Tuesday, February 28, 2012

Potipõllunduse meeleolus

Lihtsalt paar toredat pilti potikülvi hooaja õhkkonna toetuseks. Ka sealpool ekvaatorit külvatakse potsikutesse.
Potipõlluke ühe Florese mägilinnakese turisti-peatänaval

Istikukasvatus Floresel mägikülas

Mägipõld Floresel. Sibulad, porgandid, kartulid, kassaava,
 oad, mais ja muud aiaviljad vaheldumisi üksteist toetamas

Tänavamüük Florese  mereäärse turistilinna Labuan Bajo äärealal. 

Eelmise postituse tindisinise ja pohlamoosi-roosa  vahelduseks  esitleme selgeid põhivärve 
Bali. Naturaalselt säravpunane verev kannatuslill Passiflora coccinea vabas õhus (võib olla ka P. edulis, marakuja viljade kasvataja)

Lähemale Eestile: naturaalselt sinine emajuur - augustikuistes Karpaatides põhiline värviandja. Mul ei ole emajuurt talvitada õnnestunud - ajaloos on paar spontaanset sügisostu.

Naturaalselt kollased krookused, Nõmme , aprill 2011

Head külvamist! Panin potti mõned araabika kohvioad, pidi kaua idanema. Kui idanevad, saan jagada; kui keegi ise tahaks potitada, on ka mõned seemned pakkuda. Kohvist veel üks teine kord.

Saturday, February 25, 2012

Uus talvine rahvuslill?


Arvestades looduslikke tingimusi, mis sunnivad meid pea pool aastat ilma olema meile südamelähedasest rukkilillest,  teen ettepaneku nimetada orhidee eesti talviseks rahvuslilleks. Orhideede levik talvisel kodumaal on viimastel aastatel olnud lausa plahvatuslik. Nende ebamaine ilu sobib suurepäraselt akna taguste valendavate hangedega ja aitab kergemini üle elada neid kuid, mil rukkilille käepärast ei ole. Orhideesid seevastu leiab sügisest kevadeni suures valikus igast lillepoest, ehituspoest ja supermarketist (pilt tehtud Bauhoffis). Võib muidugi vastu vaielda, et kõik orhideed ei ole piisavalt sinised, kuid kas võib väita, et rukkililled on?  Vaata näiteks seda:



Kuna orhideed eristuvad selgesti kõigist teistest meie talvetaimedest, pole oluline hakata juuksekarva lõhki ajama ja vaidlema, kas katleia, kuuking või sinikäpp. Lihtsalt orhidee ja tehtud!

Veebruari keskpaigas olid troopikmajas  banaanist  vasakul paistvad suures osas orhideedega asustatud klaaskapid üpris üksluise väljnägemisega, kuid õige pea peaks pilt elavnema. Iga entusiastlik rahvuslane ja rohenäpp  võiks külastada meie uuele talve-rahvuslillele pühendatud näitust
Salaaia orhideed 3 - 11. märtsil 2012 Tallinna Botaanikaaias  


 
Vaat mis mõtted võivad tulla, kui uurida maailma rahvuslillede raamatut Eesti Vabariigi aastapäeval. :) :) :)

 9. märtsil.2012 Eelviimaselil pildil ei ole päris banaan, vaid selle sugulane harilik enseete ehk Abessiinia banaan - Ensete ventricosum. See vale-banaan õitseb umbes seitsmendal aastal, misjärel emataim hävib ning juurevõsust kasvavad uued. Sarnane arengutsükkel on ka banaanil, ainult et kultuurbanaani viljumist keegi 7 aastat oodata ei jõuaks. Enseete õis ja viljad sarnanevad harilikule banaanile, kuid viljaliha on kuiv ja pole eriti maitsev. Ilutaimena kasvatatakse seemnest. Kel jaksu mässata, võib suvel enseete aeda rammusasse mulda istutada, enne talve lõigata ära enamik lehti ja talvitamiseks suurde potti +5 kraadi juurde kasvumajja toimetada. Taime juured kannatavad tugevat kärpimist hästi. Vähemalt teevad nii mõned  troopilise aia ihalejad Inglismaal.

Wednesday, February 22, 2012

Varakevadine Keukenhof

Keukenhofi külastuseks olid müügil ka kogu hooaja pileteid, et huvilised saaksid pargi paarikuisest hooajast maksimumi võtta. Nüüd siis teilegi korduskülastus - aasta hiljem ja paar nädalat varem kui Anne esitletu, 3. 04.2010. Keukenhofis on iga aasta pühendatud erinevale maale ning 2010 kuulus tähelepanu Venemaale.

 Kõikjal aiavaasides tulbid nimega Perestroika

  Püha Basili katedraali paremad päevad ei olnud veel kätte jõudnud

Lisaks Pushkini kujule, datshakultuuri interpretatsioonidele ja arvukatele matrjoskadele leidus ka selline "rahvuslik" lilleseade. No see on küll nii kaugel venelaste ilumeelest kui veel olla võib.

Pargis leidub huvitavaid kultuurmetsa nurki ilupõõsaste ja püsililledega, kuid peaekspositsioon, mida vaatama minnakse on ikkagi kevadised sibullilllemustrid  muru ja vee keskel.

 Varased tulbid punetasid juba
 Esimene vahetus - valged ja lillad krookused.
 Krookuste vahel sirguvad tulbid, et peagi teatepulk üle võtta

 Nartsissid vee ääres

Kuulus Keukenhofi lillejõgi - eri aastatel erinevat värvi.
Minu meelest on kõige kenam kombinatsioon keskelt sinine ja servad valged, nagu näha siin.

Mõnusad kõndimiseplaadid vee pinnal

Suured kaetud paviljonid on täis erinevaid lilli, orhideesid, roose, liiliaid, asaleasid ja muidugi palju-palju kirevaid tulpe.

Rigas  sarvilised tulbid (Rigas Barricades, 2003)

Lillepood, kus kevadel müügil suvesibulad ja tellimisel sügisesed.

Paviljonide taga oli piirkond erinevate temaatiliste aedade jaoks. Kui puude jaoks on ruumi vähe, siis kujundatakse nende võra kunstipäraselt õhuliseks - õhukeseks. Ka  rohumaade ja elukruntide ümber olid lapikud puuderead tavalised ning pügamata puud pigem luksuseks. Üsna palju oli pügatud pöökpuuhekke, mille pruunid kahisevad lehed pakuvad varju läbi talve

Pukspuuhekid 

 Koonalpuud

Kui keegi veel erineval ajal Keukenhofi juhtub, saamegi hooaja läbilõike kokku.

2012. aastal on park avatud 22. märts-20. mai, teemaks on Poola.
Miks mitte külastada Hollandit oktoobris. Kui veab, võivad seal veel päris kenad ilmad olla ning Keukenhofis toimub 14-16. oktoobrini Rahvuslik Lillesibulalaat. Sissepääs ja parkimine tasuta, ekskursioonid ja muud laadalõbud lisaks. Fookuses vanad ajaloolised tulbisordid ja muud haruldasemad sibulad-mugulad.



Monday, February 20, 2012

Kutsumata külaline

Enamikule blogilugejatest on tuttav selline palumata ilmuv tegelane. See blond sõdalane püüab meelitada sind oma virtuaalmaailma astuma. Ega ta ei sunni, võid avanenud akna nurgast sulgeda. Iga natukese aja tagant aga loodab ta, et oled ümber mõelnud, ning võtad ta kutse vastu.


Muhediku palvel uurisin teemat. Tundub, et vähemalt üheks põhjuseks on blogile lisatud vidin, nimega  Geovisite See tasuta lisa annab reaalajas asjalikku infot külastajate geograafilise asukoha kohta. Kui nüüd külastaja või ka blogiomanik ise vajutab mingile blogis paiknevale lingile (näiteks hiljuti uuenenud blogi link), siis mõnigi kord  kargab kõigepealt lahti  reklaamleht ning selle taga ka õige leht. Browseri tüübist see ei sõltu. Konkreetne link ja ajavahemik, mille tagant reklaam end ilmutab, valitakse juhuslikult - enamik linke avanevad lisandita. 
Nii et need, kel Geovisite paigaldatud, proovige ära võtta kõik sama vidinapakkuja meisterdised:
geovisite.com, geovisites.com ... 
Kui ikka veel ilmub, võiksite teada anda, otsime edasi. 
Seisuga 21. veebruar
Muhediku testimine käib - ainult ühe vidina eemaldamisest ei olnud abi, nüüd teine ka kadunud, esialgu ei ole õnnestunud sõdalasel ilmuda. 
Kimalasel vidinad alles ja vahel ilmutab end ka reklaam
Seisuga 23. veebruar,
Muhedik:  pärast teisegi vidina eemaldamist ei ole reklaamaken enam kordagi lahti hüpanud.
Kimalane: sinu lehel linke vajutades hüppas reklaam lahti harvem, eile ei õnnestunudki seda tabada, kuid täna oli reklaam täiesti olemas.  

Väidetavalt on järgmised külastajate jälgijad lahtihüppavatest reklaamidest vabad, kuid ma ei ole ise kontrollinud:
http://feedjit.com/join/
http://www.neoworx.net/blue/index.php?tool_id=95726
Info on pärit siit  
NB! Vaata ka täiendavalt lisatud punkte eelmises Captcha postituses

Sunday, February 19, 2012

Captcha ja ReCaptcha


LÜHIDALT KONTROLLSÕNADEST

Kontrollsõnu nõudvasse blogisse edukaks postituseks ära enne sõnade või  sõna ja numbri segase esituse pärast muretse, kui oled valmis vajutama "kirjasta kommentaar" ("Publish").

1) VAHETULT ENNE kirjastusnupule vajutamist vajuta sisestuskastist paremal olevale ringikujulisele noolele. Ilmub uus sõnapaar. Kui pilt on liiga segane, korda ringnoolele vajutamist seni, kuni näidatakse midagi (peaaegu) arusaadavat.
2) Siis tipi SÕNA tühik NUMBER  või vastupidi: NUMBER tühik SÕNA selles järjestuses nagu ekraanil on.
3) LÕPUKS VAJUTA KIRJASTUSNUPPU. Kui ikka ei saanud pihta, alusta uuesti punktist 1 

EDASI PIKEM JUTT SAMAL TEEMAL


Captcha  

Kui blogiautor on seadistanud Settings->Comments->Show word verification for comments? -Yes, siis selleks, et kommentaar jõuaks blogilehele, palutakse kommeenteerijal sisestada mingi arvuti poolt pildina genereeritud sõna. Tõesta, et sa pole robot! Selline kontroll aitab hoida ära , et su blogileht ei muutuks vastu sinu tahtmist  näiteks viagra reklaamsaidiks. Omaenda blogi kommenteerides sult tekstituvastust ei nõuta. Mõiste CAPTCHA on lühend ingliskeelsest väljendist - Complitely Automated Public turing Test to tell Computers and Humans Apart - täielikult automatiseeritud test, tegemasks vahet arvutitel ja inimestel. Vaegnägijatele  pakutakse helilist tuvastust, tippimisevastastele on arendusel piltide valikuga projekt.



ReCaptcha 
Viimasel ajal ei piirdu tõestus enam ühe sõnaga, vaid sisestada palutakse kaks tühikuga eraldatud sõna, millest teine on sageli üsna segane. Võtab kohe kulmu kortsu. Tegelikult on inimese tuvastamiseks oluline ainult üks  sõna. Teise, segasema  sigrimigri tähenduse äraarvamisega võtame  "vabatahtlikult" osa suurest digitaliseerimise projektist. Teine sõna nimelt pärineb skaneeritud vanast paberteosest, kus teksti kvaliteet ei ole piisav automaatseks tuvastuseks. Kui mingi hulk - näiteks 10 inimest, on udusõna ühtmoodi arvanud, siis loetakse see õigeks. Vahel tundub küll, et igaks juhuks kiusatakse täiesti õigesti tipitud sõnade valeks lugemisega. Arvatavalt on siiski tegemist liig suure viivitusega vastamisel.

Captcha kui meetodi leiutas Carnegie Mellon Univercity arvutiteaduste professor Louis von Ahn. Peagi hakkas ta mõtlema, et kui iga inimene kulutab sõnatuvastusele 10 sekundit, siis päevas teeb see 500 tuhat tundi asjatult raisatud inimtööaega. Tema järgmine idee oligi ReCaptcha. Nii oli topelttuvastuse esimese aasta jooksul, 2009 aasta suveks  6% maakera elanike kaasabil tuvastatud 35 miljonit sõna. New York Times-i 20 aasta arhiiv sai digitaliseeritud mõne kuuga. Olen poolt, kuid kahju, et eestimaised projektid sellist hulka priitahtlikku tööjõudu kasutada ei saa. Tegelikult otsest takistust ei ole - meie populaarsemad kommentaariportaalid võiksid ehk kodumaise ReCaptcha digiprojekti käivitada. Kogu maailma osavõtu peale ei saa siiski loota - nad ju ei tunne meie täpitähti.
Teema kohta võid lugeda siit ja siit. Liigse optimismi vähendamiseks  leiad sõna automaatse äraarvamise skripti siit.

KUMB SÕNA PEAB OLEMA ÕIGE JA KAS MA VÕIN TIPPIDA VAID ÜHE SÕNA?

Ei, ühest sõnast ei piisa, sinult oodatakse tõsimeelset kaastööd - pole hullu, kui udusõna ei ole päris kindlalt diagnoositud. Viimasel aja on ühe sõna asemel number. See tuleb samuti sisestada, vahele kindlasti tühik! Mõistlik on alles otse enne kommentaari kirjastamist vajutada ringikujulist noolt, et ajavahet vältida. Noolele võib vajutada ka mitu korda - seni kuni mõistatamiseks pakutav tekst arusaadavam tundub. Igal juhul ei maksa oma 2 tekstiosa  sisse tippida enne eelvaate vaatamist.

Kummal pool siis? ReCaptcha algpäevil oli alati paremal udusõna, nüüd pole see enam kindel. Ka tundub, et mõlemaid sõnu on täiendavalt keerulisemalt tuvastatavaks disainitud - poole sõna pealt vahetatud aluspõhja ja teksti värvi ning vahel mingi täiendav joon läbi veetud. Keerulisemaks tegemise põhjuseks on üha paremad automaatsed tekstiuvastamisprogrammid - vaata näteks eelmise osa viimast linki. Võimalik, et varsti suudavad arvutid sama hästi tuvastamisega toime tulla kui inimesed. See võibki olla Captcha kui spämmivastase abivahendi lõpp

TAHAN ÄRA VÕTTA OMA BLOGILT SELLE KONTROLLI
Ära võtmine on lihtne ja sõpradel mugavam - vähemalt, kuni esimese mass-spämmi juhtumini.
Dashboard->Settings->Comments->Show word verification for comments? -No
Soovitavalt lisa veel 
Comment moderation ->Only posts older than NN days (vali 14 päeva või vähem!)

Milleks modereerida kommentaare ja kuidas see toimub? Oletatavalt vaatad oma uuemaid postitusi ise üle, et tutvuda kommentaaridega. Spämmkommentaarid võivadaga ilmuda kõige tõenäolisemalt vanemate postituste juurde ning sul pole aimugi, et abistad spämmijaid oma kauba või idee müügil. 
Kui valid modereerimise, ehk avaldamiseelse kohustusliku läbivaatuse piiriks näiteks 7 päeva, siis kuni nädalavanustele postitustele tehtud kommentaarid ilmuvad kohe, kuid vanematele postitustele lisatud kommentaarid jäävad ootele, kuni sa avad oma Dashboardil
Comments | Awaiting moderation ja lubad ühekaupa vanemad kommentaarid oma lehele ilmuda.

Mida populaarsem blogi, seda ahvatlevam see on spämmimootoritele - nokk kinni, saba lahti, pole midagi parata  :)





Mini-Hollandi aiad

Kui keegi kavatseb ühte kevadisse nädalasse mahutada nii Hollandi kui Belgia, siis pärast põgusat tiiru Amsterdamis ja poolt päeva Keukenhofi tulbiaias ongi paras võtta suund Haagi poole.
Madurodamis saab Hollandi tähtsamad vaatamisväärsused nähtud paari tunniga - mõõtkavas 1:25, teostatud tehniliselt ja esteetiliselt laitmatult. Maastikul käib vilgas elu- orkestrid mängivad, kanalitel liiguvad laevad ja raudteel vuravad rongid. Lennuvälja stardirajal ruleerivad lennukid ning tuletõrjelaev ruttab iga poole tunni tagant kustutama naaberalusel puhkenud tulekahju. Tehnikahuviline poetab münte igasse automaati, mida teede ääres leidub parasjagu. Annetusele vastuseks võib avaneda garaaziuks, kust stardib veoauto, mis veab kohale kompveki. Võib aga ka hoopis juhtuda, et laulu alustab lossihoovile rivistunud laulukoor. Fotograaf vaatleb väljapanekut läbi kaamerasilma.
Sillad avanevad laeva läbilaskmiseks

Rong suundub silla alla; taamal paremal Haagi kohtu sinisekatuseline kompleks

Taimehuviline aga ei lase end sellest sagimisest eksitada ning märkab, et kogu rohelus on samuti 1:25 ja seejuures täiesti ehtne. Puukesed hoitakse maksimaalselt 80 cm kõrgused pideva pügamisega. Kuus -seitse korda aastas kärbitakse iga kõrgusesse pürgiv võsu. Taimed on ilusad ja terved, õitsevad ning mõned pidavat isegi vilja kandma. Kasutatakse väikeselehelisi sorte. Puudena leiavad kasutust liguster, tamarisk, mänd, pärn ja lumepall. Taimede hooldusest võtavad kõrvuti pargipersonaliga osa ka entusiastidest vabatahtlikud

Viljapuu (kirss?) õites
Kiriku taga on nagu täismõõdus mets, puude all sinetavad kevadlilled.
Lossiaednik on korrapärase haljastuse kujundanud
Kevadiselt värvikas hekk piirab rohumaad.

Veel üks õitsev aed

Pärast seda õitsvate eerikatega nõlva nägemist sai kodus tagasi olles kohe sammud aiandi poole seatud.

Nii nagu Tsiil eelmisel aastal täheldas, Amsterdami lilleturul ei paistnud küll mingeid eriti ahvatlevaid tulbisorte. Kui osadel mugulatel oli peal erimärgistus Austraalia või Ameerika jaoks, siis ilma märgistuseta sibulad, mida üks kaaslane ostis terve koti, esimesel aastal küll eriti usinalt ei olevat õitsenud. Keukenhofis kevadel tulbisibulaid ei müüdud.

Tänavu talvel on Madurodam suletud novembrist kuni aprillini. Pargi 60-aastapäevaks on plaanis rida uuendusi. Muuhulgas pidavat ekspositsioon muutuma senisest interaktiivsemaks.

Tuesday, February 14, 2012

Eelkevade eel


Maanteekaunitari lõunamaine sugulane ja rohutuust tulekindlal tüvel

Tegevuskoht endiselt TBA subtroopikamaja. Mis kõik seal parajasti õitsevad võib iga huviline uurida botaanikaaia kodulehe õiekalendrist. Enamasti õitsevad kalendris mainitud taimed tõesti. Kallad, kliiviad ja asalead on kaunid, kuid ennegi nähtud. Mõnest erilisemast õitsejast aga lihtsalt ei saa märkamata mööda astuda. Teeraja ääres kõrguvad valgeõielised ussikeelte tornid - meie kesksuvise siniõielise maanteeservade elustaja lõunamaised sugulased. Tenerife ussikeel õitseb TBA kasvuhoones tänavu esmakordselt. See kaheaastane mesilaste lemmik on erinevalt sinisest sugulasest külmaõrn.

 Tenerife endeemne monokarpne ehk ainuviljaline ussikeel Echinum simplex -  soojemas kliimas kasvatatakse seda aiataimena.

 Taimele on nime andnud õitest  välja ulatuvad ussi keelt meenutavad pikad emakad;
hoopis uhemalt kõlab ingliskeelne nimi - Tower of jewels, tõlkes  kalliskivitorn

Kui puukujulise sõnajalaga lõpuks sotid selged, hakkab sealsamas kõrval silma üks paksema tüvetompa tipust graatsiliselt kaarduvate pikkade peenikeste lehtedega  "rohupuhmas", mis tundub kuidagi eriti nunnu. Arvestades aastaaega pole ka ime - kassirohu tutt toaaknal tundub ka kaunikene. Siiski vaist ei petnud ja taas on tegemist ühe iidsema taimerühma esindajaga kaugelt Austraalia mandrilt - heinpuuga. Samm edasi ja teisel pool rada on samasugune, ainult selle tipust kõrgub odana kõrgele ülespoole pruun õisikuvars. Selgub, et see õisikuvars oli ka telerisse jõudnud - vast olid tal siis ka veel väikesed valged õiekesed küljes. Õitseb meil samuti esimest korda.

 Heinpuu - Xanthorrhoea - Austraalia kuivade alade asukas

Õisikuvars on nii kõrge, et taime  alumine osa kipub pildist välja jääma

 Looduslikus kohas kasvavate heinpuude tüvi pidavat olema võsapõlengute suitsust must. Sageli kerkib mõni kuu pärast põlengut muidu üliaeglase kasvuga puu ladvatuti keskelt üles kõrge õisikuvars - saabunud on sobivad idanemistingimused. Kui tuli eriti tugev juhtus olema ja kasvupunga häiris, võis tekkida harunemine ja ühe pea asemele kerkis mitu nagu lohejutus.  Panen seekord üles kogu mahapildistatud teabelehe, tekst peaks enam -vähem loetav olema. Lehel mainitakse, et loodusest välja kaevatud puu kipub mõne aasta pärast kuivama kui paksust tüvest toiduvarud otsa saavad. Uurisin, et põhjuseks on puu väga sügav juurestik Kuna puu on hinnaline, siis on välja töötatud erilised võtted, kuidas taime ikkagi enam-vähem heas seisukorras kätte saada. Leidub ka juttusid vastutustundetutest maaomanikest, kes ei hooli loodusrikkuse säilitamisest, vaid  omandatud maatükil hulk aastaid kasvanud heinpuud kiiresti rahaks teevad  - just niisama nagu  mõnedki meie taasmaasaajad oma metsaga tegid.


Teabeleht heinpuu kohta


Sunday, February 12, 2012

Jasmiinilõhnaline subtroopika

Niipea, kui uks Tallinna Botaanikaaia subtroopikaosakonda paotub, hoovab vastu jasmiinilõhn. Kuna eelmisel aastal juhtusin samasse kohta umbes samal ajal, siis oli selge, kust täpselt see lõhn pärineb. Meeleolu loob ka taustaks kostev veevulin. Pumbad on töös ja kosekesed ning ojakesed voolavad rõõmsalt. Vastavalt plaanile asun hiidsõnajalajahile. Esimene suurem taim üsna  ukse juures, millele pilk pidama jääb, ongi otsitav. Päris uhke eksemplar, lähedal veel üks madalam, mille lehelehviku varjus kõige pikem, hetkel lehitu tüvi. Mida siin ikka öelda - kui ootad palmi, eks siis näedki palmi, üsna sarnased ju. Eriliseks teeb selle taime tema pikk ajalugu ja bioloogia.

 Vahetult sõnajala tüve kõrval on palm, mitte sõnajalapoeg. Tiigi kaldal õitsevad valged kallad. Õitsemisaeg on kasvuhoones parajasti ka mitmetel värvilistel kalladel

Istutusalale ei hakanud tungima, et uurida, kas lehitu tüve tipus pungumist näha on. 
Väikese õitsva orhidee avastasin aga alles pildilt

Nüüd jäävad esialgu muud taimed tähelepanuta, suund saab võetud lõhnalevitaja poole. Rahvast liiga palju põõsaste vahel liikumas ei ole, kuid jasmiinilehtla keset ekspositsiooni meelitab endasse istuma üha uusi seltskondi. Tore, et see on kõigile ligipääsetav. Keskse palmimaja keerdtreppi pidi palmi võrale lähemale tõusta enam kedagi ei lubata. Kunagi alguses oli tee esimese rõduni vaba, kuid troopikamaja ehituse ajal oli kogu siserõdustik tihedalt täis varjule toodud taimepotte. Nüüd on kõik rõdud tühjad, kuid trepp ikkagi köiega tõkestatud.
Teemajakese üks külg on tihedalt kaetud valge jasmiini õievahuga, veidi madalamal on näha ka kollase jasmiini pisut suuremaid õisi. Kollaste õiekeste lõhn tundus veidi nõrgem olevat. Jasmiini pungad pidid tugevamat lõhna levitama kui avanenud õied ning lõhn on kõige tugevam öösiti. Päris jasmiinid kuuluvad õlipuuliste perekonda, moodustades seal omakorda viis alamrühma umbes 200 liigiga. Hiinas pakkus meid majutav pere tavalise joogina ainult jasmiiniõitest koosnevat teed, turul müüdi kuivatatud jasmiiniõisi kõrvuti krüsanteemiõitega suurtest kottidest. Lõhnava jasmiiniõli ühe tilga saamiseks on vaja suurt kuhja õisi ning see on üks kallimaid aromaatseid õieõlisid.  Soojemas kliimas võivad lõhnagurmaanid oma aeda soetada terve kollektsiooni erineval ajal õitsevatest jasmiinidest. Jasmiinide õitsemispausideks võiks varuda veel teisi sarnase lõhnabuketiga taimi nagu näiteks jasmiingardeeniad. Jasmiini kasutamise kohta võib lugeda Urmas Kokassaare artiklit Võrgutav jasmiin EL taimekasutuse rubriigis. Et kellelgi ei tuleks pähe meie mürgise ebajasmiini õitest teed valmistada, tsitaat samast artiklist: "Ebajasmiinide kuivatatud õisi on meil riidekappides tarvitatud kahel otstarbel: nad peletavad koisid ja lõhnastavad riideid". Olgu pealegi et "eba"-jasmiinid, lõhn on ka meie vanadel taluaiapõõsastel suurepärane. Kui neile lisada veel valik muudest ebajasmiini lõhnasortidest, võib erinevates varjundites jasmiinlõhna aeg mitmeid nädalaid kesta. Nõmmekandis on veel enamuses aedades alles kõrged vanad ebajasmiinipõõsad. Neid sorte saabki ainult tuttavatelt juurevõsust või pistoksana. Nii ka minu harilik ebajasmiin on ühe suurema põõsa küljest eraldatud osa. Teised kaks on pärit aianditest ning algul leitud lõhna järgi, pärast alles pilk nimelipikule. Esimene leid oli tumedama keskosaga suurte lihtõitega Belle Etoile. Teine väikeste lehtede ja õitega võrratu värd-ebajasmiin (kui kole nimi) Lemoinei.  Kirjanduse järgi pidavat ta lõhn meenutama maasikat, kuid minu meelest pigem tõelist apelsini- või sidruniõite lõhna. Lugemist: Anu Kauri artikkel ebajasmiinidest  Maalehe Aialehest.
Talvel müüakse aiapoodides ka päris jasmiine toataimeks.


Teemajakesest paremal allpool püüdis pilku üks huvitavate punaste õitega põõsas, mille kodukohaks on Uus-Meremaa Põhjasaar. Põõsa juures olevalt infolehelt võib lugeda, et selle dekoratiivse taime  maoorikeelne nimetus Kowhai ngutukaka tuleneb Uus-Meremaa endeemsest papagoiliigist, mille nokka õis meenutavat. See liblikõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpuitunud vartega põõsas pidavat õitsema kevadel-varasuvel  või soodsetes tingimustes isegi aastaringselt. Mäletan neid õisi ka eelmisest veebruarist.

Punane kuulsuslill Clianthus puniceus (G.Don) Sol. ex Lindl.

Härmahommik ja koolitükid

Arvutikooli loeng asub SIIN 
 NB! Selle dokumendi teksti ennast ei saa muuta, kuid võimalik on lisada küsimusi ja märkuseid kommentaaridena. Esimesed 2 punkti on Chrome seadistusest. Punktist 3 alates kehtib jutt ka teiste browserite jaoks. Teemaks on erinevate Goole rakenduste mugavam kasutamine. Palun proovige tekstile ka kommentaare lisada.

Enne kui talv läbi sai, jõudis härmatis ka linnarahva õuele.

Saturday, February 11, 2012

Raamatud


Enne lõbu, pärat kool:
Raamatuid raamatulaadalt
Nii paljuke neid näppu jäigi. Peale potsikuaianduse kõik sellised, mille sisuinfot oleks  internetist raske või võimatu kokku koguda. Pisipinna aiaraamat on inglismaal ilmavalgust näinud, kuid meie inimene saab isegi aru, et soovitust kesktalvel mõnd taimekest katta või isegi tuppa tuua tuleks lugeda oktoobris. Plussiks on  konkreetsed näited ja õpetused  anumate, külvide, muldade, istutamise ja väetamise kohta. Kasutatud oli  väga erinevaid majapidamisanumaid mitmekesiste vooderdusmaterjalidega. Kemikaalide  asemel ergutatakse püüdlema looduslikuma taimekasvatuse poole. Toivo Niiberg on oma söödavate suvelillede raamatus seekord õnnelikult Õisoani välja jõudnud, kuid sisse on lipsanud mitmeid dekoratiivseid ravi-, mitte toidutaimi. Markantseim näide on riitsinus, mille kohta just toiduretsepte ei pakutud, kuid vale mulje on kerge tekkima. Hendrik Relve südamlikke pajatusi Eestimaa väärikate põlispuude kohta ei saa enne käest panna, kui pudru kõrbenud. Krista Kauri, Urmas Laansoo ja Taimi Puuseppa raamat on esiteks väga hästi kujundatud, teiseks üsna informatiivne vaatamamata rangelt piiratud esitluspinnale ühe taime kohta ja kolmandaks - huvitav, miks nad seda juba hulga varem pole kirjutanud. Mõni raamat jäi riiulile ülisuure formaadi ja raskekaalulisuse tõttu, mõni info suht kerge leitavuse tõttu ja kõik ülejäänud koduse raamaturiiuli lühiduse tõttu.

 Mitmete maade rahvuslilled on orhideede hulgast

 Malaisia rahvuslill rooshibisk. Taustal piprad plastribadest kotis

 Tõrenurme hiiepärna lugu riitsinuse ja rukkilille taustal

Hiidremmelgas ja pudelkõrvits.

Koolitund nihkub järgmisse päeva. Plaanitud oli paar näidet Chrome seadistusest. Etteruttavalt vastus Muhedikule: kui sa ei logi Crome ga Google kontole, saad ikka Google otsingut kasutada, pilte otsida, Youtube vaadata, blogisid lugeda. Aga kui sa logid sisse, siis ta jätab meelde, mis sa teed seal ja kui logid sisse mõnest teisest arvutist teises kohas, siis ta mäletab mis sa tegid ja mismoodi oma ekraani seadistanud olid