Jasmiinilõhnaline subtroopika

Niipea, kui uks Tallinna Botaanikaaia subtroopikaosakonda paotub, hoovab vastu jasmiinilõhn. Kuna eelmisel aastal juhtusin samasse kohta umbes samal ajal, siis oli selge, kust täpselt see lõhn pärineb. Meeleolu loob ka taustaks kostev veevulin. Pumbad on töös ja kosekesed ning ojakesed voolavad rõõmsalt. Vastavalt plaanile asun hiidsõnajalajahile. Esimene suurem taim üsna  ukse juures, millele pilk pidama jääb, ongi otsitav. Päris uhke eksemplar, lähedal veel üks madalam, mille lehelehviku varjus kõige pikem, hetkel lehitu tüvi. Mida siin ikka öelda - kui ootad palmi, eks siis näedki palmi, üsna sarnased ju. Eriliseks teeb selle taime tema pikk ajalugu ja bioloogia.

 Vahetult sõnajala tüve kõrval on palm, mitte sõnajalapoeg. Tiigi kaldal õitsevad valged kallad. Õitsemisaeg on kasvuhoones parajasti ka mitmetel värvilistel kalladel

Istutusalale ei hakanud tungima, et uurida, kas lehitu tüve tipus pungumist näha on. 

Väikese õitsva orhidee avastasin aga alles pildilt

Nüüd jäävad esialgu muud taimed tähelepanuta, suund saab võetud lõhnalevitaja poole. Rahvast liiga palju põõsaste vahel liikumas ei ole, kuid jasmiinilehtla keset ekspositsiooni meelitab endasse istuma üha uusi seltskondi. Tore, et see on kõigile ligipääsetav. Keskse palmimaja keerdtreppi pidi palmi võrale lähemale tõusta enam kedagi ei lubata. Kunagi alguses oli tee esimese rõduni vaba, kuid troopikamaja ehituse ajal oli kogu siserõdustik tihedalt täis varjule toodud taimepotte. Nüüd on kõik rõdud tühjad, kuid trepp ikkagi köiega tõkestatud.

Teemajakese üks külg on tihedalt kaetud valge jasmiini õievahuga, veidi madalamal on näha ka kollase jasmiini pisut suuremaid õisi. Kollaste õiekeste lõhn tundus veidi nõrgem olevat. Jasmiini pungad pidid tugevamat lõhna levitama kui avanenud õied ning lõhn on kõige tugevam öösiti. Päris jasmiinid kuuluvad õlipuuliste perekonda, moodustades seal omakorda viis alamrühma umbes 200 liigiga. Hiinas pakkus meid majutav pere tavalise joogina ainult jasmiiniõitest koosnevat teed, turul müüdi kuivatatud jasmiiniõisi kõrvuti krüsanteemiõitega suurtest kottidest. Lõhnava jasmiiniõli ühe tilga saamiseks on vaja suurt kuhja õisi ning see on üks kallimaid aromaatseid õieõlisid.  Soojemas kliimas võivad lõhnagurmaanid oma aeda soetada terve kollektsiooni erineval ajal õitsevatest jasmiinidest. Jasmiinide õitsemispausideks võiks varuda veel teisi sarnase lõhnabuketiga taimi nagu näiteks jasmiingardeeniad. Jasmiini kasutamise kohta võib lugeda Urmas Kokassaare artiklit Võrgutav jasmiin EL taimekasutuse rubriigis. Et kellelgi ei tuleks pähe meie mürgise ebajasmiini õitest teed valmistada, tsitaat samast artiklist: "Ebajasmiinide kuivatatud õisi on meil riidekappides tarvitatud kahel otstarbel: nad peletavad koisid ja lõhnastavad riideid". Olgu pealegi et "eba"-jasmiinid, lõhn on ka meie vanadel taluaiapõõsastel suurepärane. Kui neile lisada veel valik muudest ebajasmiini lõhnasortidest, võib erinevates varjundites jasmiinlõhna aeg mitmeid nädalaid kesta. Nõmmekandis on veel enamuses aedades alles kõrged vanad ebajasmiinipõõsad. Neid sorte saabki ainult tuttavatelt juurevõsust või pistoksana. Nii ka minu harilik ebajasmiin on ühe suurema põõsa küljest eraldatud osa. Teised kaks on pärit aianditest ning algul leitud lõhna järgi, pärast alles pilk nimelipikule. Esimene leid oli tumedama keskosaga suurte lihtõitega Belle Etoile. Teine väikeste lehtede ja õitega võrratu värd-ebajasmiin (kui kole nimi) Lemoinei.  Kirjanduse järgi pidavat ta lõhn meenutama maasikat, kuid minu meelest pigem tõelist apelsini- või sidruniõite lõhna. Lugemist: Anu Kauri artikkel ebajasmiinidest  Maalehe Aialehest.
Talvel müüakse aiapoodides ka päris jasmiine toataimeks.


Teemajakesest paremal allpool püüdis pilku üks huvitavate punaste õitega põõsas, mille kodukohaks on Uus-Meremaa Põhjasaar. Põõsa juures olevalt infolehelt võib lugeda, et selle dekoratiivse taime  maoorikeelne nimetus Kowhai ngutukaka tuleneb Uus-Meremaa endeemsest papagoiliigist, mille nokka õis meenutavat. See liblikõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpuitunud vartega põõsas pidavat õitsema kevadel-varasuvel  või soodsetes tingimustes isegi aastaringselt. Mäletan neid õisi ka eelmisest veebruarist.

Punane kuulsuslill Clianthus puniceus (G.Don) Sol. ex Lindl.