Valgekirju puu

Tunduda võib mistahes, teadmine on ikka parem. Valgekirjul puul nimi olemas.Aitäh!
Jaa, Tistou on teinud inventuuri ja teab, et see puu on pensilvaania saar Fraxinus pensyllvanica 'Variegata'.

See puu hakkas juba varem silma bussiaknast, aga jäi parajasti kahe jalgtee vahekohta Tammsaare pargi Pärnu maantee poolsesse serva. Täna siis läksin teda lähemalt uurima, kuid mida sa uurid kui alumised oksadki jäävad kättesaamatusse kõrgusesse. Tegin siis ühe hommikuhämara  pildi võrast vastu taevast. Tundub, et on mingi variegata kontpuu. Kindlasti ei ole suur kontpuu ega kallas-kontpuu, sest lehed pole vahelduva asetusega, kuid edasi parem ei paku. Ehk jälle ilmub kuskilt välja keegi kes on Tammsaare pargi puude-põõsaste nimekirja näinud. Ülemised pildid on alumise detailsemad suurendused. Pruunikad laigud lehtedel on ilmselt alanud sügise märk. Suuruselt on see ikka päris puu, pisut küll naabri poolt ühest küljest veidi lapikuks litsutud. Tüve ja üldvaadet võin pildistada uuel nädalal.

Kui juba Tammsaare naabruses ringi liikuda siis heidame pilgu kevadepoole vaatluse alla võetud Tammsaare lillevaasidele. Vahepeal jäid nad üsna rääbuks, nüüd äsja on kas linnavalitsus või mõni lahke inimene sinna paar krüsanteemipõõsast lisaks torganud. Pargis endas aga jalutavad tähtsalt kodulindudena ringi suured kajakad  - noored ja vanad.

Lõppu midagi kena - sellised nägid täpselt kuu aega tagasi välja Estonia tagused Bretschneideri hortensiad. Nad on tegelikult praegugi veel täisesti kenad.

On ikka ilusad

On ikka ilusad, õhkab tütar tundeliselt. Jah, on küll, ma korjasin kevadel mitu kamalutäit teokarpe nende lehtedelt, teatan ma uhkelt. Nii ilusad rohelised pallid, kõlab täpsustus. Jah, noh, enne olid ju needki kõik ilusad ja roosad, mõtlen.

Jajah, sügislilledel pole ka midagi viga, nenditakse armulikult.

Suute pallidega õuehortensiad on tänavu rohkelt õitsenud juuli keskpaigast alates. Sinipall "Endless Summer" pakub eriti kauneid sügisvärvisid. Vahepeal tuhmrohekaks tõmbunud õiepallid saavad uue värske violetse jume, lehedele lisandub tumepunaseid pintslitõmbeid..

September on olnud imeline suvelõpu kuu.Küpse suve õitsejad ei kiirusta ning lasevad oma ilu nautida kohe mitmeid nädalaid järjest.

Aedhortensia  "White Diamonds "  ülal esimesel septembril ,

 all sama õisik 20-ndal kuupäeval. Enne roosat  oli ta olnud mitu nädalat vastavalt nimele lumivalge.

Kui viimane toretsev suvesüdame liilia on oma õielehed langetanud, siis Lilium Speciosum  ootab veel natuke ning alles siis avab oma kalduvatel õievartel maa poole vaatavad imelised õied. Lähemalt on tunda mahedat reseedalõhna. Ostetud mitmes jaos, osa pakisildi nimega Speciosum Rubrum. Kaks taime on talvitunud, teised kevadised. Eelmisel aastal nad õitsesid pisut varem, tänavu  alustasid kevadised ja sügisesed enam-vähem ühekorraga, alles septembri algupäevil.. Mulle nad väga meeldivad, kuigi kuulu järgi ei taha meie kliimas pikalt vastu pidada.

Alati, kui ma siin käin, see lilla udu sul õitseb (Asterix).  Tõesti, ängelhein õitseb jah juba kuu aega vähemalt. Tundub, et kavatseb möödaminnes ka seemneid tekitada.

Päev enne sulgemist - lillefestival

Kahju, kui nüüd kõik need aiad üles kisutakse. Lilleoad ja -herned just saanud kõrguse kätte ning suvelilledki veel kõik väga naksid. Väljapanekute ala sai taaskord kiiresti läbi käidud, legendi sai loetud vaid paaris kohas. Miskipärast kujutasin ette, et soovi korral võib tekstidega tutvuda internetis nagu eelnevatel kordadel, kuid isegi festivali üldteemat - Suhtlusaed ja Võluaed - pole seekord festivali veebilehel ära mainitud. Pildigalerii on avamiseaja nägu. Minu poolt siis lõpptulemus. Enamus aiakesi olid rahulikud. Lilledest domineerisid traditsiooniliselt suvikud.Tavalisest vähem oli kasutatud juurvilju ja puid-põõsaid. Kõnnid seal ahvatlevate istekohtadega aiakeste vahel ja igal pool köied ees ning ei mingit istumist ega aiakestest läbi jalutamist. Küllap peab, muidu tallataks aiad ära  - või ikka ei peaks? Pildistamist köied igatahes segasid.

See kompositsioon oli pühendatud Kadrioru pargi aastapäevale , nimeks oli vist Keisrinna aed. Võrkpostid samblaga. Sammal pruunikas, mitte elavalt rohetav.

Aken kõrreliste keskel.

Toolid seina ja akna vaatluseks. Mida nad küll sellest punktist läbi akna näevad?

Bussipeatus, pilt pühendatud Katale, sest talle see oli ekstra meeldinud

Jänksid künkal päevavarjude all - vasakul ülal
Kui vahepeal üks jänks rändas, siis nüüd oli puudu üks vihmavari kahest

See oaväravaga aed sai vist esikoha preemia

Sama aed teisalt poolt.

Tühjad uksed viivad eikuhugi. Või mine tea mis juhtub kui mõnda avada proovid.

Fragment muusika-aiast

Lapsemeelne ala oli rõõmsalt värvikirev, jõekeses voolasid värvilised klaasikillud.  

Peeglid, värvilised lilled ja samades toonides keraamilised plaadid.
 Sillutises ohtralt klaasikildusid. Peeglivaimudeks juhuslikud möödujad.

Päris kena lillemaastik, kuid tühjad traatpuurid puurid tundusid nii imelikud,
et tuli pöörduda selgitust otsima 

Tuleb välja et hoopis mõte sõelumise sõelad olid.

Puursõelade kõrval oli veel lillepottide taaskasutusväljak. Kenad lilled

Üks huvipakkuv lill. Nimekirjatahvlilt ei osanud muud valida kui põõsas-hõbekakar "Yellow Butterfly",
 sest teised olid kõik tuttavad, kuid tundus ikkagi kahtlane.

Päris kena lillubade tugikaar, kuid nöörid seal all ei sobi istumiseks ega pesu kuivatamiseks .

Kompositsiooni nimetuseks oli "Vanad aiatööriistad" Legend järgmisel pildil.

"Aia ajalugu" - ülemise aiapildi legend

Siin aga tõeline kaheosaline iste värvikas ringis.
Torud vaid markeerisid majakest, katust peal ei olnud.

Plastpingike keset lilleniitu

Vaas vees

Keraamikud püüavad alati pakkuda kiiksuga kunsti. Nii ka seekord

Tsementeeritud kangad aial rippumas; taamal paistab kokkutraageldatud olendite aas

Lõpus veel üks ruuduline sinihall kompositsioon metallskulptuuriga

Pargi ümar püsikupeenar kollase päevakübara ja sinise naistenõgesega

Pargi vaade  kobarpeade-kurerehade peenraga. Ilus ilm oli.