Üle lahe linnalilled

Ühepäevane linnajalutuskäik külalistega Helsinkis.  "Mina-olin-siin" -dokumentaali ülesvõtmise kõrvalt jäi kaamerasse ka naaberpealinna rohelist elustikku. Haljasalad olid üsna tugevate põua tundemärkidega, kuid lillepeenrad ja arvukad vaasid tänavail ja parkides olid korralikult kastetud. Parlamendihoone ees oli murugi roheline. Esiplaanil osa pikast Soome rahvusvärvides  lillepeenrast, mille kohal hõljus heliotroobi magus vanillilõhn. 

Heliotroop on see madal pisikeste tumelillasiniste õitega suvelill heledama päsmaslille kõrval.

Petuunamütsakud silmapiirini.

Ülal: kapsaraua kujuline peenar ristmikuringil

All: kõik noored puud on  kaitstud traatvõrkudega või õhkkottidega. Pole parata, linnajänesed tahavad vägisi võimu võtta.

Kõrvuti hostadega tunnevad end koduselt sinised lembeliiliad. Oletatavasti needsamad "Headbourne" ehk Palmeri hübriidid, mis pidavat Soomes juba aastaid avamaal kasvama.

Lõuna-Euroopa linnades levinud elusad inimkujud on jõudnud ka Esplanaadi parki. Pronksmehikese käsi ei ole siiski kogu aeg tõstetud, vaid viipab tänutäheks kogumiskarpi kukkunud sentide eest

Vaade Kaivopuisto päikeseteleskoobi mäelt saarestiku poole

Särtsakad pilgupüüdjad hallikiviliste parkimisväljakute vahel

Mereäärsel lopsakama rohuga platsil toitub rahulikult laglekari. Need linnud pesitsevad lausa linnas, eriti lahes olevatel kaljustel väikesaartel. 

Viimastel aastatel on peaaegu-mustade õitega või siis jälle peaaegu-mustade lehtedega lilled moe harjale tõusnud. Kontrastiks helerohelised ilubataadilehed. Kõrgust annab rebasesaba.

See pilt pole suurem asi, kuid tahtsin näidata omapäraseid puudega tipnevaid koonuskünkaid. 

Tänavakohvikud püüavad üksteist üle trumbata oma lõunamaisete lilleseadetega

Keskvaksali klaaskatuse all perroonide otsas  on rahva rõõmuks juba teist suve maist oktoobrini üles seatud "Imede aed".  Kompositsioon on terviklik, sest kujundajaks vaid kaks autorit.

Aga roosid

Tallinna Botaanikaaia rosaarium on mõnus koht. Seekord ei ole kahjuks pakkuda üldvaadet. Kaaslanna klõpsutas pidevalt, mina vaid neid isendeid, mille juures vaimustusekilked eriti heledalt kostsid - püüdsin kindlustada, et lemmikrooside pildid koos nimedega ikka kindlalt kodumaale kaasa pandud saaksid. Siin nad on.

Kordes "Brilliant" W.Kordes, 1982

"Brilliant, üldvaade. Enamus lemmikuid olidki sellised kõrgemapoolsed

"Jazz", de Ruiter 1960

"Lydia", Kordes, 1973

"Santa Lucia", Eskelynd <2006

Rosa  x centifolia "Cristata", 1827 . Sammalroos, mille õiel on tavaline roosilõhn,
sammalpadi aga lõhnab muljudes tugevasti roheliste okaste järele

"Mozart", P.Lambert, 1937 . Seda väikeseõielist selgesilmalist roosi olen ma ise alati vaadanud ja mõnikord ka omale tahtnud.

Kasvuhoone ees heki taga oli päris suures valikus suvelilli, 
sekka mõned tuulduma toodud kasvuhooneasukad.
Sa vaata vaid, kui palju vaba heinamaad seal veel on!

Värskeid värve

Tallinna botaanikaaias koos külalisega. Kõigepealt ülaltvaade teletornist, siis uuemaid suvelillesorte uudistama peahoone esisel, ringkäik kasvuhoonetes ja sammud seatud rosaariumi kui päeva põhiobjekti suunas. Enne kohalejõudmist aga võeti meid rajalt maha kuldsetes värvides särava liiliaplatsi poolt. Nii uhkena ja täpselt õigel ajal pole mul kunagi õnnestunud liiliate osakonda näha. Paistab, et haigused-kahjurid on seljatatud ning kõikjal paiknevad "Compo" reklaamsildid ei risusta peenraid päris asjatult. Ennetades küsimust - tegemist ei ole lõhnavate sortidega ning seega peaks külastus suhteliselt kahjutu olema ka liiliavaenuliku nina omanikele  Heledate rõivastega aga ettevaatust - tolmukad ei ole eemaldatud nagu lillepoes enamasti.

Kui Tartu botaanikaaed on juba praegu täiuslikkusele lähedal, siis  Tallinna omal on paremad päevad loodetavasti alles ees. Suur territoorium annab mitmeidki eeliseid  - ei pea pingsalt pead murdma, kuidas üks kord "kasutatud " plats ka veel teisele ringile suunamiseks vaatamisküpseks võluda.

Nii puhkas veidi eemal koltunud rohelisena juunikuu staar - iiriseväljak, tumerohelises rahus tukkus ka pojengiplats. Liiliate kõrval lebas järgmise kevade ootuses muldne üleskohendatud vähemate sibullillede peenrastik.

Rosaarium ei peta ootusi - pidulik ja puna-roosa. Mitte, et valge ja kollane värv täiesti puudu oleks. Momendi tegijad on õiteküllased peenraroosid, kuid kõigi teistegi sordirühmade hulgas jätkub veel värviandjaid.

Mis veel silma jäi.  Toidutaimede osakond pakkus üht-teist vähem igapäevasest menüüst nagu näiteks sojaoad ja muud erilised kaunviljad. Kusagil tee ääres lebas ligi ruutmeetrine tasane lapike kokkutuleku nõudluse tipus olevat lambavaipa. Poleks tähelegi pannud ilma eelneva elevuseta grupis. Internetist võib leida hoopis atraktiivsemaid pilte, kus vaip üle kivirüngaste laotatud. Vähemalt on neil olemas algmaterjal kui ükskord tõsiseks kujundamiseks läheb. Kõrreliste saarekest võiksid külastada entusiastlikud algajad heinahoolikud, et pisut hoogu maha võtta - ega need eelmise aasta armsad aruheina tutikesed teisel suvel enam väga esinduslikud ei paista. Kui südsuve puhul jätta vaatlusest välja puittaimed ja tegemata oletused külastamata jäänud astilbekalda võimaliku oleku kohta, siis ikkagi kerkib vaimusilma pikk nimekiri mitmetest uutest püsikuosakondadest ning vana sega-püsililleala vajalikest ümberkorraldustest.  Alpinaariumist koos tiigiga on soovitav üldse teises suunas vaadates mööduda. Tõesti liiga "looduslikuks" muutunud mu meelest. 

Pikk tee veel käia ja suur hunnik raha vaja kulutada enne, kui kohast võiks tõeline hitt-objekt saada. 

Seniks aga - minge ikka botaanikaaeda, täna näiteks piisanuks piletiraha õigustamiseks sest liiliaplatsistki. Roosid pealekauba ja puhta muidu. Ahjaa, puhkepäeviti on Joosti roosiaia inimesed päris suure kollektsiooniga müügilaudade taga ostjaid ootamas. Siseruumides oli parajasti päevaliiliate näitus ning mõndagi sorti oleks olnud võimalik kaasa osta.

Vaade teletornist

Jätkupost

Õigemini postid.

1) Hortensiaprojekti hetkeseis

Sinine (Forever& Ever) on hoolsa kastmisega tekitanud väga suured peaaegu maani rippuvad pallid. Poti ülapind paraja ämbri kõrgusel. Vihm keeldub endiselt kastmistegevusest osa võtmast :(

Roosa - kesteabmis Eestis ilmselt juba ammu levinud hortensia seisab hetkel (veel?) täiesti ise eeskujulikult püsti ja temagi pallid on umbes sama suured- Talvitunud minu juures õues 2 talve.

Täiendus hommikul - nurisemisest oli kasu, öösel teostati aia automaatkastmine keskmises ulatuses. Abiks ikka. Roosapalli varred olid ka pisut kaldu vajunud.

2) Täiendusi Lillefestivali piltidele:

 Lillekasvatajale rippvaas pisut lähemalt. Pole seal miskit saladust, värelevad vaikselt  külgede suunas tõmmatud  nööridel, kirjuleheline kassiratas kunstipäraselt tuginööridele looklema seatud. Neid oli mitmeid, erinevatel kõrgustel.  Lisaks panen tünniaia purskkaevu (päris lähedalt ei pildistanud), kus ülapinnast vett vulisevad kivitahukad  olid tünni katvale restile asetatud.Positiivse üllatusena ei olnud selle portatiivse muliseja juures pumba häirivat häält kuulda.

Kunstisõpradele nautimiseks seekordne keraamikute vaimusünnitis - sürr munakivitekiga voodi, teostatud keraamika - kilewrapi segatehnikas. Põhjaks lai kunagi-olnud-raudvoodi. Aga selle ümber need pajukaared ja väiksemad objektid olid päris toredad - ei roninud neid murule pildistama

Keskkonnateadlikes väljaannetes trükkimiseks prügitaimede plats varemete hääbuvat ilu või tööstusseadmete peidetud sõnumit kajastavate taustapannoodega. Umbrohi mõjus - nagu ikka umbrohi, mis vast oligi eesmärk. Aga pannoodel olid head fotopildid.

Hõrehaljastusega puruktaimla värvigamma oli kena, kuid osa taimi olid kuivalembesed, teised jälle üsna janused.  Igasugused figuursed tahvlid paistavad olevat suurmood, olgu jalgupidi maas või õhku kõlkuma riputatud. Mulle isiklikult mõjuvad need täiendused pigem häirivalt aga mis mina ka kunstist taipan.Selgitav tekst jäi lugemata ka..

3) Esitlen üht taim-käopoega. Kui keegi himustab, viigu ära ja õige pea! Oma tähelepanematuses ja teadmatuses õnnestus mul talvel lahkunud püsiku aedsalvei asemele osta turutädilt hoopis kaheaastane  muskaatsalvei.(salvia scalarea) Lahke müüja pani kohe mitu taime, nad olid siis hästi väikesed veel. Nüüd nad laiutavad korralike taimede keskel ja püüavad neid peenrast välja suruda. Suurema ruumivaru puhul võiksid pilkuköitvad olla. Söödikud on söödavaks tunnistanud. Tagaplaanil päris-melissi väikesed lehed. Ma ei tea, millised on ta sansid ümberistutusel ellu jääda, kuid Aiasõbras on uhke pilt õitsevast muskaatsalveist ja hinnaks ainult 0.40 eurot. Õitepahmak peaks moodustuma teisel aastal kui talvel ära ei külmu. Kõrgus õitega kuni 120 cm, kasvuala 90 cm. Ravim- ja maitsetaim, muskaatveinile maitse andja. Maitsetaimena hakkab tööle kohe esimesel aastal, lehti võib koguda kogu suve. Lehtedest toodetakse lõhnavat muskaatõli. Paljundamine põhiliselt seemnetega. Oli huvitav tutvuda!

Pilt Aiasõbra lehelt: õitsev muskaatsalvei

4) Kenades värvides värdkurekell on ka saadaval  - ema ja mitu täpselt samasugust poega, kui nad ikka veel on ellu jäänud totaalsest kuivatusest,  Ei edene mul need mõnes aias umbrohud. Esimesed õied pandi kohe kellegi poolt nahka või kukkusid ise ära, nüüd on parasjagu niipalju õiekesi, et värvi saab ära näha.Eelmisel aastal pojad õisi ei näidanudki. Tõsi küll, nad on ellujäämiskursustel ja käesolevaga tunnistatakse läbikukkunuks. Ekstra vaeva ma ei taha nendega näha. Ümberistutamine on siiski võimlik minu varasematel kogemustel, kuigi ega see neile eriti ei meeldi küll

Panen kurekella kirja ka mu  kokkutuleku  lehele

Lillefestival 2013

Mõned pildid tornide väljkult. Kesksuveks on näha, kuidas on reaalis teostunud kunstnike vähem või rohkem lennukad ideed. Avamisaegsete ametlike piltidega  võrreldes on enamik väljapanekuid on täiustunud, mõned ka sodistunud. Kujundused kadakate ja kividega või mägimändide ja kõrrepuhmastega aga on täpselt ühesugused, neid ma täna ei pildistanud. Selleaastane teema oli "Aed kui kunstiteos"

Kunstniku visioon 

Aga välja tuli sodipodi

Kui materjaliga ei koonerda, siis tulemuseks on efektne lillevaip 

Nutikas kokkuhoidlik lahendus

Natuke kokku hoida ei tasu..

Valge ja värvilise külluslik kooslus

Ainult valge ja tuules heljuvad kõrrelised - väga rahulik

"Hooliv aed" oli selle kompositsiooni nimi - ligipääsetav ja kombitav ka erivajadusega inimesele

Müstiline aed - spiraalid mingist värvilisest purust ja kummaline kunstiteos värvitud vahust

See on linnas toimetava aiahooliku potsikuaed

Väga kena raudrohtude kompositsioon

Teistmoodi rippvaas

Tünniaed

Lõpuks ikka kunsti kah - tore aiavaht. Aias herned ja kapsad, mis toetuvad keppide asemel pajukaartele.

Keset kõiki neid lilli vulises kastmisvesi mitmetest voolikutest. Ühe voolikuoperatorist taadiga juttu tehes ütles ta, et kastmistöö pidavat käima pidevalt kogu päeva jooksul.