Kliima soojenemist oodates

Enamuse eestimaiste aiahullude salasoov oleks ärgata ühel ilusal hommikul nii umbes 7-8 kliimavöötmes, kuid ikkagi siinsamas omaenda aias. Eakamad klubilised võivad kinnitada, et vähemalt pool astet olevat tsooninumber küll suurenenud nende lapsepõlvest arvates. Kus varem siin viinamarjad ja kaktused peenardel kasvasid. Aga nüüd kasvavad! Jajah, uued aretised ja julgemalt sissetoodud  soojamaa   tegelased seda muljet toidavad. Tegelikult on meie talved niivõrd heitlikud, et võib ainult imestada, kuidas nii paljud püsiktaimed siin toime tulevad. Need, kes kõrgustes edu ei saavuta, kerkivad igal kevadel kiirtempos kasvõi maa alt taas ja taas.
Meil pole kahjuks ühtki tõsiseltvõetavat talvehaljast ronitaime. Luuderohi on sellele staatusele vast kõige lähemal. Tema loodab, et ühel ilusal talvel ei võtagi külm ta ülespürgivaid harusid ära ja mine tea, ehk korra sajandis võiks ta isegi õitsemiseni jõuda.

Eile veel.. tegelikult ikka pühapäeval.
Kolhise luuderohu sellesuvine saavutus ei mahutunud üleni pildilegi. 

Luuderohuga kaetud puutüvi kevadises Koppenhaageni pargis.

Sedakorda küll juunis, kuid veebruaris ja märtsis oli ta sama roheline

Korstnahaljastuse näide samuti  on Koppenhaagenist.

Vaadet rikub haljastamata "ajutine" katuseparandus


Tegelikult on luuderohi mõnel pool lausa tõrjutav vallutaja. 
Kõige ilusamate talivõrsetega ronitaimed on hoopis ronivad hortensiad

Tänavune sügislumi suutis hortensiagi ajutiselt ära koletada, kuid see ei tohiks küll tüüpiline nähtus olla.

 Aialistele rõõmsat taaskohtumist talvega, sünnipäevalistele õnne ja värskele diplomeeritule häid ideid preemiaraha kulutamiseks. Talvekummid alla autodele ja iseendale!

Tiarellid on võrratud aasta ringi

Tiarellide kaunist õievahtu on mitmel häälel  juba kevadest saadik agaralt reklaamitud. Kolm erinevat
tiarelli, keda minul on au tunda, on ka lehtede poolest kõik täiesti laitmatud. Talvevärv võib olla punakas või purpurjas. Kevadel lume alt välja sulanud lehed asenduvad uute puhma keskelt kasvavate lehtedega sujuvalt, praktiliselt ilma vahepealse koleperioodita. Kitsed neid ei pidavat sööma, tigudele ei paku huvi ja haigused ei tiku külge.

Tiarellide  puhul on hea teada, kas sort on puhmikuline või roomav. Igaks juhuks panen kirja, kuidas seda väljendatakse inglise keeles. Rohkem väljendeid on kasutusel taimede ronivate-roomavate omaduste kirjeldamuseks.

Clumping, clumper  - puhmikuline; laieneb vaid puhma läbimõõdu suurenemise teel
Running, runner -  kiiresti laienev suhteliselt pikkade stoolonite abil
Creeping, creeper - laieneb aeglasemalt lühikeste võsundite või igast sõlmekohast juurduvate varte abil (n: roomav metsvits)
Trailing, trailer - peaaegu sama tähendus, mis creeping , kasutatusel eriti amplitaimede kohta.
Sageli väljendub taime roomamisomadus ka nimes: "Jeepers creepers","Happy trails". Omaduste kirjeldamisel võidakse kasutada ka segavormi , näiteks creeping/clumper. Just sellised on  minu valgeõielised tiarellid.

Piltidel puhmikulise roosaõielise tiarelli "Pink Skyrocket" lehed  pärast lumeladustuse  alt väljasulamist sügisel ja varakevadel. Erinevad talvevärvused on tegelikult sama puhma jagamisel saadud osadel, kasvukohtki pea kõrvuti.

Puhmas-1 17. novembril 2012

Puhmas-1 31. märtsil

Puhmas-2 31. märtsil

Allpool valgeõielise tiarelli ümaramad pisut karvased lehed. Selle sordinime ma kindlalt ei tea, sest taimepotil oli nimeks "Hersonswood mist", mis tõele ei vasta. Võib olla "Inkblot".Kevadel lume alt tulles pisut ronkem väsinud kui roosaõieline.
Emapuhmast ühe kuni paari võsundi külge rivina tekkivad uued puhmakesed jõuavad enne õitsema hakata kui õieti juurduvad, nii ei muutu ta agressiivseks umbrohuks. Eemalesuunduvaid "taimeronge" on kerge otsast üles tõsta ja võsund emataime lähedalt läbi lõigata.

Valgeõieline tiarell 17. novembril 2012

Suvised tiarellipildid ja jutud on siin ja siin . Vaatamata tiarellide suurepärastele  omadustele pole karta, et nad helmikpöörised täiesti troonilt tõukaks - pööriste lehtede värvigammale pole tiarellist vähemalt seni veel vastatst.

Eelmise postituse jätkuks  esineb mu roosaõieline pisipööris "Bridget Bloom", mis tekitas huvi teisigi pisipööriseid proovida. Tema roosa õitepilv püsis päris pikka aega oma keskmise kõrgusega vartel Pärast põhihooaega tekkis veel uusi õisi. Pildil olev ala koosneb mitmest taimest, mille ma ise tekitasin juurekaela pistikutest. Asukoht - varjulises lumeladustamise tsoonis.

Heucherella "Bridget Bloom"17. novembril

Sama koloonia juunikuus

Tiarelli ja helmikpöörise hübriidi ladinakeelne nimetus on küll tore heucera+tiarella=heucherella , kuid eestikeelne "pisipööris" eksitav, sest miks peaksid lapsed olema väiksemad, kui vanemad. Aretuse esimeseks ideeks oli saavutada taim, millel on tiarelli korduvõitsevad ilusamad õied ja helmikpöörise värvikamad lehed.

Helmikpööriste lumetest

Esimeste helmikpööriste tulek aeda oli väga lihtne. Aiandis oli saada kaks erinevat: tumepunane suureksvuline "Palace purple" ning roheliste lehtedega rohkearvuliste tulipunaste õitega "Ruby bells". Kui ilmnes, et sügisel püsivad nad kenana hulga kauem kui hostad, sai hakatud teadlikumalt uute sortide järgi vaatama. Selgus, et on olemas ka pisipöörised, tiarelli ja helmikpöörise hübriidid.  Väheldaste rohelisemustriliste lehtedega "Bridget bloom" oma kauapüsiva roosa õievahuga äratas soovi proovida teisigi heucherellasid. Kaunite lehtedega helmikpööristel (heucheratel) ei ole alati pakkuda kenasid õisi. Nii ka erksate tumedasooneliste rohelise lehtedega helmikpöörise "Green Spice" reklaampiltidel tavaliselt ei näidata õisi. Mina murdsin need liiga kõrged ja maha kalduvad õievarred  lihtsalt ära.Õnneks eriti agaralt uusi ei ajanud. Helmikpööriste aretus toimub hoogsalt. Ka liikumine kodumaisele taimeturule toimub üsna kiiresti. Kui on soov neist juba enne ostmist parimaid välja valida, siis vaata näiteks Terra Nova lehele: heucherad või heucherellad. Samal lehel veel kopsurohud, tiarellid, neiusilmad ja siilikübarad. See allikas meeldib mulle selle poolest, et iga taime kohta on pakutud mitu pilti erinevatel aastaaegadel. Ka minu uuemad on sellel lehel esindatud.  Kõige kollasem-salatirohelisem "Lime Rickey" on  juba talvitunud ning minu aia katsumustele hästi vastu pannud. Pärast julmalt pealeloobitud märja oktoobrilume alt väljasulamist pakub erksat värvilaiku muidu pruunistunud varjulises aiaservas. Teisedki vanad olijad on päris tublid, sealhulgas pisipööris "Bridget bloom". "Palace purple" kõrged harali õievarred said pärast lund ära lõigatud, samuti osa pahupidi maapinnale vajunud lehti kärbitud. Tulemus enam-vähem. Samas kõrval brunnerad täielikult hävinud selleks aastaks.

"Lime Rickey" 17.novembril

Palace Purpla 17. novembril

Nüüd esimesed muljed selle suve uuekestest, kuigi enne talvitumist ei saa lõplikke otsuseid teha. Tumepunane "Shanghai" paistab igati reklaami õigustavat. Kaunid püstised õied ja tihked metalselt helkivad lehed tõotavad väärtuslikku haljastustaime. Ei viibinud lumeloopimise tsoonis.

Heuchera "Shanghai" 5. septembril

Sama taim 12 .novembril, väljus netina ka  lume alt.

Nüüd talvitumiseks pottidega maasse kaevatud katse-eksemplarid. Kõik pildistatud eile, hämaral laupäeval. Ka nemad ei olnud raskes lumekoristuse tsoonis.

Vasakult: "Autumn leaves", "Marmelade", "Elektra", "Delta Dawn"

"Elektra" säravroheline punasesooneline leht

Siin võib nentida sedasama, milllest Tsiil juba kirjutas - heledatooniline "Marmelade" on igati tubli taim. See oli ka ostes päris toekas puhmas. Temast paremal samuti paljutõotav uuem aretis "Elektra".  Vasakul on pooleldi näha eriti punase lehega uudisaretis "Autumn Leaves". Lehe värv ja tihedus on päris head, kuid kasvu ei ole ostmisest augusti lõpul eriti lisandunud. Vaatame , kuidas käitub järgmisel aastal. Paremal suureleheline "Delta Dawn", mis ronis ilma kavatsuseta ostukorvi Nurga aiapäeval - niivõrd efektselt särasid ta suured lehed. Paistab, et ta maitseb üsna hästi lehesööjatele ning lume alt välja tulles kipuvad need suured lehed pisut loperdama. Ka ilusate pehmetes roosakates toonides suurevõitu lehtedega  "Georgia Peach" põõsake on mõnevõrra laialivalgunud.

"Georgia Peach" kaunivärvilised lehed

Kõik senivaadeldud olid helmikpöörised. Lugesin hoolega ka pisipööriste kirjeldusi. Muuhulgas selgus, et kuna uued sordid on tegelikult kõik hübriidid, siis ei piisa vaid liigitusest heuchera või heucherella. Sortide omadused varieeruvad üsna tugevalt. Erinevad lehetüübid, õied, valgusreziimi, niiskuse ja temperatuurieelistused. Enamik neist püsib kasvukohas, osa laienevad agressiivsemalt. Tsiil, lugesin et oled muretsenud endale neid väidetavalt kiirelt laienevaid Falls-seeria heucherellasid. Huvitav oleks kuulda , kuidas need tegelikult käituvad. Ettevaatust õrnaleheliste heucherelladega  meie niiskes jaheduses. Minu suurim altminek oli eriti suurepäraseid arvustusi pälvinud pisipööris "Sweet tea"

Reklaampilt

Suvel ostes (vaata siit) oli taim pisut erksam küll, kui alloleval sügispildil, kuid juba pärast esimest vihmavalingut oli ta oma õhukesed lehed kurvalt longu lasknud ning nii ta jäigi loperdama sinna kivihunniku otsa kuni muldaistutamiseni. Pildil näeb taim isegi parem välja kui tegelikkuses. Karta on, et suuri lootusi ei maksa panna ka kivihunnikuga pildil vasakult paistvale pisipöörisele  "Kimono", kuigi nii närakaks ta ei ole muutunud kui Magus tee.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pööriste missioon on olla varjuaia värviandjad suvel ja sügisel ning parimad neist tulevad rahuldavalt välja ka üsna arvestatavatest hilissügisestest miinuskraadidest ja vettinud lumehangest. Kevadel kohe nad kenad ei ole ja mõne aasta tagant ootavad korrastavat uuesti istutamist. Mõned pidavat ka täispäikeses end hästi tundma

Sügiseselt sorgus heucherella "Sweet tea"

Fännklubi täieneb

Lubage esitleda Aalujate fännklubi uut liiget, kes hetkel veel pole isiklikku blogikontot avanud, kuid ilmutab üha elavamat huvi aiablogimaastikul toimuva vastu.
Kirsi veetis oma lapsepõlve põhiliselt paksusid raamatuid uurides. Vanematekodu aed oli rohkem selline koht, kust sai maasikaid ja muud suupärast põske pista.  Ka iseseisva elu algusaegadel oli palju tähtsamaid teemasid kui taimekasvatus. Kusagil kuldse keskea alguses aga käis mingi krõks ja sestpeale on Kirsi täisvereline aiahull paranemislootuseta.Tema aed asub suvekodus, kus pidevalt kohal olla ei saa ning seetõttu on üsna arusaadav tema huvi kõigi suurte ja lopsakate taimede  vastu: päevaliiliad ja floksid, päevakübarad ja sõnajalad, ohakad ja tokkroosid. Värvieelistustes on Kirsil erilisel kohal roheline. Kui ta ütleb "tulp", siis ta mõtleb rohetulp. Mõned pidid tema aiast on minu jaanipostituse lõpus .
Selle sügispostituse otseseks ajendiks aga on Kirsi  kindel veendumus, et head asja tuleb ka teistega jagada.
Pakkumisel järgmiste kaheaastaste roheliste lemmikute seemned:

Rand-ogaputk Eryngium maritimum L. 

Mingi väga kõrge "ohakas" - abi määramisel teretulnud

Ohakas mis ohakas, terve põllutäis (Cirsium.Mill). See oleks siis minu väike panus, võin juhatada soovijatele kasvukoha ;)

Lisaks meenub mulle, et ma võtsin ka madalate looduslike nõmmnelkide seemneid, sest oli vist huvilisi hääli kuulda suvel. Juba ülehomme on lootust endagi aeda näha valgel ajal :)

Seniks aga veel üks värvipilt  eelmisest nädalavahetusest. Ilukapsad on pärast lumekoormat ja kümnekraadiseid külmasid veel suhteliselt hea väljanägemise säilitanud. Pisut sai siiski kompositsiooni kadakaokstega täiendatud.

Õues on värve väheks jäänud

Aknalaual aga on eriti hoogu sattunud eelmisel sügisel ulualla võetud asalea. Talvel suutis ta maha saada vaid paari õiega, sest enamik pungi olid külmavõetud selleks ajaks, kui mul lõpuks kahju hakkas väljakolinud majaelaniku mahajäetud lillepõõsast. Suvitas õues ja õitses tasapisi juba suve lõpust. Paraku laiutab aknalaua vähesel pinnal veel teinegi kevadel "ajutiselt"suvitama toodu. 

Äkklumi rikkus kogu sügisromantika. Välja sulas hulk süsimustade lontis lehtedega ronitaimi ja puid-põõsaid. Märjad lehenartsud aga ei kavatsegi ise maha langeda. Eelmise pühapäeva  hämaruses sai vihmatibina sekka suvised elulõngad ja mahamurdunud püsikud komposti kärutatud. Täna hommikul oli põgusalt isegi päikesevalgust näha. Kui puulehed said murult ära riisutud, ei paistnudki enam pilt väga kole. Eriti kui keset aeda männi ümber kõrgusvast mustalehelisest "Paul Fargesest" mööda vaadata õnnestub. Nüüd on hinnas kõik, mis igihaljas. Pruunil taustal jääb pilk pidama rodaopeenra uustulnukal - veel üks väike õisküüvits. Ostes olid tal sügiskasvud just sellist värvi roosakad kui sildil. Lisaboonusena valged leheservad. Nagu teistegi õisküüvitsate kohta võib internetist leida erinevaid pakkumisi külmakindluse suhtes. Kes pakub neljandat, kes kuuendat tsooni. Väike mure on, sest lehed on tal kuidagi õhemad ja õrnemad, kui teistel õisküüvitsatel.
Minu aias on talvitunud juba umbes 3 aastat Jaapani õisküüvits "Forest Flame" ning Walteri kobarküüvits "Rainbow". Neist viimane on pisut külmaõrnem, mõned oksad on vahel veidi kannatada saanud. Vaata pilte sellest postitusest

Pieris japonica "Little Heath" novembri keskel

Roosakad sügiskasvud augusti lõpul

Leucothoe walteri "Rainbow" - aastaringi lapiline, talveks üha tumepunasem