Ränduri taimeraamat. Raamat, mis mõeldud taime- ja reisihuvilisele.Esimene eestikeelne omataoline, autoriks Urmas Laansoo. Omades juba hulk aastaid soomekeelset peaaegu täiuslikku puhkusereisijatele mõeldud troopiliste taimede taskuteatmikku 'Lomakasvio', peab kohe ütlema, et kui kodumaisele üllitisele läheneda samade ootustega, tuleb pettuda. Ainuüksi eraldi pealkirjastatud artklite arv 60 soome 200 vastu räägib ise enda eest. Lomakasvio sisaldab lisaks üldist juttu kasvukohtadest, botaaniliste mõistete illustreertud selgitusi ning tähestikulistele registritele lisaks ka süstemaaatilise registri. Ränduri taimeraamatuski on eesti- ja ladinakeelsed registrid olemas. Raamatu laiem formaat sobib paremini laua peal hoidmiseks, mitte käes hoides lehitsemiseks. Köitva jutuvestjana tuntud autor ent pole endale seadnudki eesmärgiks teatmiku koostamist. Raamatu idee on ta saanud inimestelt, kes pärast lõunamaa reisi on tema käest küsinud reisil kohatud taimede kohta. Kuidas teisiti, kui saates fotosid tähelepanu äratanud taimedest. Sissejuhatusest: " Mitmete sellesse trükisesse võetud taimede välimus võib teile juba tuttav olla, siit leiate nüüd tema kohta põnevaid fakte ja saate teada taime nime." Põnevad fakte pakutakse tõesti. Ent miks ometi on küllaltki ruumiraiskavates nimeplokkides toodud ainult eestikeelne ja ladinakeelne nimetus. Taimehuvilise ränduri pildilt vaatab sageli vastu hoopis muus keeles tekst. Soome raamatus on iga taime kohta toodud lisaks rootsi, inglise, hispaania, portugali ning prantsuskeelsed nimetused ning sellise pagasiga võib juba loota taime identifitseerimisele kohapeal, reisil viibides. Kuigivõrd ei leevenda nimepuudust ka kohati tekstis pakutud pärismaiste nimede eestikeelsed vasted.
 |
Sisukord. Kas eelistada ladina- või eestikeelset järjestust. Ladina keel on eelistatavam ses mõttes, et nii satuvad sugulasliigid lähestikku. Eestikeelse järjestuse puhul tekivad ebaloogilised naabrused, näiteks terve hulk taimenimesid algavad sõnaga "harilik". Ränduri taimeraamat aga on tulnud lagedale hoopis eripärase lahendusega. Järjestus on eestikeelne, ent mitte täisnime vaid nimetuse põhisõna järgi. Loe: Sõrmlehik, sämplehik (harilik), tekooma (kollane), tulipuu, tulitrompet (harilik), ussikeel, vengepuu (India) jne. Ei liha ega kala - aga ta vähemalt püüdis :D
|
 |
Harilik sämplehik. Üks kaunimate õitega troopilisi puid. Tekst on huvitav, nimetahvli servas tingmärgid ütlevad, et tegemist on puu või põõsaga ja et õied on dekoratiivsed ning mürgi märki ei ole. Eeldades, et ma oskan seda taime juba eelnevalt ära tunda, on lisalugemine tore.
|
 |
Lomakasvio - iga taime kohta üks lehekülg kergesti haaratavate märksõnadega. Sämplehiku õied on kaunid ja eripärase kujuga. Mina küll tundsin selle pildi järgi puu kohe ära ja ajusse kinnistuski nimekuju 'bauhhiinia'.
|
 |
Tingmärgid - abiks ikka. Eesti raamatus on needki suunatud eelkõige lisateabele, mitte tuvastamisele. Neile, kel kiusatus kõike kodumaale kaasa tuua asjalik info, mida toodust kohapeal oodata on. Taimede mürgi-söödavuse märke on kaks. Hinnatav, kuid siiski ei ole piisav. Eriti soojamaa viljade puhul on vaja kindlelt teada kuidas seda tarvitada võib. Enda jaoks olen teinud reegli - kui kindlalt ei tea, siis jäta seemned söömata. Mürgisuse info on soome raamatus ka üsna puudulik. Soome teatmikus (pildil paremal) on iga taime kohta vaid üks tingmärk, mis võimalikult täpselt kirjeldab taime üldkuju, olemust ja mõõtusid. Eriti hinnatav, kui piltidel on vaid detailvõtted.
|
 |
| Lõpuks näide Urmas Laansoo mõnusast tekstist jakaranda kohta. |
 |
Ega muud, kui mõlemad raamatud korraga laual ja nett ka käeulatuses. Kui juhtub taim, mis mõlems raamatus olemas, siis pliiatsiga soomekeelsesse veel eestikeelne nimi lisaks. Vaatamata lühemale nimekirjale leidub eesti raamatus neidki taimi, mida soomlased pole tähelepanuväärseks arvanud.
|
