Suve pikendus Sveitsis III

2.10.2023 Gondliga Eggishorni otsa Aletsch Gletcher'it vaatama. Üle Siplionpass'i Itaaliasse Cannobio linna külastamine. Lakeview Camping. S.Aghata külakesse pitsat sööma (Osterio della Volpe).

3.10 2023. MöödaLago Maggiore järve kallast sõit Valle Versaca lõppu kivist silda vaatama (Ponte del Salti). Seejärel üle Gothardpassi kust avanes vaadevanale teele (La Tremola). Õhtuks Nottwilli tagasi.

Ülemisel pildil liustikuvaatlus kohvik, alumisel vaade liustikule. Aletch liustiku pikkus on 20 km , suurim paksus 800 m ja on välja arvutud et sellest jääst jätkuks iga maakera elaniku kohta 1 l  vett päevas 3,5 aastaks.See vaatluskoht on hästi kättesaadav gondliga üles tõustes. Liustik on nagu jääjõgi, keskel tumedad moreeniribad. Peale selle koha on veel paar vaatluskohta ja kogu see ala kuulub UNESCO maailmapärandi hulka.

Simplonpassi läbimisest pole pilte, kuid kogu tee Itaalassse oli üks lõputu sik- sakitamine suhteliselt kitsast teed mööda.Õhtu eel jõudsime Cannobiosse ja peatusime Lakeview kämpingus.See oli kitsas maariba otse järve kaldal Käisime tiiru linnas ja õhtuks pitsat sööma ülal, paarikümne sik-sakk lõigu kõrgusel.

Edasised pildid on sõidust Valle Versaca orus. Tagasi tuli sõita sama teed mööda, nagu enamust orgusid pidi mägedes. KIvisild on muidugi huvitav oma küürudega, kuid jõesäng oma kivirüngastega, mis jätsid veele vaid vahekohad oli ka väga maaliline.KIvidel oli inimesi kõndimas, kuid meie igaks juhuks seda ei proovinud.

Nüüd siis pilt vanast teest, kuid eks ta uutest erines selle poolest, et oli kitsam, ja mõnevõrra ohtlikum.

Ega see uus teegi Gotthardpassile väga palju ei erinenud. 

Selle vähenõudliku õispõõsa nimeks on Lorpetalum ja kahjuks on ta liiga külmaõrn et meil kasvatada. Pilt Itaaliast, kämpingust. Sealt on ka pärit pildid müürilt valgest õnneheinast ja segataimevõsa kallakust allapoole vaates..

Siin aga pilt meie aiapoodides laialt müüdavast ja jällegi külmaõrnast Cortaderiast e. pamparohust. Sveitsis aga ei ole see taim üldse mitte populaarne, kuigi kasvaks küll. Vähesed kohatud eksemplarid kasvasid täitsa juhuslikes kohtades. Kõrrelistega haljastust üldidelt on siiski siin-seal näha. pigem uuema kujunduselemendina.

Üsna nmahajäetult ja metsikuna kasvas kuskil tee ääres ka Mespilus, mispel e. astelpihlakas. Puu, mis meil kasvab väheste oma liigi esindajatena  küll, aga ta viljad on alles pärast külmumist söödavad ja vist siis ka pole suuremad asjad.