Minu Norra

Vaadeldes Helle Norra pilte ja  kuuldes Deia Norra unistusest, meenus mulle minu esimene reis teisele poole seni kinni olnud piiri, milleks oli Perereiside bussireis Põhja-Norrasse  umbes 1997.a. Reis oli õnnestunud ja jättis sügavad muljed ning soovi kunagi veel Norrat külastada. Seda enam, et maa kesk- ja lõunaosa veel nägemata. Mõned aastad tagasi sai reisipiltidest koostatud väike veebialbum koos kommentaaridega ja see ka üles pandud zone tasuta serveriruumi.  Reisipildid on tehtud Smenaga järgides põhimõtet - ainult väljaspool bussi, üldvaated  ilusa imaga. Ega siis filmi priisata ei olnud. Veebialbum on samuti moodustatud hästi ruumisäästliku programmiga , kokku kõigest 1,92 MB. Paar merelist pilti  blogisse  , ülejäänud on saadaval siin

 Alta kämping - põhiliselt kalaturistide peatuspaik (ühe naiste pesuruumi kohta viis meeste oma )

 Vaade Nordkapilt - uhkete kaljude tõttu sobib seda paika reklaamida kui põhjapoolseimat maismaatippu

 Meri Lofootide saarestikus - üllatavalt lõunamaise olekuga

Liustikumatka alguspunkt - liustik valendab kauguses

Lumme maetud

Laenatud vaade

Kui suunata pilk kõrgemale, siis on ju päris  kena vaade linnakoha kohta. Aga tahaks kangesti pildi täienduseks ettepoole vältimatut vaheaeda istutada paar samasugust püramiidjat elupuud, nagu taamal näha, ning võib-olla ka mõne madalama okaspuuormi. A kus sa sellega! Niigi peavad tänavapoolsesse otsa istutatud kontpuud ja jasmiin oma olemasolu  eest karmi võitlust pidama. Selle aia ääres poleks okaspuudel mingit lootust. Lumekoristus on meie hoovis au sees ning ainult umbes pooled igihaljad aiaasukad on suutnud endale minu eestkostel saavutada suhtelise puutumatuse päheloobitavate lumekamakate eest. No ei ole piisavalt ruumi! Autod tahavad ka elada. Nii jääbki üle kevadel hinge kinni pidades jälgida, kas rohkem maadligi kasvavad okkalised suudavad end taas üles kergitada ja kohevile ajada või mitte. Eelmised kaks kevadet on noored mägimännid, kadakad, mikrobiootad ja jugapuud elluärkamisega toime tulnud, loodame parimat selgi aastal. Muidu on aga lumerohkus teretulnud, kui kraadiklaasi vaadata.

 Naabrinaine ütles, et ta olevat korra paari lindu ka toidumajas toimetamas näinud

 Vilunud rodod, nagu Roseum Elegance on oma lehed peenikesteks torudeks keeranud

 Junifee saabus aeda 2011 juunis kampaaniaostuna - ostad ühe, saad teise tasuta kaasa

Tema püüab oma lehti hoopis ristipidi kokku rullida..hmm

 Puupõrnikas õunapuu otsas särab talvepäikeses kõigi oma viie tiivaga ning suriseb tuules

Seemnejutud ja kommentaarid

Seemned ruulivad!

Need müstilised terakesed, millest meie lemmikud kõigi oma õite, lehtede ja okastega alguse saavad, pakuvad jaanuarikuust alates aiainimestele palju kõneainet. Kust saab uusi ja kuhu panna vanad varud. Seemned kas idanevad või ei idane. Kui ei idane, siis mis neil ometi viga on ja kui idanevad, kuhu siis kõik noortaimed panna.

Paljud seemned peavad pärast valmimist puhkeaega, mõned ent alustavad juba emataime küljes idanemist. Selliste "elussünnitajate" (vivipaarsete taimede) üks näide on mitmed mangroovid perekondadest Rhizophora, Ceriops, Bruguiera ja Nypa. Nende järelpõlv ripub emapuul pea (ptüi, ikka võrse) alaspidi seni, kuni ta on täiesti valmis iseseisvat elu alustama. Sobivate tingimuste korral on nad võimelised kohe juured maasse sirutama ja fotosünteesi alustama, ent võivad ka oodata, kasvõi terve aasta, kuni vesi nad sobivas kohas kaldale kannab.

 Idanenud seeme rippumas emapuul Kanawa saarekese väikeses mangroovitukas.

Maandunud liivale ja ootamas tõusuvett. 

Eestimaa taimedegi hulgas on agaraid emataime küljes või viljas idanejaid. Esimesena meenuvad kuivanud varrel vihmade kätte jäänud hernekaunast turritavad idud-juured. Veelgi värvikam mälupilt on kapi otsast kevadtalvel äkki allavoolanud kõrvits, õrnrohekad kõrvitsataimekesed tekkinud loigukest elustamas.

Idanemisinfot

Meile aga pakuvad hetkel huvi hoopis teistsugused seemned  - eelkõige need, mille hind tundub seemne suurusega võrreldes liigmitmekordne ja mis mõnigi kord  idanemise asemel ikalduma kipuvad. Hiljuti on blogipostitutes ja kommentaarides igasuguseid häid taime- ja seemnelinke jagatud. Seemnemaailma lehelt leiab nii mõndagi õpetlikku erinevate taimede külvi ja kasvatamise kohta. Lisaks võiks piiluda ka Tom Clothier'i ligi kümne aasta jooksul 1993-2002 kokku kogutud ja süstematiseeritud idanemisteemalisele veebilehele  Eraldi tähestikulised otsingud püsikute, üheaastaste taimede, puittaimede ja peekerlillede kohta. Lisaks veel artikld erinevatel aiateemadel nagu pinnas,  teod, umbrohud ja tomatite küpsemine. Leidub ka pildialbum autori aias kasvavatest taimedest, mille pilte on lubatud vabalt kasutada mitteärilistel eesmärkidel. "Vanaaegsed" digipildid meie nõudlikku maitset enam ei rahulda, kuid tekstid samas tempos ei tohiks vananeda.

Kuidas panna linkisid kommentaaridesse?
Siinkohal pakun juhatust, kuidas soovi korral kasutada kommentaaride nappe kujundusvõimalusi. Kui vaatate kommenteerimiskasti, näete selle all õlgu kehitama panevat teadet: Võite kasutada teatud HTML märgendeid, nagu b, i, a (kõik kolmnurksulgudes).
Saladuslikku ei ole midagi: kasutada saab kolme kujundusvõtet. Vaata rohelist tekstiosa, need ongi need HTML-märgendid. Alati paaris , üks kujundatava lõigu alguses ja teine lõpus. Pärast kommentaari kirjastamist kaovad märgendid silma alt ära, kuid tekst ilmub soovikohaselt kujundatuna. Kõik lõpumärgendid peavad algama kaldkriipsuga.

                      MUHEDIKU MAAILM

Enne kirjastamist kasuta nuppu EELVAADE (preview) kirjastamise nupu kõrval. Kui märgendite tippimisel lipsas viga sisse, siis näed teadet oma kommentaari eelvaate kasti all. Näiteks sellist:
 Your HTML cannot be accepted: Tag is not closed: A . Nüüd on veel võimalus parandada ja uuesti proovida.

Põhiteema juurde tagasi. Palju kasulikke seemneostu linkisid on leida Haavaemanda viimase postituse kommentaariumis

Tasuta lõunaid

Kuidas näidata oma veebilehel võõraid pilte seadust rikkumata?

Veebis on mitmeid lehti, kus pakutakse teatud tingimustel tasuta pilte. Alljärgnevas mõned pildid üsna rikkalikust ja informatiivsest taimeteabe varamust findmeplants.co.uk . Proovi vaid klõpsata mõnele pildile ning leiad end lehelt, mis pakub asjalikku infot pildil oleva taime kohta. Seda küll inglise keeles. Võid lehitseda tähestikuliselt või otsida ladinakeelse või ingliskeelse nime järgi. Kuvatavate piltide hulgast võid enda jaoks välja valida huvipakkuvad (Add to Lightbox), mis koondatakse ühtsesse tabelisse. Oma valitud taimekogu näed, kui klõpsad (View lightbox). Selline pildileht on õnnelik sümboos ärilise ja rahvavalgustusliku tegevuse vahel. Kui soovid mõnd pilti kasutada ilma Plant Pictures lehele viitamata oma veebis, blogis , trükiväljaandes või taimede etikettidel, tuleb maksta. Tasuta kasutajad aga aitavad lehele linkides tõsta põhilehe reitingut Google'i otsimootoris. Minul pole selle vastu midagi, reklaamin korralikku asja hea meelega! Kõiki huvitavaid taimi sellest aiast kahjuks ei leia, ka mitte kõiki värske veebipoe nimekirja kuuluvaid, kuid pisut plaani pidades võib sellisest pildikasutusvõimalusest abi olla küll.

<<<<<Crambe cordifolia


Meconopsis betonicifolia >>>

Phormium Rainbow Queen

Erigeron-karvinskianus

Knautia-macedonica

Kui kõik on nii lihtne, miks siis üldse viidatud lehelt pilte osta?  Lihtne on seni, kuni pildid autori veebil alles. Suurem kommertsveeb ei saa aga lubada, et näiteks ühel koledal päeval kõik ta paremad pildid korraga haihtunud on.
Kuidas ikkagi täpsemalt plantfinderi pilte oma lehele panna? Selleks on vaja märkida  originaallehel pakutavate näitamisvõimaluste hulgast sobilik, ning samas eraldi kastikessse tekkinud HTML-tekst kopeerida näiteks oma blogilehele. Postitusi koostatakse tavaliselt Compose-reziimis, kuid pildipaneku skripti lisamiseks võiksid kasutada  Edit HTML-reziimi. Head katsetamist ja küsi julgesti, kui tekib probleeme. 

Kuidas käivitada Google otsingut otse lingist?


Näide1: Link, mis suunab otsima Suurt tähtputke ladinakeelse nime järgi
Näide2: Link, mis suunab otsima Suurt tähtputke eestikeelse nime järgi
Näide 3: Link mis suunab otsima Suure tähtputke pilte eesti keele baasil
Klõpsa linkidele ja vaata hoolega, mida näed aadressribal. Selle teksti kirjutadki lingiaadressiks.
Puust ja punaseks:

Hilisele

Lustakaid pillilugusid  kevadisest Keukenhofist  - tänavaorel de Adriaeni esituses.
Jätkugu kohvi pajas ja sõpru, kelle pärast tuli paja alla panna.

Taustamuusikaks veel lugusid ja edasi jätkub 

valsitaktis koos piltidega

Talveturistid

Hommikul teatas Kaabuga Mees, et ta peaks korraks Vihulas ära käima - olevat vaja paar mõõtu võtta.Tükk maad sõita, päris imelik ainult ühe väikese eesmärgi pärast seda ette võtta. Kohale sai siiski sõidetud ühe soojaga. Vihulale lähenedes hakkas kõigepealt üle põllu paistma võimas kosmoselaeva meenutav konstruktsioon.

Kas tulnukad?

Mõisakompleksis käis päris agar toimetamine. Pole ka ime, samas püstipandud sildilt võis lugeda, et juba 2012 a. veebruarikuuks peab sest mõisast saama ei rohkem ega vähem kui rahvusvaheline turismiatraktsioon:

 Tähering annab märku eurorahade kaasamisest

 Taamal paistev viinaköök peab valmima kevadeks - ei tea, kas põhitootmine ka käivitatakse

Käbirohke põlislepa kaarjate okste alt paistavad lumivalged sillakaared valge lume taustal. Rohkem värvi paluks!

Raagus puuvõrad pakuvad päris mitmekesist graafikat ja erinevaid pruune-punaksid toonisid. Selliste tagasihoidlikes värvides, kuid siiki kaunite kompositsioonide nägemine tuletab meelde mõni aeg tagasi märgatud artikli selle kohta, kuidas tuleks kujundada aeda värvipimedatele 

Mõisahoone parkimisplatsil on näha mõningaid autosid, ning avatud on ka kohvituba. Kohv koos voli pärast võetavate koogikeste-küpsistega maksab 6 eurot. Lauakesel tutvumiseks hea valik  eesti looduse ja kultuuri teemalisi raamatuid.

Rahupalm aknalaual

Tagasiteeks sai valitud kaks põhiobjekti - Nõmmeveski ja Joaveski kosed. Kõigi külastatud objektide umbkaudset asukohta võib näha sellelt kaardilt Paneme GPS-i sihtmärgiks Joaveski. Palmse ja Sagadi mõisadele heidame vaid kergelt pilgu peale. Palmset on suvisel ajal põhjalikult külastatud, Sagadi jääb edaspidiseks, kui rohkem aega. Meie üllatuseks suunab GPS meid otsustavalt lõuna suunas suurele maanteele ning maheda naishääle juhatusel jõuame ringiga kõigepealt hoopis Nõmmeveskile. Õigus kah, Joaveskil polegi talvise ilmaga eriti midagi vaadata. Enamik vett on suunatud elektrijaama kanalisse, jõe kaldalumes me sumpama ei hakka

Elektrijaam Loobu jõel suriseb paremal näha olevais hoonetes, vasakul seisab endise papivabriku punasest tellisest korsten ikka veel sirgelt püsti tühjas majakarbis. Sinnagi plaanitavat puhkekompleksi. Elame näeme.

 Valgejõe võimas kanjon Nõmmeveskil on vaatamist väärt ka lumisel ajal

 Tee üle kitsukese avariiohtlikuks tunnistatud puusilla

 Vaade vasakule ülesvoolu laisalt kaarduvasse voolusängi

 Kosk ise ei ole eriti kõrge, kuid see.- eest veerohke

 Nõmmeveski elektrijaam põles 1967. aastal maha, kanal laguneb tasapisi. Elektrijaama taastamisplaanid on takerdunud muuhulgas ka seetõttu, et enam ei lubata rajada elektrijaamu ilma kalatrepita, mis tõstaks tunduvalt vajalikke kulutusi. Rahvuspargi uued kaitse-eeskirjad võivad ka täiesti keelata majandustegevuse kanjonis.

Lähemal vaatlusel ikka leidub erksamaidki värve paekaldas

Muinasjutt šokolaadist

See muinasjutt algab kollakatest õiepungadest, mis tekivad Bali saare  troopikametsas otse kakaopuu Theobroma cacao tüvele ja jämedamatele okstele. Õisi puhkeb palju, kuid ainult väike osa neist saab viljastatud putuka Forcipomyia poolt. Viie kuu pärast hakkab algul roheline vili värvuma kollaseks või punaseks. See on märgiks, et koristusaeg on käes. Viljad valmivad järk-järgult ning tüvelähedase paigutuse tõttu on kõige kindlam koristusviis käsitsi - pika lati otsa seotud kõveraotsalise noaga. Viljad avatakse, ning nende pehme sisu koos ubadega pannakse neljaks-viieks päevaks fermentiseeruma palmilehtede vahele. Pärast seda kuivatatakse oad päikese käes. Kakaokasvataja pakib nüüd oma toodangu kottidesse ja edasine teekond läheb üle mere suurtesse šokolaadivabrikutesse. Kohalikud oma kakaod praktiliselt ei tarbi, välja veetakse üle 95 protsendi ubadest. Meie oakott aga kaugele teekonnale ei kiirusta.

 See vili on päris punane

Tugeva koore avab osav noahoop

 Pehme viljaliha ning värsked oad on täiesti söödavad, omapärase maheda maitsega

 Nii nad päikese käes kuivavad, nädal või pisut enam , sõltuvalt ilmast

Mõned aastad tagasi aga tuli ühel romantilisel ameeriklasel pähe rajada oma unistuste ettevõte. Märksõnadeks looduslähedus, tervislikkus, rahvuslik ehitustraditrioon ja õnnelikud töötajad. Ta ehitas tillukese šokolaadivabriku bambusest otse mere kõrgele kaldale palmisallu. Juhatajaks kohalik hakkaja noormees ning töötajateks ümbruskonna naised. Lisaks šokolaadimajale ehitas ta samasse ka seebikoja. Tema töötajatel on luba töö juurde võtta kaasa oma lapsed. Tööpäevad ei ole pikad ning töödki ei jätku igapäevaselt - toormaterjal varutakse lähiümbrusest ja alati ei ole kuivatatud kakaoube piisavalt saadaval.

Neil turistidel, kel õnnestub paik üles leida, on väravast vaba sissepääs ning lahkelt pakutakse ka toodangut proovida. Niikuinii ei jäta keegi ostmata mõnd põnevat seebitükki ega šokolaadipakikest. Seebid on väga mõnusad, šokolaad pisut teraline ja hästi tugeva tumeda maitsega, samas toodetud kookosesiirup aga viib keele alla.

 Vabrik või Smurffide elupaik?

 Seebipakkimine perekondlikus õhkkonnas

Töötajatele puhkepauside sisustamiseks kiik kahe palmi vahel

Peremees ise naudib merevaadet võrkkiiges

Tooted nagu neid reklaamitakse internetis

Möödunud aastal valmis Balil juba hoopis suurem šokolaaditööstus, Big Tree farms , mille kolmekordne 2135 ruutmeetriline tootmishoone leidis äramärkimist World arcitecture news veebiväljaandes kui suurim bambusest ehitatud tootmishoone.
Meie külastuspäeval šokolaaditootmist ei toimunud. Ei teagi, ehk on omaniku käsi mängus ka selles uues suuremas ettevõtmises ja see pisikene töökoda jääb hoopis tahaplaanile. Šokolaadi tootmise protsess on küll rohkem nami-nami teema, kuid paari sõnaga sellestki. Kuivatatud oad röstitakse ja tuulamisprotsessi käigus eraldatakse koored ning purustatakse sisu peenemateks tükikesteks. Edasi läheb oapuru jahvatamisele ja käib korduvalt valtside vahelt läbi, mille käigus ubades sisalduv kakaovõi sulab ja tulemuseks on poolvedel šokolaadipasta. Osa pastat läheb edasisele töötlemisele. Pasta riputatakse kotti nõrguma, alla tilgub kakaovõi ja järelejäänud paksem osa jahvatatakse kakaoks. Kõige naturaalsem šokolaad valmistatakse otse šokolaadipastast, lisades sellele pisut suhkrut või kookosesiirupit. Tavaliselt aga ka täiendav kogus kakaovõid, letsitiini, piima või piimapulbrit ning muid lisandeid. Kakaovõi ja kakao eraldamiseks aga kasutatakse Euroopas pressimist, lisades seejuures lubiainet, mis muudab maitse mahedamaks, kuid hävitab ühtlasi enamuse antioksüdantidena tuntud ainetest.
Šokolaad pidavat sisaldama ka aineid, mis meele rõõmsamaks teevad ja aitavad lumises talves end hubasemalt tunda. Head maiustamist - ning kui maitseb, siis valige ikka tumedam šokolaad!

Minu Punahuul

Minu Aeschynanthus oma looduslikus keskkonnas

Mul oli kunagi väiksem ka - mahtus tuppa akna kohale amplisse. Õitses just selliste säravoranzide fontäänide kaskaadidena nagu piltidel näha. Päris sama ta ei pruukinud olla kuid igal juhul väga sarnane. Kasvatasin pistikust, mille olin kaubelnud töökoha sööklatädilt. Kusagil mujal ma sellist uhket  lille varem näinud ei olnud ning nimegi leidsin talle kunagi hiljem. Taim oli päris lopsaka kasvuga ja jõudsin seda paari aasta jooksul mitmele teiselegi huvilisele jagada. Miks ta hukka sai, seda ei mäleta, kuid  mäletan oma pettumust, kui lillepoest ostetud välimuselt sarnaste, kuid marmorjate lehtedega asendaja õied osutusid puhkedes tuhmideks tumepunasteks. Punahuuli on päris hulk erinevaid sorte, igaühel oma ilu, kuid minu meelest ei ole ükski neist oma dekoratiivsuselt võrreldav selle kõige oranzima pikahuulelisega - Aeschynanthus splendidus (?) .

Nüüd siis on mul jälle oma lemmik-toalill olemas, mis sest et ta minu oma toas ei elutse. Niisamuti on mul erinevates paikades väga palju isiklikke taimi - näiteks kuuluvad mulle kõik Eesti looduslikud käpalised, mida ma näinud olen, samuti kõik peremeheta sirelipõõsad Pakril, käokulla kasvandus Setomaa liivikul, mitmed anemooniväljad ja sinilille-metsad. Oma luigelilli kasvatan ma Peipsi põhjarannikul. See tunne, et iga ilusat lille polegi omamiseks vaja varrelt murda ja vaasi viia, jõudis mulle pärale arvata kümneaastaselt. Juurtega võib küll endale krabada ja ka laiali jagada neid, mis inimese kasvatatud või looduses lahedalt pakkumisel.  

Selle postitusega võtan teid oma punahuule kaasomanikeks. Olge lahked! Meie punahuul alustas kasvamist teiseltpoolt müüri ning on jõudnud enda alla vallutada mitu väiksemat puud. Kivipingikesele tema võra all mahuvad istuma veel vaid kääbikud. Aga tema muudkui õitseb ja õhetab. Aega aastates ei oska pakkuda, sest taimede kasvukiirus troopikas ei vasta just eestimaisele ettekujutusele. Nii näiteks olevat meie mõistes peaaegu põlismets jõudnud kasvada umbes 9 aastat vanale vulkaanipurskenõlvale.

Taimekatust toetama on seatud hulk puitsammastega toestatud plaate

Detail ülemiselt korruselt

Punahuule hoolduse kohta võib lugeda  Hansplanti kodulehelt , Jaan Mettik on kirjutanud artikli Maalehe Aialehele , kus kirjeldab punahuult kui nõudlikku toataime. Sama artikli kommentaaridest aga jääb kõlama, et hoopis tubli taim, mis tavalisel toatemperatuuril edukalt kasvab ning õitseb. Kokkuvõtlikult - nõrga juurestiku tõttu kasvatada väiksemas potis ja hoiduda ülekastmisest. Pärast õitsemist lõigata tugevalt tagasi ning jagada ülejääk sõpradele.

Teadete tahvel

1. DEIALE  HEAD SOOVID UUEKS ELUAASTAKS

Mõnusat kevadeootust orhideede ja kalakeste seltsis!

2. UUED AALUJATE FÄNNKLUBI LIIKMED

Mõlemad on juba oma esimesed tekstid vapralt oma käega sisse tippinud. Saage tuttavaks:
Milda Kuusiku kandist ja Tiia Suurupist. Väledat sulge ja teravat silma aia-uudiste vahendamisel. Olgu muld neile viljakas!



3. TÕLKEABI 
Vanadele kaladele pole siin midagi lugeda, kuid uuekeste suust on appikutseid kuulda olnud.
Kõiki maailma keeli me ei jõua selgeks saada, kuid huvitavaid tekste igasugustes keeltes on internet täis. Kõige kättesaadavama sõnastikuna ning teatud mööndustega ka teksti tõlkijana pakub abi GOOGLE tõlkimise lehekülg, mille maakeelse versiooni leiad aadressilt  http://translate.google.ee
Lehe vasakpoolsesse kastikesse võib ise sisse tippida või kopeerida tõlgitava teksti, kuid teksti enda asemel sobib ka veebiaadress. Lisavõimalusena pakutakse oma arvutist tõlkimiseks dokumendi üleslaadimist.
Paremaid tulemusi saab, kui tõlkida ühest suuremast keelest teise. Näiteks inglise keelest saksa keelde või vastupidi. Ka prantsuse, hispaania ning vene keel on hea valik. Otse eesti keelde mõtestatud teksti Google'i abil tõlkides tuleb kokku võtta kogu oma fantaasia ning huumorimeel. Soovitav on ka juba eelnevalt osata nii soome, kui lähtekeelt ja sellestki võib väheks jääda. Ilma naljata aga - mina olen Google'ile vahel päris tänulik olnud - inglise keelde suudab ta tõlkida paljudest keeltest peaaegu täiesti arusaadavalt.

4. LUME PAKSUS NÕMMEKANDIS

Parajalt paks ja krudisev