Monday, April 15, 2013

Portugal-3 Rannakaljud ja luitesaared

Vaadeldes Algarve rannajoont võib näha, et kohati on piirjoon merega selge, teisal aga on moodustunud  maa ja mere piiril saarestiku labürint. Selge rannajoone piirkonnas on maaliliste liivakivist rannakaljude tsoon, mere äärde tuleb enamasti laskuda alla kõrgest kaldast. Küllap ehitataks need kaldadki täis suvitushotelle, kuid reaalne varisemisoht hoiab hooned kaugemal kindlamal pinnal. Nii on säilinud kaunid jalutuspaigad kõigile kättesaadavatena. Tükeldatud rannajoon tähendab madalaid liivaluitesaari omapärase luitetaimestikuga. Neil luitesaartel asuvad ka mõned kalurikülad, mis osaliselt on muutunud suvitusküladeks. Transpordiks regulaarselt sõitvad rannalaevukesed. Kärsitumaid kodanikke ootavad stardivalmis veetaksod.


Rannal ning mitukümmend kilomeetrit sisemaalgi laiutab võimsalt tulnukas Lõuna-Aafrikast: kollaste või roosade lopsakate õitega söödav hotentotiviljak. Selle lille vilju (või seemneid) pidi keedetama moosiks. Moosikeetmiseks aga on aeg veel liiga varane - mõned  äraõitsenud viljaalged, mida proovisin, maitsesid üsna mõrkjalt ja ebameeldivalt. Õitsemise ajal võrratu, kuumale, kuivale ja sooldunud pinnasele äärmiselt vastupidav, kuid liigse elujõu tõttu invasiivseks kippuv taim. Kohatud ka teistes vahemeremaades. Meie kliimas ta õues talve üle ei tohiks elada (pakutakse tsooni 7b). 
Carbobrotus edulis - hotentot fig, iceplant - söödav hotentotiviljak


Punased kaljud ja vihmavarjukujulised männid pakuvad võimast vaatepilti,
 kuid ettevaatust - varinguoht

See laevuke sõidutab poole tunniga reisijad kalasadamalinnast Olhaost Culatra luitesaarele. Kaardil märgitud rohelise tilgakujulise B-ga.

Üle luidete viib puidust matkarada tagumisele rannale.Taimestik raja kõrval siiski nii  tallamisõrn ei ole kui meie põdrasamblikunõmmedel. Pigem võid okka päkka saada!

Cistanche phelyphaea -broomrape .
Kevadine staar liival - umbes 40-sentimeetriline parasiit-taim soomukate suguseltsist.

Soolalembeste luitetaimede täielikku nimekirja ma ei püüdnud endale selgeks teha, selle roosaõielise nime ei viitsi hetkel ka otsida. Maitsetaimedest kasvab luidetel valgete kribuõitega portugali tüümian (Thymus carnosus) ning  hallide kitsaste lehtedega ja kahvatukollakate õienutikestega karritaim (Helicrysum italicum)

Culatra tagumine rand. Liivasein on vaid paari meetrine, kuid  ülesronimiskatsel vajub märg liiv jala alt ära. Kõnni valli lõpuni või kaeva kaldtee läbi valli. Valli servas on paljastunud mõned luitetaimede pikad juured. Kõik need taimed on kohastunud sellega, et nende jalgealune liivapeenar võib kiiresti kõrgemaks kasvada või hoopis ära uhutud-puhutud saada.

Kollane randaster

Pisut inimasustust ka pildile - tüüpiline maja küla peatänava ääres.

Triibulise lehega agaavid esinesid üsna sageli hoonete juures ja iluplatsidel,
kuid nii triibulisi kui ühevärvilisi võis kohata ka looduslikes paigus.


4 comments:

  1. Oivaline reisikiri. Väga põnev floora. Kaotaksin vist täielikult pea kui saaksin sellises kohas tükikese maad koos aiamajaga.:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Paljud inglased omavad seal rannikul maja või korterit. Neist küll mõnedki asusid kõigepealt rajama väikest Inglismaad aastaläbi rohetava muruvaibaga, osad on hiljem ilu mõiste ümber hinnanud eelkõige priskete veearvete tõttu. Teine osa immigrante on romantikud, kes rajanud omale väikese (mängu)talu kõikvõimalike pudulojuste, viljapuude ja köögiviljadega kusagil sisemaal. Muidugi basseiniga ja kui kalduvust, siis ka iluaiaga. Kui üks pereliige raha teenib või on tegu noorte andekate pensionäridega, siis asi täitsa toimib, ainult suveperioodid on väsitavad, sest endised kaasmaalased tikuvad parvedena külla. Kolmas osa, nooremad, on kolinud oma kauneima puhkuse maale, kuid pääsevad linnast idüllilistele randadele vaid puhkepäeviti nagu kodumaalgi.(Lugesin blogisid)

      Delete
  2. Oleks nagu ise reisil käinud, tänud!

    ReplyDelete
  3. Väga põnev, nii lugeda kui vaadata. Ongi ju nii, et need taimed, mis kuskil umbrohud ja invasiivsed, oleks meil kõige ehtsamad eksoodid, mida kevadel hingevärinaga passimas käia, et kas ikka on alles või mitte :) Aiamaja võiks ju olla, aga ma usun, et üsna pea hakkame oma kaski taga igatsema

    ReplyDelete