Linn ja lilled

Paar pilti pealinna avalikest lilleseadetest. Esimesed Nõmme keskusest, viimased Viru keskuse juurest. Sel aastal on otsustatud ikkagi (peaaegu) täielikult kahe vahetusega lillehaljastuse kasuks. Nii peenardes kui anumates on valdavad võõrasema ja sarvkannikese lausistutused. Kohati on märgata ka suuremaid tulpide või nartsisside kolooniaid. Peaaegu tähendab seda, et mitmetesse lillekastidesse on kõrgema vormi saavutamiseks istutatud puittaimi, mis elavad üle ka teise vahetuse suvelilli, kuid vaid väike osa neist püsib samas kastis elus mitu aastat.  Hooajalillede ettekasvatuse kvaliteet on aasta-aastalt paranenud ilmselt tänu imporditavatele beebitaimedele ja mehhaniseeritud suurkasvuhoonete rajamisele.Rõõmu teeb, et vähemlt rahvarohketes kohtades lillekrattide jälgi eriti märgata ei ole.

Võte on naturaalne, mitte pilditöötlusprogrammiga kokku monteeritud

Kogu ilu paistab olevat kevadel kohale istutatud - tundub, et ka tulbimeri

Ebaküpresside ja peiulilledega kastid  sõõrikukohviku ees

Võõrasema värvirohkuse ja külmataluvusega ei suuda võistelda ükski teine lill,
mida sama kerge oleks kasvatada ja mis sama kaua õitseks. 

Tammsaare pargi servas - pihlenelal juba pojad 

Leina-läätspuid on hakanud siginema mitmesse kohta

Kohviku piirdekastid on asustatud kukerpuupõõsastega

See paju kasvas samas anumas eelmisel ja võib-olla ka üle-eelmisel aastal. Mikrobiootade istutus taamal oli tegelikult kahjustatud juba eelmise talve järel, ei mäleta, et oleks hukkunud oksi välja lõigatud. Tänavu on pruuni vist rohkem, kuid päris lootusetu pilt eiole.

Hajahaljastus

Enne külmasid veel pilk pealinna südamesse. Seekord Viru Keskuse Tammsaare pargi poolsele platoole. Kui Tammsaare park oma kahe üksildase vaasiga mõjub kargelt ja stiilselt, siis kaubanduskeskuse äärne sillutatud kõrgem osa jätab hoopis teistsuguse mulje. Tundub, et hoolikalt on alles hoitud kõik erinevate ajastute välikohvikute lilleanumad ja -kastid ning seejärel linnahaljastajatelt taimestus tellitud. Taimeistutajad on oma tööd hästi teinud ja kui üldpilti ei püüa haarata, siis on silmailu küll. Seadsin parajasti fotokat võtteks, kui kaadrisse tekkis seljakotiga noorepoolne meesolevus, kes kummardus lillekasti kohale ning sirutas käe taimede suunas. Vaat kus loodusesõber, mõtlesin. Tema aga tõmbas lillepuhmast välja tühja pudeli, suskas selle rahulolevalt seljakotti ja suundus järgmisi taimesaarekesi revideerima. Igaühele oma.

Element nr 1 - suur savivaas

Vaasirida

Element nr 2 -puitkast

Kombinatsioon elementidest 1 ja 2

Element nr 3 - betoontoru kuivanud okastaimega

Grupp elementidest nr 3

Nüüd kõik koos

Vihm kisub kivistki seened välja

P.S.
Kui need õnnetud kuivanud kadakad välja arvata, püüdsin ikka "ilusaid" pilte teha, kus objektide paremad küljed esile tuleksid.

Mis kasvab maja ees ja pargi sees

Järjekordne postitus seeriast linna lilled. Seekordne teekond on lühike ja algab otse  esindusteatri vastast. Pikk peenar eraldab parkimispatsi kõnniteest. Korrapärase klassikaline peenra ja õitsva niidu sümbioos. Peenar on tihedalt täis istutatud roosat Kalevi keppi (Gaura lindheimeri), keskosas sekka ka valgeõielisi  Tuules noogutamas lilla Argentiina raudürt (Verbena bonariensis). Bioloogiliselt püsikud, põhjamaa tingimustes üheaastased. Aiandid saavad ikka oma tellimused, selliseid sügisel "kauamängivaid" lilli tuleb külvata märtsis.

Tammsaare pargi puudealuses hämaruses kasvab vaid rohi. Ainsa ilustusena kaks aiavaasi Tammsaare kuju esise kiviplatsi servades. Tooni annab ilubataadi (Ipomea batata) heleroheline lehestik,täienduseks sinine tiiviklill (Scaevola aemula) ja kõrgust markeerimas taas Argentiina raudürt. Bataadid on tore leid haljastuses, neid on olemas mitmeid erinevaid toone. Vaata näiteks Kanepi aiandist.Huvitav, kuidas neid ületalve hoitakse - kas mugulana või lehestikuga taim, millest siis kevadtalvel pistikuid tehakse.

Pärnu maantee poolses servas pikk rivi eriti lopsakat igavestiõitsevat begooniat - haljastuse klassika. Värske lisandina esiplaanil kollaseleheline roomav metsvits. Tagaserva kindlustamas madal pöetud tuhkpuuhekk.

Kivilinna lilled

Tallinn. Lühike teekond Hobujaama 4 eest Viru bussipeatusse. Endise Nordea panga esindushoone esine projekteeriti ja ehitati ümber enne uutele üürnikele väljarentimist. Hoone -esisele platsile on paigutatud kolm huvitavat pink-lillekasti. Põhimõtteliselt koosneb üks pink kahest jaotatud suurest ringist. Huvitavaks teevad kompositsiooni eri kõrgustel paiknevad istutuspinnad. Kui lisada veel hea valik taimi, ongi mõnus miniaed valmis. Kõik pingid olid hetkel hõivatud ja nii jäi istmete poolelt pilt tegemata. 

Ei midagi eksootilist, neid taimi on paljudes aedades. Siin koos on nad kõik ilusad.

Valkjaskollane petuunia ja säravkollane feerulalehine ruse 

Siin pildil on eri kõrgusel tasapinnad paremini näha

Edasi üle tee Viru Hotelli poolele. Seal paiknevad grupiti elupuudega savipotid.
 Elupuu jalamile lisavad värvi laimiroheline roomav metsvits ning eri värvi ilubataadid. 

Seda kakart ma ei tea

Õigest punktist vaadatuna on Viru hotell nagu okasroosikese loss
 keset tumepunase kukerpuu võsa. Esiplaanil õisevad enelad.
Tumedate lehtedega puud tagapool peaksid olema mingi jalaka või künnapuu sort 

Edasi liikudes pakutakse "õitsvat niitu"

Need tumepunased neiu-või peiusilmad mõjusid huvitavalt, kuid lapsepõlveaegsed "Murul kõndimine keelatud" loosungid on oma töö teinud , oleks ju võinud ikkagi lähemale astuda.

I-le panid punkti mingid tugevad tumepunase õisikuga kõrrelised.

Viru nurga purskkaev purskab, pukspuuhekid on enam vähem korras.

 Roosiringis päris nukas on osa taimi kehvas seisus. Üldmulje siiski OK 

Viru liIlleputkade rivi sissejuhatuseks õites topelt kurdlehise roosi põõsad. Ilus.