Friday, March 25, 2016

Suure reede aiavaade

Riisuda ei ole siin Linnametsas veel mitte midagi. Ega üldse mingeid aiatöid teha. Ilma teevad igihaljad taimed, ka sügisel vaasidesse sätitud oksakimbud on veel üsna kohevad. Kuigi savipotsikud pole just kõige kindlam valik meie talvedesse, võin mina enda omadega rahul olla. Aeg-ajalt ikka on lihtsamat sorti aia-anumatele soodsaid pakkumisi ja nii saab kerge vaevaga lisavõimalusi väikese aia elustamiseks. Pildil nähtavatest on enamus juba mitmeid talvesid õues olnud. Valdavalt on õuenõudel eraldi sisemine anum, kuid mitte kõigil. Naiteks esimese pildi suur paks savipott on üleni mulda täis, kontpuupõõsas selles sai alguse mitu kevadet tagasi mulda torgatud okstest.

Aed on ikka veel enamuses valge teki all.

Igihaljad sõnajalalised lumevaiba august piilumas

Tulnuk-luuderohi. Kasvas kukerpuu potis, ronis sealt välja
 ning vallutab nüüd viinapuu mändi. Tänavune miinimum oli 24 kraadi.

Uus kukemari näitab erksat talivärvi, sügisel oli säravas kollakasrohelises rüüs 

Esialgsel vaatlusel on ka uus pieris japonica "Prelude"
 lume all talvel end hästi tundnud.

Ei tea kas sellise jääklombi alt mõni pistoks ka elusalt välja sulada suudab

Variegata pukspuukese vormilõikamise jäägid pudeli all on paremates tingimustes,
kuid kas ka piisav, et juurduda.

Talveseade Milda Linnusemetsa kuuseoksast ja kohaliku aia männiokstest. Suures potis ämbri-veigela tundub ka täitsa elus olevat. See põõsas on varem ka okkavallis talvitanud.  

Lumekuppusid võiks kohe hulga rohkem olla. Tegelikult ongi juba innukad isekülvi noortaimed oma kollakad ninad mulla pinnale upitanud. Esialgsel vaatlusel tundus isegi, et õied tulemas, kuid ei veel.

Näitan ausalt ka kahjustused ära. Hele potsik on ligi kümme talve trepil veetnud. Sel aastal aga viskas pealmise glasuurikihi kildudena maha. Väikeses potsikus on muld ja seal on umbes kolm aastat kasvanud kirjulehelised kivirikud. Sadava vihma eest on see ilma põhjaaauguta potsik trepil kaitstud, talvel tuiskav lumi pole suutnud  kahju teha.


Ilusaid kirjude munade pühi kõigile!

Monday, March 21, 2016

Filipiinid-9 San Fernando La Union - Kloostriaed ja Botaanikaaed


Filipiinidel võivad küll puududa tänavate ja majade tähistused, kuid asulate sissesõidul on kõikjal kunstipärased tervitusväravad- küll kandilised küll kaarekujulised. Neid väravaid on isegi segadusseajavalt palju. Umbes nii nagu Tallinnasse sissesõidul oleks algul Tallinna värav, siis järjest  uued väravad Laagri, Pääsküla, Kivimäe kohal. Aadressis võivad need väiksemad asulad olla mainitud, kuid kaardilt nende nimesid eriti ei leia. Me sõidame sisse San Fernando linna La Unioni maakonnas. Pilt Google Maps Panoramio kollektsioonist.


San Fernando linn kuulutab väraval uhkelt, et ta on botaanikaaia linn.
 Eks ongi, La Union Botaanikaaed asub umbes 7 kilomeetrit ida suunas eelmägedes. 
Kõigepealt teeme lühivisiidi Ma-Cho templisse mis on tuntud oma ilusa merevaate, kena aia ja sõbraliku suhtumise poolest kõigisse külastajatesse. Käige, imetlege, pildistage ja kui meeldis, võite jätta väikese annetuse.
Ma-Cho templi rõdu lõvikujudega käsipuudel ja vaatega merele

Kõik need armsad väikesed valgest marmorist lõvikujud olid erinevad.

 Oskusliku käega kujundatud minipuude kompositsioon. Taustamüüris
paiknevad kujud on varustatud õpetlike tekstidega.

Väravakaart järgima seatud erilehine leivapuu Atrocarpus Heterophyllus, üldtuntud kui  Jackfruit.
Jakad, maailma suurimad puuviljad kasvavad sageli otse tüve küljes.

Templi eesaias torkab silma punaste õietupsudega paabupõõsas, Powder puff,
 täpsemalt vist  Guatemala paabupõõsas Calliandra emarginata                
Linnas pikalt aega ei viida, käime vaid toidupoes. Sõidame botaanikaaeda mööda idüllilist külavaheteed, ikka mäest üles ja mäest alla vinks-vonks. Igas külas on teeservadesse kujundatud erinevat värvi kivimüürikesed. Kus kollased, kus, rohelised, kus kirjud. Palju lilli ja eriti palju bugenvilleapõõsaid.

Teel botaanikaaeda
La Unioni Botaanikaaia väljaehitamist rahastati üleriigilise arendusprojkti raames 1995-1998 Edasi läks haldus üle sihtasutusele, mida toetab piirkonna- ja linnavalitsus. Botaanikaaiaks valiti koht, kuhu jaapani vabatahtlikud olid peale teist maailmasõda istutanud suure mangopuude salu. Need puud on nüüd kõrgeks sirgunud ning nende varjus tunnevad end hästi varjutaimed ja aia külastajad. 

Olemegi kohal. Avapeenras on märgata esimest lilleõie kujulist taimesilti. On neid silte tagapoolgi, kuid eriti suur sildikuhi kõrgub piletiputka kõrval. Hooaeg pole veel täieliselt alanud, käsil on siltide kevadine värskendamistöö. 
La Unioni Botaanikaaed ongi ainus tõsiseltvõetav külastamisküps botaanikaaed Luzoni saarel. Manila nn botaanikaaed on tegelikult hoopis loomaaed. Põhja pool, Laoagi linnas on küll olemas sealsele ülikoolile kuuluv NUEBG (Northwestern University Ecotourism Park and Botanical Gardens) oma facebooki lehega. Natukene isegi püüdsime seda otsida, looduspargi piirkond on enam-vähem määratav kaardil, kuid oletatavas külastuskohas oli hoopis mingi uusarendus ja tõkkepuu ees. Loodushoiu ja uurimise tööd seal Laoagis igatahes kusagil tehakse.

Pargime auto ja astume edasi. Lunastame sümboolse hinnaga pileti (40 eurosenti inimese kohta) ja uurime infotahvlit.
Enamus plaanil valmisolevana märgitud piirkondi on tõesti ka välja ehitatud.
 Ootuspäraselt võtab enda alla suure osa jaapani aed. Plaane edasiseks  jätkub.

Laste kõnniring on järgitav teele maalitud lillekeste järgi

Üllatus-üllatus, aias on ka paarikümne puuriga loomaaia osakond. Põhiliselt asustatud lindude poolt. Pea iga puuriasuka nimesildil on ka tähtsa isiku nimi, kes selle annetanud on. See, kas lahked annetajad oma kingitud linnukesi ka toiduga varustavad, pole teada


Pisut butafooriat. Puuris olevale suurele sisalikule
sekundeerib teravahambuline fantaasiasisalik pjedestaalil 
Edasi läheb ikka looduslikumaks. Piknikukoht pilliroosalus

Eesti keeles keehirss. Carabao on aga pühvel, kellele ilmselt see rohi suupärane on. 
Tundus olema ka haljastuses populaarne muru tekitaja.

Üks tundmatu pinnakattetaim üsna ligi maad
Erksamat värvi pakub lopsakakasvuline troopiline haljastuspõõsas Athadota cydoniaefolia,
 ingliskeelse nimega bowerplant

Ega seegi aed tasasel pinnal  asunud ja ilm teadagi üsna palav.
 Varjulised pingid tee servas leiavad tänulikku kasutamist  pildistaja ootamisel.

 Costus speciosus, Spiral ginger oli sildil, kui see ikka oli õige silt. Kõrgus umbes 2 meetrit klapib küll ja ingveri moodi on ta ka, kuid lehtede spiraalasetust pole märgata. Äkki on veel liiga noor. Sama taime kohtasime ka küla servas võsas kui üht koske otsisime. Iseenesest kaunis kostus peaks olema ilusate punavalgete varre tipus paiknevate õisikutega ingveriline. 

Tore on kohata  mõnd vana tuttavat - terve sein juudihabet

Lõhnaaeda peaks vist hämaras külastama. Keset päeva ei õnnestunud seal mingeid erilisi aroome tuvastada. . Laste aed ootas väikesi külastajaid lustima aga sealt pilte ei teinud. Ravimtaimede aed oli rekonstrueerimiseks suletud. Troopikas on väga palju ravimtaimi ja rahvameditsiin vägagi elus. Taolised osakonnad on olemas igas botaanilises aias.

Väraval  näitab oma korallroosasid õisi liblikate lemmik peenevarreline antiigon, Antigonon leptopus, coral vine. See kena liblikate lemmik on pärit Brasiiliast, loomult invasiivsevõitu nagu paljud teisedki kirburohulised. Seemnetest saab teha popcorni asendajat.
Lehvikpalmid on nii ilusad! Livistona rotundifolia (aka Saribus rotundifolius)
Tee lookleb metsa vilus üle sillakeste. Vahel meelitakse ka kõrvalkäikudele. Näiteks oli ühel mäekesel traditsiooniline imettegeva neitsi kuju, mille juurde kindlasti pidiavat ronima - ikka oma hea käekäigu nimel. Ilusad taimed neitsi jalge ees lausa boonuseks.

Aia tagaosas on taimepaljunduse osakond. Siit jätkub ekspositsiooni uuendamiseks ning müügikski jääb üle

See botaanikaaed aed  meeldis meile oma süsteemikuse ja koduse metsapargi olemuse tõttu. Kirevaid õisi oli vähe, kuid ega looduslikud taimed ei õitsegi non-stop. Tagasiteel suurele maanteele võtsime lõpuosas vähe paremale, lootes lõigata kuid saime just pikema ekskursiooni, sest vahepael oli mõni teeots kinni ehitatud.
 Õhtul ootas ees Vigani linn oma UNESCO kultuuriväärtuste nimekirjas oleva koloniaal-hispaania vanalinnaga, kus kõikvõimalike bensiinimootorite põrisemise  keskel kaeramootorid ikka veel püüdlikult turiste kaarikutes ringi sõidutavad. Altenatiivina võib ööbida võõrastemajas, kus pakutakse eksootilist magamiselamust vankris otse hotellitoas sees ja puhaste linade vahel.

Korralikku kodulehte ega facebooki lehte La Union Botaanikaaia kohta pakkuda ei ole. Kui on soovi , võib tutvuda tripadvisori pildirea ja muljetega siin Tripadvisor 

Saturday, March 19, 2016

Filipiinid-8 Botaanikapark


Baguio botaanikaaed asub linna südamest linnulennult kahe kilomeetri kaugusel ning on kenaks sissejuhatuseks linna idaserva parkide vööle. Avar korrastatud jalutusteedega varjuline roheala. Sissepääs on vaba igaühele. Mingil ajal püüti sinna  kujundada "Igoroti küla". Mändide alla  püstitati mõned tüüpilised igoroti hütikesed ning korraldati rahvuslikke etendusi. Praeguseks annab sest katsest tunnistust pargi väravas resideeruv grupp rahvarõivastes igorotte ootamas võimalust soovijatega koos pildistada või laulda.  Jõudsime sinna pisut peale keskpäeva, päris igorotid istusid rahulikult rohul ja einestasid. Isehakanud mägilased aga lustisid mälestuspilte klõpsides.    

Rahvarõivaste uus tulemine
Tegemist ei ole klassikalise botaanikaaiaga. Ühtegi taimesilti siin ei näe ja erilisi taimeharuldusi ei maksa ka otsida. Kui mitte lugeda haruldaseks seda, et toataimed kasvavad avamaal männimetsas. Paadunud põhjamaalased jätavad imetleva tähelepanuta pargi eesosas asuvad petuunia-virkliisu-lõvilõua peenrad ning suunavad imetleva pilgu pigem kirevavärvilise lehestikuga püsikutele.


Punane põõsas-tõlvpuu allee viib suveniiriturule.(Cordyline fructicosa rubra)  
Suveniiriturul ei olnud pakkuda midagi märkimisväärset Tavaline kribu-krabu ja sööginänn.

Pilk loodusliku ilmega metsa alla
Baguio linna 100-nda juubeliaasta puhul 2009. aastal alustati pargi suurejoonelise rekonstrueerimisega. Vastavalt juubelikomisjoni nägemusele pidid pargis kajastuma kõik olulisemad momendid linna elus alates ürgajast ning märkimist pidid leidma ka sõpruslinnad erinevatest maadest. Eks tehtigi ära. Õnneks jätkus lisaks kujude püstitamisele tähelepanu ka teedele ja taimedele. Jargnevad kaks pilti on laenatud lehelt http://www.choosephilippines.com/specials/lists/1859/Baguio-Benguet-Romantic-Date/

Laste rõõmuks ehitati parki San Fransisco Golden Gate silla vähendatud mudel. 

Jaapani sõsarlinna Wakkanaid esindab päris armas põlvekõrguste mungakujude allee. 

Meie aga kõnnime edasi  piki hallikate ja kollakate toonidega servatud teed

Huvitav säbruliste lehtedega pinnakattetaim


Kollane pakssaba , Pachystachus lutea, Golden schrimp plant, lollypop plant, candle plant

Möödume Hiina paviljonist. Heleroheliste noorte kasvudega vormi pöetud põõsad
 aitavad tekitada kevadist meeleolu. See igihaljas põõsas on troopikahaljastuses väga levinud-  tõenäoliselt tuvimari (Duranta erecta või Duranta repens). 
Kui erinevate lehtpuude nimetuste arv troopikas küündib sadadesse, siis okaspuude liigilisus on väga tagasihoidlik. Nii puhkabki pilk rõõmuga kui juhtub kohtama kohalikku pikaokkalist mändi. Madalatelt aladelt on männid maha raiutud, mägedes veel on võimalik neid kohata.
Khasi mänd, Pinus Kesiya, ilokano keeles sáleng on ametliku nime saanud Khasi mägede järgi Indias.See mänd on Aasias laialt levinud.Filipiinidel esinemise järgi kannab ta ka nime  Benguet mänd või kolmeokkaline mänd - okkad paiknevad oksal tavaliselt kolmeliste kimpudena.  Meie kliimas see mänd vastu ei peaks.


Pargi tagaosas läheb üha huvitvamaks. 
Siia mäenõlvale sõnajalgade aeda jõuavad vähesed pargikülastajad. 


Romantiline pisijuga vuliseb vaikselt üle kivirünka


Olemegi jõudnud pargi lõppu. Kirik tagaplaanil paistab juba üle aia 
Üks atraktsioon ootab veel ülevaatamist. Sõja ajal jaapanlaste poolt rajatud pommivarje ja varustuse hoidmise tunnel on puhas, valgustatud ja külastajatele vaba. Õnneks on käigud nii kõrged, et pea lakke kinni ei jää.

Tunnelisuu, pilt laenatud internetist

Selline tekst siis tunnelisuus. Igaks juhuks kinnitatakse et varandust seal peidus ei olevat.
Selle postitusega saab meie Baguio teema ammendatud. Me ei näinud teisi parkisid, ei tõusnud Sitio la Presa vaatepunkti veel kõrgemal mägedes, ei laskunud sügavale orgu kuumavee allikate juurde, ei noppinud maasikaid lähikonna farmis, ei külastanud isegi kaevandusmuuseumi, kus pidavat saama ise lõhkeainega mäkke auku põrutada. Kunagi ei jõua kõike. Me ei ostnud kaasa ka populaarset Baguio suveniiri Tünnimehikest. Selle kohta pole muud öelda kui et tõsised bulolid ei tunnista mingit sugulust selliste isehakanutega.

http://www.backpackingphilippines.com/2010/04/barrel-man-of-baguio-wood-carvings.html
Baguio botaanikaaia reklaamlehekülg siin:
http://www.cityofpines.com/botanicalgarden.html
Barrel- man võetakse tünnist välja siin:
https://www.youtube.com/watch?v=LyPkN0o10Qs