Suve pikendus Sveitsis V viimane

 5.10.2023 Erlach’i linnakeses jalutuskäik. Solothurni linna külastamine  ja seejärel Nottwil’i tagasi. Asjade pakkimine

6.10.2023 Tagasisõit ZH-TLL

Alustuseks pilt ülevalt Erlachi linnast ja tee sealt alla. 

 Solothurni vanalinna läksime üle jõe, edasi mõned linnavaated. Ka selles linnas oli mitu sammast. Pildistasin ühte lähemalt.

 

Lõnapeatuseid oli erinevaid. Mõnikord sai valida eriti kena koha, teinekord jälle lihtsalt tasase paiga.

Selle kivi juurest läks metsa väike parajasti hooldusel olev metsarada. Kivil oli vist maakonna vapp. Raiuti vaadet vabaks ning kohendati rada. 

Tee ääres õitsesid valged  õnneheinad. Kangesti nende moodi, mis levisid Sirje aiast nii mõnelegi.

Enamikes vaatamisväärsustes olid üles seatud raamid pidistamiseks. Koha nimi ülal et koju jõudes võiks vaadata kus käidud.

Siin aga vaade  ühe kaubanduskeskuse põrandast - mõne sammuga võid käia läbi kogu maakonna.

Tagasisõit läks kiiremini, sest sõitsime üsna palju tunnelites. Lõpuks et oma koju saada ikka lennukiga.

Suve pikendus Sveitsis IV

 4.10.2023 Suund Bielersee poole. Teepeal shokolaadivabriku  Camille Bloch poe külastus, jalutuskäik Chasseral'i kommunikatsioonitorni juurde. Le Landeron vanaaegsest linnakesest läbi jalutamine. Ööbimine Camping Erlach'is.

Haljastus kõrrelistega Camille Bloch sokolaadivabriku poe ees ning pildistamiskoht poe uksel turistidele

Kaupluses oli ka kohvik ning võimalus niisama proovida ja muidugi kaasa osta. Pilt sealselt lehelt. https://www.balade-commune.ch/chez-camille-bloch-on-croque/ ja nagu näha paikneb see piirkond prantsusekeelsel alal. Paljud kohalikud oskavad riigisaksa keelt ja kohalikku murret ning veel prantsuse keelt, seal võib vabalt elada ning reisimaski käia ilma inglise keele oskuseta. Turistidel siiski pole vaja muretseda, saab  hakkama ka inglise keelega.

Edasi mõned pildid Casserali kommunikatsiooni torni juuret. Tee selle juurde oli piki mäeharja, heade vaadetega ja ilusa ilma tõttu võttis ka  üsna palju rahvast selle jalutuskäigu ette.

****

Jalutuskäigul Le Lenderoni linnakeses. Sellised postid purskkaevuga või ilma olid mitmetes linnades. Ka haljastus hortensiatega on sellest linnast. 

Camping Erlach oli suure Bielersee järve ääres. See oli üsna suur kämping igasuguste rajatistega nii suurtele kui lastele ja üpris populaare paistis ka olevat. Piltidel on näha meie matkabuss magamiseks lahti võetud ülatelgiga. Õhtul sai proovitud viigimarju - poest, head; ning kohalikku veini - see polnud küll suurem asi. Teisel päeval nägime ka ülal linnas selle veini töökoda, mis oli üpris väike. Veel on näha kämpingu  hommikune vaade ülat linnast ja hilisõhtune vaade.

Suve pikendus Sveitsis III

2.10.2023 Gondliga Eggishorni otsa Aletsch Gletcher'it vaatama. Üle Siplionpass'i Itaaliasse Cannobio linna külastamine. Lakeview Camping. S.Aghata külakesse pitsat sööma (Osterio della Volpe).

3.10 2023. MöödaLago Maggiore järve kallast sõit Valle Versaca lõppu kivist silda vaatama (Ponte del Salti). Seejärel üle Gothardpassi kust avanes vaadevanale teele (La Tremola). Õhtuks Nottwilli tagasi.

Ülemisel pildil liustikuvaatlus kohvik, alumisel vaade liustikule. Aletch liustiku pikkus on 20 km , suurim paksus 800 m ja on välja arvutud et sellest jääst jätkuks iga maakera elaniku kohta 1 l  vett päevas 3,5 aastaks.See vaatluskoht on hästi kättesaadav gondliga üles tõustes. Liustik on nagu jääjõgi, keskel tumedad moreeniribad. Peale selle koha on veel paar vaatluskohta ja kogu see ala kuulub UNESCO maailmapärandi hulka.

Simplonpassi läbimisest pole pilte, kuid kogu tee Itaalassse oli üks lõputu sik- sakitamine suhteliselt kitsast teed mööda.Õhtu eel jõudsime Cannobiosse ja peatusime Lakeview kämpingus.See oli kitsas maariba otse järve kaldal Käisime tiiru linnas ja õhtuks pitsat sööma ülal, paarikümne sik-sakk lõigu kõrgusel.

Edasised pildid on sõidust Valle Versaca orus. Tagasi tuli sõita sama teed mööda, nagu enamust orgusid pidi mägedes. KIvisild on muidugi huvitav oma küürudega, kuid jõesäng oma kivirüngastega, mis jätsid veele vaid vahekohad oli ka väga maaliline.KIvidel oli inimesi kõndimas, kuid meie igaks juhuks seda ei proovinud.

Nüüd siis pilt vanast teest, kuid eks ta uutest erines selle poolest, et oli kitsam, ja mõnevõrra ohtlikum.

Ega see uus teegi Gotthardpassile väga palju ei erinenud. 

Selle vähenõudliku õispõõsa nimeks on Lorpetalum ja kahjuks on ta liiga külmaõrn et meil kasvatada. Pilt Itaaliast, kämpingust. Sealt on ka pärit pildid müürilt valgest õnneheinast ja segataimevõsa kallakust allapoole vaates..

Siin aga pilt meie aiapoodides laialt müüdavast ja jällegi külmaõrnast Cortaderiast e. pamparohust. Sveitsis aga ei ole see taim üldse mitte populaarne, kuigi kasvaks küll. Vähesed kohatud eksemplarid kasvasid täitsa juhuslikes kohtades. Kõrrelistega haljastust üldidelt on siiski siin-seal näha. pigem uuema kujunduselemendina.

Üsna nmahajäetult ja metsikuna kasvas kuskil tee ääres ka Mespilus, mispel e. astelpihlakas. Puu, mis meil kasvab väheste oma liigi esindajatena  küll, aga ta viljad on alles pärast külmumist söödavad ja vist siis ka pole suuremad asjad.

Suve pikendus Sveitsis II

 Sügisese reisi kirjeldus jäi pikaks ootama,  tahaks sellega varem ühele poole saada kui uus reis peale tuleb. Kõigepealt siiski paar pilti vana- aasta viimasest päevast. Talv  tuli vara ja suure lumega, mis vahepeal pea ära sulas ja uuesti maha sadas. Muidugi jäid mõned aiatööd ka talve jalgu, kuid tähtsamad said (vist) siiski tehtud. Vahepealne sula päästis ilmselt murdumast mõnedki okaspuud, kes pole aretatud suure lumekoorma jaoks  - eriti tüvel okaspuud. 

Noh ja siis tuligi uus aasta ja seegi on juba mitu päeva vana ning hetkel harjumatult külm -17 kraadi. Tavaliselt saab uus aasta õues vastu võetud, kuid sel aastal jäeti loomaomanike rõõmuks ja tavainimeste kurvastuseks raketisaluut ära ja nii ei olnud ka põhjust seda vaatama kippuda.

Nüüd siis üle aasta rajajoone tagasi Sveitsi.

1.10.2023 Start mägedesse: Furkapass, Grimselpass, jalutuskäik Rhône jõe ääres, Oberaarbahn’iga Gondlisõit ja ööbimine Berghaus Oberaar’is

Parajasti oli aeg mida sealmaal kutsutakse Indian summer. Punased on mitmete põõsaste lehed ning mustikavarred mäenõlvadel. Ka mustikaid korjatakse nõnda lagedatelt mäekallakutelt.

  

Gondlisõit mägedes oli üsna pikk ja ümberistumisega. Meie lõpp-punkt oli mägihotell Grimsel Hospiits. Sel oli ka üsna avar siseõu, kuid pildilt ei ole seda näha.Saarel keset veehoidlat.

Sellel pildil on uue kõrgema paisu ehitus pooleli (paremal) Vana samal ajal ikka kasutuses (vasakul). 

Sveitsis on elektrienergia hind tarbijatele üsna odav. Kohapeal toodetakse põhiliselt nn puhast energist (hüdro, tuuma ja muu taastuv) osa sellest müüakse välja ja sisse ostetakse umbes samapalju fossiilsetel kütustel põhinevat energiat. Nii on CO2 emissioon hulga väiksem kui Euroopa Liidus. Uusi tuumajaamu ei ehitata, vanad suletakse vähehaaval. Tammidega hoitakse tagavaraks vett, mida saab kiirelt kasutada elektritootmise ühtlustamiseks. Põhiline hulk energiat kasutatakse transpordis, kõik raudteed on elektrifitseeritud.

Ülemisel pildil on koit veehoidlal, vaadatuna alt, edasi vaade ööbimiskohast ja vaade sealsamast alla. Ka Grimselisse gondliga sõitjad jätsid oma autod veehoidla äärde.

Seekord me ei ööbinud kõik koos matkabussis vaid meie mägihotellis ja noored all veehoidla ääres bussis. Sinna mägimajja viib 3 km pikkune kitsas ühesuunaline tee. Iga tunni aja tagant suunda muudetakse. Seal sai ka söögiga nalja. Me ise ei olnud broneerinud ja bronn oli koos õhtusöögiga. Toodigi ette päris suur taldrikutäis salatikraami ja eks meil kõhud tühjad ja nii pidi ka igasugu salatite vastane Aarne sööma oma taldriku tühjaks. Nojah, praad ja magustoit tulid hiljem selle järel. Enamik rahvast ju oli kondimootoriga või lausa jalgsi päev läbi mägiteedel seigelnud ja tõhus toit oli igati kohane.