Tapio Vares ja tuhanded puulapsed

Moto: Siit nurgast ja sealt nurgast, kesk-Hiiumaale kokku!

Kes ta on - see kummaline mees Tapio Vares ja mida ta õigupoolest toimetab seal kesk-Hiiumaal.
Parem üks kord oma silmaga näha kui netist nähtut loetut kujutluseks vormida.  Tõsi, kuid paraku jääb SELLE  aiamaastiku puhul ühest korrast ikkagi armetult väheks. Siin ma siis nüüd sirvin suurt hulka rohelisi pilte ja tunnen kahetsust, et taimenimesid pole kuidagi võimalik kohe pildistamise hetkel pildile külge salvestada.


Suur siidpöörise puhmas on esimene pilgupüüdja talu valdustes. Puhma tagant paistab ürdiaed seinale roniva viinapuuga.

Vaatamata pikalt kestnud põuale on suures tiigis piisavalt vett  kena vaate jaoks. Kaldal on näha sõnajalgade ja sammalde kasvuala. 'Ma armastasin seda kohta kõige rohkem, kuid nüüd olen pisut pettunud, umbrohud on end liiga hästi sisse seadnud.'  Jah, osjast on tõesti väga raske lahti saada - püüan kaastunnet avaldada. Kuid ei! Osjad on paljsseemnetaimed ja kuuluvad komplekti - hoopis võililled ja orashein on need pahalased. Tõtt-öelda pole kumbagi näha.

Alloleval pildil võiks oletada kukemarjapuhmikut, kuid tegelikult on tegu hoopis kivijugapuuga, kelle suuremad sugulased hoopis kaugel lõuna pool(keral) kasvavad.

Siin ta seisabki - oma kodumaailma peremees, visionäär, rajaja, varustaja ning sulane ühes isikus.  kõrval muidugi mitte tavaline vaher vaid - eee- vist ambrapuu.

Ja siin võiks ette kujutada, kui mõnusalt see punase ja rohelise pöögi hekk talvetuultes kahiseb. Auk hekis teenib kujunduskunsti eesmärke.

Huvitav, et ma polnud varem teadlikult näinud ühtki valgepööki. Ainult kuulnud, et mõned optimistid soovitavad teda hekipuuks, ning teised jälle raiuvad sellise idee juurteni maha - liiga külmaõrn olevat. Tapio ütleb, et tegelikult on kõige külmaõrnem osa valgepöögi juur, ning kui see kaitstud, pole erilisi probleeme - vähemalt Hiiumaal. Tõestuseks mitukümmend meetrit pontsakat ja tihededat hekki keskele kujundatud väravakaarega. Alloleval pildil aga üksik valgepöök - tal on hästi ilusad sitked sakilise servaga lehed. Taamal iga tõelise taimehooliku vältimatu tunnusmärk - potsikute väljapanek. Kes õue suvitama, kes tärkama kes kosuma.  

Valgepöögi hekki on kõik aiakülalised pildistanud, mina pakun selle asemel hoopis vaate läbi aknaga elupuuonnikese.

Pole ei peenraid ega selgelt piiritletud istutusalasid. On puiniit haruldaste puude ja üksikute valitud lillepuhmastega. Siidaskleepias on ka valituks osutunud, ning ei jäta juhust kasutamata et üha uutest kohtadest oma hullutavalt lõhnavate õitega puhmikuid üles ajada. Võeh, mõtleb väikeadnik üleannetuid silmitsedes. Pildi keskpunktis tulbipuu:

Kivimüürikesed ja tornikesed - jutustus  olemata hoonetest

Tasandikule järgneb noorte Trollide möllamispaik. Kui nad suureks kasvasid, siis suundusid Norrasse tõsisemate maastikuehitiste rajamistöödele. Kohapeale aga jäi maha fantastiline ala muhkude ja lohkudega. Ehtsad looklevad suvised kuivjõesängid, mis kevadel täituvad veega, et peegeldada pilliroopuhmikuid ja paljusid teisi oodatud ja hoolitsetud taim-immigrante. Kui nüüd trollid tunduvad liiga fantastlised, siis sellise maastiku valmimine ainuüksi inimese ja labida koostöös oleks kindlasti hoopis ebatõenäoline. 

Päriskastan:

Päris küdooniapuu ehk aivaa. Murus sinetab pervoksia ja taamal veel muid niidumasinast puutumata jäetud taimepuhmaid. Niitjal peab küll ajudes paiknema GPS koos täpse taimede levikukaardiga. Äraõitsenud käpalisedki on arvel ja peavad saama võimaluse oma seemet levitada.  

Sassafrass on vaatamata oma nahkjatele tihedatele lehtedele heitlehine puu. Kui kasvab soojemas kliimas, poetab lehed kuivaks suveperioodiks, kui põhjapiirkonnas, siis viskab rõivad ült talveks. Aromaatse õli tooraine, ravimtaim, erinevate rahvaste kulinaarias rohkelt kasutatud toidu vamistamisel  ning alkoholivaba õllejoogi pruulimisel. Ilus! : 

Päris tamm - mingi pajulehine versioon. Väikesi tammesid kohtab marsruudi kõigis lõikudes. Kes võinuks arvata, et neid nii palju erinevaid on - enamus ikka sämbulise servaga lehtedega, kuid mõni hoopis erinev:

Künkatäis kivilalemembeseid liike eesotsas end müürinurgale laotanud uhke maavitsaga

 - marjad pole söögiks :

Lepalehisel kletral siin õitsemisprobleemi pole:

Niidud ja veepark oli alles retke algus. Siit jõekääru tagant suundub metsa jalgrada. Enne metsa veel kaks õitsvat aedhortensiat ning bonsaiks pügatud harilik mänd:

Kuivendatud metsa all pohlade ja mustikate seltsis kasvavad suure endastmõistetavusega rodopõõsad, iileksid ja igatsugu muud lehtpõõsad. Okaspuudelgi  on metsa varjus turvalisem kasvada. Jaapani krüptomeeria on juba paarimeetrine, samas kõrval pisut salapäraselt kõlava nimega kuningaamia.

Rada koos kraaviga suubub soisele niidule - kusagil kaugemal. Kraavipervedel rõõmustavad  silma minikompositsioonid sõnajalgadest, sammaldest ning erinevatest kaldataimedest - ei kahtlustakski et inimese poolt kohale paigutatud.

Ülaloleval pildil teeservas kasvav ergavroheline põõsakene on kahtlaselt sarnane sügisel lillepoodides müüdavate pehmete turrisokkaliste 'kanarbikega', mis minust kindlalt poodi jäänud kui lootusetult külmaõrnad. Puiseerikad (Erica arborea) on ju vahemereäärsete maade suvise maastiku elustajad - üleni valgesse õievahtu mähitud enamasti üle meetri kõrgused põõsad. Kultuurvormid ent võivad teinekord liigist külmakindlamadki olla.  Aga vaatame lähemalt. See puhmik on vähemalt ühe talve oma koha peal kasvanud:

Lõpupildiks valisin metsaaia staazika 'püsilille' alias viigipuu. Selliseid laikusid oli näha mitmes eri kohas. Ise seemnest kasvatatud. Lõviosa taimedest ongi seemikud - võimaluse korral Eestis kodunenud taimedelt, kuid enamus siiski kaugetest maadest. Paljud seemned külvatakse otse tulevasele kasvukohale. Alguses on nad pisid, ning esimeste leebete hoiatuste järel püüame kahekordse hoolega jalge ette vaadata, et lasteaed ellu jääks:

Piltidele mahtus vaid murdosa muljetest. Aitäh, Tapio Vares, et leidsid mitu tundi aega oma varanduste jagamiseks  meie väikese huviliste grupiga. Soovime jätkuvalt sära silmadesse, rammu musklitesse ja uusi unistusi, mis kalduvad täituma.

P.S.

Loe lisa Tapiost ja Tapiolt

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/eksootiline-aiarannak-hiiumaa-sudames?id=63913947
https://thelaaed.blogspot.com/2014/08/eksootiline-hiiumaa.html
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=54&artid=74977
http://www.hiiuleht.ee/tag/tapio-vares/
http://maakodu.delfi.ee/archive/?tod=29.08.2018&fromd=01.10.2002&channel=40&category=0&query=TApio+lood

Presidendi Kantselei Roosiaias

Postitust on täiendatud Heleni piltidega
Vahetult taasiseseisvumispäeva eel oli mul ja Helenil võimalus liituda roosiaia külastuseks loa saanud grupiga.  Ise veel mõtlesin, et rooside tippaeg peaks juba läbi olema. Aga valesti mõtlesin! Asjatundliku hoolitsuse all on roosiaed oma nime väärt kogu suvehooaja kuni suure sügiseni. Luba pildistamiseks olemas, niisiis alustame ekskursiooniga. Turvakontroll läbitud, väljume Kantselei maja sisehoovi.

Maja ukse ees kasvab suur tamm, ukseesist ilmestavad mõned ümarvormilised põõsad ja lilleanumad

Helen: Esimene vaade on hoonega samal tasandil asuvale purskkaevule

Ümar purskkaevubassein on  ümbritsetud teadagi roosidega

Heidame põgusa pilgu peaväljakule ja liigume paremale ühte kahest väikesest pargiosast,

 mis paiknevad kahel pool peaväljakut.

Presidendi ürdipeenar-püramiid  ja kolmest mesipuust koosnev mesila kohe kantseleihoone otsas 

Roosipeenardest need mesilased eriti ei hoolivat. Hea ka, sest ega roosikasvatuses päris ilma kahjuritõrjeta  toime ei tule

Pargi silmapaistvaim puu - seitsmetüveline tiibpähklipuu. 
Puult ripuvad paarikümne sentimeetri pikkused tiibadega ripatsid.
 Viljad ei ole söödavad.

Peaväljaku ringkäiku alustame ühest lossipoolsest nurgast. Kantseleimaja ja ümar bassein
 paiknevad astangu võrra kõrgemal. 

Riskin eksida, kuid loodan, et pildil on 'Winchester Cathedral' ja et just see
 magusalt lõhnav roos kaunistab basseini lossipoolset otsa. 

Päikeseküllase müüri ääres kasvavad roniroosid. Nood ongi esimesed õitsejad roosiaias. Üksikuid õisi jätkub sügiseni. Talveks painutatakse kõik hoolikalt maha, kinnitatakse klambritega ja kaetakse liivaga. Üks roos kantseleipoolses nurgas on jõulise kasvuga, ühekordselt õitsev, rohkete  lõhnavate kreemikate valgeks pleekivate õitega  ('Rosa Helenae Honungsros') Seelle õiekobaraid ei lõigata ära vaid lastakse moodusutuda rohketel viljadel. Roos on ka üsna külmakindel, kuid ei selgunud päriselt kas ta vajab mahapainutamist või ei.

Ronirooside tee teises servas võib majapoolses otsas näha rikkalikult õitsemas tublit kollast iiri roosi 'Jan Spek', mis pidavat ületama mitmeidki moodsamaid kollaseid aretisi

Sama peenra keskel kasvab paar põõsakest aia kuulsaimat ja ka murettekitavaimat roosi 'Staatspräsident Päts' - Konstantin Pätsi järgi nimetatud hübriid-teeroosisorti.

Wikipeediast:  'Staatspräsident Päts' aretati Christoph Weigandi poolt 1937. aastal 'Ofelia' ja 'Souvenir de Claudius Perne' ristamisel ja nimetati Späthi aiandusfirma kauaaegse kliendi järgi. Roosisordi õied on kreemikaskollased, suured, pleegivad heledamaks. Lehed helerohelised. Põõsa kõrgus 70 cm. Keskpärase haigus- ja talvekindlusega. 

Pildil presidendi roosi piklikud kreemikad pungad. Kahjuks haigestub see roos kergesti roosiroostesse ja teda ei ole kerge paljundada. Eestis paljundatud taimed olevat ka järjest välja läinud. Lootust siiski on, sest sordi taastamisega tegeldakse praegu Saksaamaal. Kõigepelt tuleb Saksaamaa rooside geenipangast saadud silmadest kasvatada elujõulised emataimed, ning need siis pookida just temale sobivale ehk Laxa alusele, mis annab roosidele parema haigus- ja ilmastikukindluse. Tööga loodetakse valmis saada paari aasta jooksul. Seni aga võivad huvilised ikkagi õnne proovida kodumaidse paljundusega - küsige Rosmakorist või Tõnu talu puukoolist. Põhipaljundaja on olnud R. Joost, kelle poolt oli ka roosiaia algkujundus ning kes on põhivarustaja mitmete roosisortide asenduseksemplaridega siiani. Uutest partneritest mainib aednik Merilin Mentaali ja mõningaid Saksamaa firmasid.

President Pätsi büst asub ühes spetsiaalselt kujundatud ümaratest orvadest müüris. Selja taga ronib tobiväät. Lahkunud presidentide büstide jaoks on kujundatud päris hulk isiklikke kohti. 

Roosiaialt oodatakse pidevat õitsemist kogu hooaja jooksul. 
Abiks on peaaaegu lakkamatult õitsevad pinnakatteroosid. 
Neid on mitmetes toonides, eriti  roosasid ja punaseid.

Üldiselt on põhikompositsioonis üht roosisorti päris palju eksemplelare. See suures ulatuses värvimuutev põõsake oli üsna üksikuna roosade pinnakatterooside kõrval. Usun, et selle sordinimeks on 'Baby Masquerade' või siis lihtsalt 'Masquerade'

Helenile jäi silma selline roosa roos

Parimad vaated avanevad aiakülastajale Presidendi Kantselei roosiaeda
ja Kadrioru Lossi lilleadeda eraldavalt galeriilt. 

Pildistamise aega ei saa valida ning tuleb leppida puu varjuga üle värviliste peenarde

Võib ka ilma varjuta vaate leida, kuid hulk uhket ilu jääb siis kaadrist välja 

Helen seevastu leiab, et hoopis varju heitev tamm ise on jäädvustamist väärt. Ongi!

Heleni pildil  Kadrioru loss otsevaates.

Helen piilus ka otse alla Kadrioru Lossi aia purskkaevukaskaadi selja tagant

Kadrioru Lossi tagakülg lillepeenarde taustal. Tore, et selline uhke aed igamehele jalutamiseks ja imetlemiseks vaba on! 

Vaade galeriilt vastupidises suunas. Tähelepandamatult tumeroheline taganurk on maikuus just kõige pilkuköitvam ala. Müüri ääres kasvab päris arvukalt suuri rodopõõsaid. Viimasel ajal on 'lihtsalt rododele' lisandunud ka mõned sordinimega põõsad Hansaplantist. Päris nurgas asub ka taimestamata nn majandusala, kuhu mahub korraga parajasti üks koorem loomaaia komposti või liiva  - need nimelt on ainsad pinnasetooted, mida roosiaed tarvitab. Nurgast toimetatakse kogu väärt kraam käsikäruga iga roosipõõsa alla. Talvekatteks kiht liiva, mille peale kinnituseks kihike komposti. Kevadel rehitsetakse kate laiali ning viimistletakse rooside poolt katmata pind peene kooremultsiga.

Lennart Meri silmitseb aiaelu oma posti otsast keset rodosid, taustataimeks roniv hortensia. Aednik hindab ronivat hortensiat parimaks ronitaimeks oma valdustes ning on sellega asendanud mõnedki varasematest ronijatest. 

Lennu vaatevälja jäävad mitmed säravpunased ning lillakaspunased polüantroosid.

Astrid Lindgren - tubli heleroosa kordusõitseja

Pisut erilse veidi metsikuna tunduva lehestikuga valge roos, mis pidi olema väga hea õitseja. Hetkel veel üksikusd õied näha. Nimeks Maryssa (kui ma ikka õigesti mällu jätsin). Aias olemas ka tubli pargiroos Hansaland ning plaanis on Kantseleihoone teises otsas asuvale rohealale istutada terve rida Kadrioru pargi juubelile pühendatud  pargiroose. Selliseid, nagu allpool näha.

Juulis Kadrioru pargi 300. juubeliaasta roosinäitusel toimus Kadrioru juubelile pühendatud roosisordi esitlus. Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on tegu on 17. sajandil Hollandis vabas looduses avastatud umbes saja lillakasroosa kroonlehega tugevalt lõhnava roosiga Rosa x centifolia ’Muscosa’. „Kadrioru jaoks valiti just see barokne roosisort, sest see sarnaneb väga Kadrioru lossi peasaali laemaalil kujutatud roosiga,“ ütles Ain Järve. Roos istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul kingitusena Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei roosiaeda ja Kuberneri aeda. Nagu pildilt näha, on tegemist sammalroosiga, mille sammaljad pungad lõhnavad juba enne kui õied puhkevad. Pilt siit: https://www.rosen-tantau.com/en/buy-online/park-and-wild-roses/rosa-centifolia-muscosa

Kogu kantselehoone poolne basseinikülg on  ergavpunase 'Amsterdam 'i päralt. Väga muljetavaldav! Lähedalt vaadates on küll näha pisut lehekahjustusi . See roos ei armastavat vihmutust, mida aga põuase suve tõttu tuli liigagi palju kasutada.

Järgnevate Heleni piltide kaudu heidame pilgu teisele pargiosale:

Pargis on mitmeid üsnagi täiskasvanud puid, kuigi pargi esmasel komplekteerimisel istutatud puudest suurem jagu on hukka saanud. Eks toodi liialt kaugelt lõuna poolt juba üsna suurtena. Puude all kasvab mitmeid õispõõsaid, kuid ega seal varjus erilist õiterohkust ei esine kui rodod muidugi välja arvata. Silma jäid kaks Bretschnaideri hortensiat, mis aga olid vaid kahvatu vari Estonia teatri Pärnu maantee poolsel küljel veel eelmisel suvel uhkelt õitsenud eksemplaridest. Praeguseks on Estonia teatri tagakülg haljastatud steriilselt - Hollandi kombe kohselt kanti pügatud noorte kõrgetüveliste puudega.

Vaade pargist basseini suunas. Viimane aeg vist juttu teha juba mitmel pildil näha olnud suurtest heinakuhi-elupuudest. Ehitusmaterjaliks on mitu (vist kolm) harilikku elupuud grupina kokku istutatud. Vanus orienteeruvalt 20 aastat. Sambad on nii tihked, et nende vastu võib toetada redeli, millelt üks kord aastas põõsaste vormi viimistletakse. Tänavu aastal pole seda tööd veel tehtud, mida  poleks osanud arvatagi.  

Teise pargiosa staar - väga vana kadakas, kena tervise juures tänu regulaarsele hoolitsusele. Just sinnakanti on planeeritud Kadrioru Pargi juubelile pühendatud rooside peenar.

Lossi roosiaias öeldi paar aastat tagasi kasvavat 35 roosisorti ja 1500 istkut.  

Rooside talvitamisest oli eespool juttu. Küsisime ka, milliseid hooldusvõtteid roosiaias veel rakendatakse. Väetamine: maikuus kõigepealt lämmastikväetist, juunis ja juulis täisväetist ning septembris lämmastikuta sügisväetist. Kuigi valitud on võimalikult haiguskindlad sordid ning heas kasvujõus roosid on kahjuritele vähem ahvatlevad, on ikkagi vajalik ka taimekaitsevahendite mõningane kasutamine.  Õitsemise perioodil käib pidev äraõitsanud kobarate lõikamine. Tugevamakasvulised roosid lõigatakse tagasi esimese täismõõdus leheni.
Kuidas majandatakse pidevalt samas kohas olevaid roosipeenraid. Kuna peenrale puhkusaastaid anda ei saa, asendatakse umbes käruäis mulda kohaliku aiamulla lisandiga loomaaia kompostiga iga kord asendusroosi istutamisel, Vana roosimuld kulub ära pargi teistele taimedele. Roosiaia perenaist abistab mõnigate tööde tegemisel Kantselei kojameees ning Kopli ametikooli praktikandid teevad praktikatunde. Mõni neist käib veel hiljemgi abiks kiirel ajal. Sellegipoolest ei kujuta ette kuidas ta jõuab näiteks põuaga muude kohustuste kõrvalt voolikuga kasta iga roosi jalgealust lisaks vihmutite tööshoidmisele. Senini ei ole idee kastmissüsteemist riigimeestele kuigi mõistlik tundunud.

Suur tänu roosiaia aednikule Eve Silmale, kel polnud kahju paarikümne inimese roosihuvi rahuldamiseks kiirel tööajal paari tundi kulutada. Välja marssisime samast suurest aiaväravast, kust täna, 20. augustil sisenesid presidendi piduliku vastuvõtu sajad kutsutud külalised. Tegelikult tundsime ennast rohkem priviligeerituna - saime mitu tundi ilusa ilmaga rahulikult nautida hästi hooldatud kaunist aeda. Sirvisin kiirelt üle ka eelmise 2017 aasta delfi ametliku pildirea presidendi vastuvõtust roosiaias. Roosiaeda oli pisut näha vaid ühelainsal pildil. Roosid ja aed on sellisel üritusel pelgalt kulissid, mida suure rahvahulga vahelt vaid killukaupa näha saab - kui ehk pakkuski huvi.

2018 aasta piduliste kostüüme ent täiendasid vihmavarjud. Ega vabaõhu pidu vihmast hoolida saa.
vaata https://elu24.postimees.ee/6136797/galerii-president-kaljulaid-kutsus-tuntud-ja-riigi-huvangusse-panustanud-kaasmaalased-kadrioru-roosiaeda-taasiseseisvumispaeva-tahistama

Vaata ka 2017. a. pildigaleriid siit:

President Kaljulaidi esimese taasiseseisvumispäeva vastuvõtt roosiaias