Ebaseaduslik eelkevad

Viimsedki lumelaigud sulanud - oleks ju päris tore, kui veel märtsikuud ees ei oleks.  Aiaääres on küll lumeta külma puhuks varutud kuivade okastega kotte, kuid kuidagi tobe tundub nüüd peaaegu-kevadel neid hakata peenardele puistama.

Ekstreemsooja siiakanti ei ole pakutud. Hetkel on kõik hästi, õieilu pakuvad teadaolevalt eriti vaprad kevadekuulutajad. Lühiealise lume alt on paljud rohttaimed välja koorunud ebatavaliselt rohelistena. Võimalik muidugi, et enne pärismuru tuleb ka veel pruuni kulu periood .

Käisin minagi ühel päeval Horteses. Sellest saab juba paar nädalat. Siis oli veel pakkides kohati üsna korralikke sibulmugulaid saada. Eks nad seal soojas poeruumis vähehaaval tohletavad ja välja kasvavad.
Lavatsid olid täidetud lillede ja maitsetaimede beebitaimedega. Arvestades hübriidseemnete kõrget hinda ja sageli kahtlaseid idanemisomadusi, võiks 69 sendi eest soetatud "Miljon Bells" igati mõttekas ost olla.

Toredaid nimesilte võis ka kohata - "lilla pott" helesinise kobarhüatsindi tähistuseks..

Siin aga tore leid - minu esimene kohtumine päris oliividega potitaime küljes.

Kui oleks rikas, siis rajaks küll talveaia. Tegelikult meil vist ei ole see isikliku talveaia komme hetkel eriti levinud ka varakamate hulgas. Aga ennustada võib, et orhideedega täitunud aknalaudadele peagi loogiline jätk julgemate projektide näol tulemas on. Taimelampide valik on veel väga "sordivaene", aeg oleks pakkuda midagi uut  ruumikujundajatele ahvatluseks. Ka ei ole seni kohanud aiaärides  salatihulludele mõeldud köögikapp-kasvuhoone näidismudelit.

Talve kah

Pole meil siin millegagi kiidelda ega ka erilist põhjust hädaldada. Härmatisekunsti võib-olla mõnel pimedal hommikul isegi esines, kindel ei ole. Külmapõhi jõudis vaid 21 miinuskraadini ning enne tänast ülikohev lumekiht kah üsna sõbraliku paksusega. Pinnas küll korralikult alt külmuda ei jõudnud. Lumekoorikut see öine-hommikune uduvihm vist väga hulluks ei jõudnud kasvatada. Pildid nädalavahetusest kui valges aeda näha sai.

Juba teist korda oli võimalik seda toredat fontääni esile kutsuda -
tänav sai ka servast servani siledaks aetud.

Mütsistatud.

Pehme mööbel. 

Igihaljad lume alt piilumas. 

 Selleks ajaks kui kassirohu kuivamine servadest märgata oli, olid juured juba hävinud - ülekastmine pimeajal. Tuligi kiisul paar nädalat kuiva heina näkitseda, kuni selveri lilleletist hangitud komplekt kausist ning peotäiest viljaterade ja kestebmis aine segust olukorra päästis. 

Ainsad aknalauaelanikud sel talvel - nagu päästearmee varjupaik.

Paari roosaka varrega potis on üks hästi pirakas õue-naapoli alpikanni mugul, mis sügisel mingeid idusid ei ilmutanud, kuigi oli üle kuu aja peenras olnud. Ega praegune saavutus ka just märkimisväärne ei ole, aga vähemalt eluvaim on sees. Parempoolses potis on töö juurest väike toa-alpikann, mis paar seeriat rohkelt õitsenud, kuid siis omale võrgendilesta külge korjas. Nüüd röövlid tõrjutud, uued lehed peal ja kena kompaktne mütakas. Vasakul, see  hajali lehtedega kannab nime Miracle White ning sai huvi pärast Hortese hoovilt külmavõetud lillede laua keskelt välja valitud. Tegelikult ikka oli külm rikkunud nii õied kui lehed. Nad pakkusid seda rõdualpikannina sügiseks ja ilmselt hindasid üle taime külmakindlust. Praeguseks on juba ka uued õiepungad lehtede vahelt kerkimas. Pildile sai aga rohem näitamaks, et iga soojamaa õuetaim ei õigusta end meil ei õues ega toas. Õue jaoks õrnake ja toa jaoks liiga tuust. Noja esiplaanil need pisikesed - veel üks raske ebatervislik talvekuu vaja üle elada. Kassi dieediperioodil korjasin pimedamale köögiaknale -et äkki hakkab rohelisenäljas uusi roogasid proovima. Nüüd kolin valgemasse tagasi.