Krüsanteemidele mõtle kevadel

NB! Kui sa usud, et tänavu jääb sügis ära, siis ära edasi loe.

Krookused pannakse maha sügisel ja sügisõite eest tuleb hoolt kanda kevadel. Ma hakkan oma krüsanteemipuhmaid uuesti istutama.  Kas on huvilisi?
Olenevalt aastast  võivad  krüsanteemid alustada õitsemist septembris või oktoobris. Eelmisel aastal  jäi krüsanteemide õitseaeg hilja peale. Ma ise arvasin algul, et võib-olla seepärast, et ma kevadel nende latvasid näpistasin, kuid tegelik põhjus peaks hoopis olema suvine päikeseliste päevade rohkus. Tgelikult ma kõiki puhmaid ei kujundanud ka. Soe sügis lubas siiski kõik õied ära näha. Kuna krüsanteemid püsilillena ei ole meil (veel?) moes olnud, siis nimelisi sorte ei ole minul ühtegi. Aga neid on olemas. Ning nad koguvad maailmas populaarsust näiteks maanteede või avalike parkide haljastuses, moodustades enne talve saabumist meeleolukaid 'kuppelmaastikke'. Kevadel kärbitakse tavaliselt mõned korrad ladvakasvusid kompaktsema kuju saavutamiseks ning edasi nendega muret ei ole. Uuemad sordid pidid ilma kärpimatagi moodustama tiheda puhmiku ning värvi- ja kõrguste valik on pea samasuur kui külmakartlikel sugulastelgi. Ingliskeelseks otsinguks vaata 'hardy mums'. Viimane hitt on Belgia 'mumsid', mis pidid olema ka murdumiskindlalt elastsed ja madalamad. Paar linki: Ameerika e-poed: Belgia krüsanteemide müügipakkumised. ja veel eriti külmakindlad sordid .Põgusal otsimisel ma Euroopa e-poodidest pakkumisi ei leidnud. Paistabki nii, et sordiaretus toimub Belgias, emataimed pistikuteks kasvatatakse Brasiilias, pistikud juurutatakse Belgias ja müüakse hulgi põhiliselt USA-sse

 1. Kõige varasem ja levinum topelt roosa

 2. Punakuldne kollane. Õienupud on punased.

3. Tumelilla topelt. Ukrainast. 

 4. Tumepunane levinud sort. Kõrge, hilisem

5. Helekollane, õhuline puhmas, Ukrainast 

 6. Valkjas pooltäidis, avatud südamega, pungad roosad, Ukrainast

 7. Kuldkollane, ühekordne, hilisem

 8. Helelilla kõrge ühekordne, korea krüsanteemi seemik Haide aiast

Pohlavarte vahel

Pohlavarte vahel käib elav kevadine ärkamine. Alles kerkisid täpiliste lehtede kaenlast lillakad pungad ja juba nad avanevadki. Sel aastal on roosakaid ja valkjaid õisi juba üsna rohkelt. Õitsemisikka on jõudnud kolme aasta eest Savisaarelt tellitud kümnekonnale hambakesele lisatud arvukas tillusibulakeste armee. Kõik eranditult mu lemmikud. Enamus on nimega või nimetud tavalised koerahambad ja nende seemikud (Erythronium dens-canis), mõned siberi koerahambad (Erythronium sibiricum) või nende seemikud. Mõned siberi koerahamba seemikud on veel peaaegu üleni maa sees. Tegelikult ongi osal mu koerahammastest asukoht pisut liiga varjuliseks muutunud. Ei tea, kumba peaks ümber istutama, kas koerahambaid või rodosid. Pohli ei tahaks ka nagu välja kitkuda. Mõned koerahambad on mustikate vahel veidi valgemas, sinnna mahuks ehk veidi lisa.

Pink perfection ( tavaline koerahammas)

 'Altai snow' (siberi koerahammas)

 Nimetu valge

Kollase kultuurkoerahamba 'Pagoda' tulevased kollased õieturbanid
 on lopsakate lehtede kaenlas näha alles roheliste nupsukestena.

Kui Savisaare hambalised on mulda jõudnud vaid vähe aega pärast sealt välja võtmist, siis Pagoda on vapralt välja kannatanud raske teekonna läbi kaubandusvõrgu. Koerahambaid on tegelikult hulga rohkem eri liikisid. Vaata kasvõi  taimenimede andmebaasi. Maailmas on mitmeid taimefanaatikuid, kes on sellesse eksootilisse taime nii kiindunud, et ei pea paljuks veeta puhkus kusagil teises ilma otsas mägedes, lootuses näha veel üht uut looduslikku koerahambaliiki  oma õiges kasvukohas. Õnneks piisab sellestki, kui enne puhkuse lõppu on võimalik vähemalt pungakesi oma silmaga näha. Noh, igaühele oma. Poe-koerahammaste sortiment võiks ikkagi rikkalikum olla, onju.

Uus luuk

Kuulen kogu aeg kirumist, et Bloggeril on tekkinud vastik new look, et täitsa kehv olevat nüüd postitusi kirjutada. Ise mõtlen, et mis probleem, nüüd ju teksti ja piltide sisestuse ala hulga suurem. Sellist luksust, et Compose mode näitaks täpselt sama piltide ja teksti paigutust kohe, nagu pärast kirjastamist, ei olnud enne ega ole ka nüüd. Kui aga tekstisisestuse kasti allservas asuvale kolmnurgakesele vajutasin, et tekstiakent suurendada tuli mõte, et äkki mitte kõik ei ole seda kolmnurgakest tähele pannud

Algul on aken kitsukene, kuid klõpsa kolmnurgakesele akna allservas

Tulemus on ju päris hea:

Kena küll, aga kuidas ma pääsen oma postituste nimekirja? 
See on tõesti hästi varjatud saladus. Nimelt tuleb klõpsata lehekülje vasakusse ülanurka, kus on näha blogi nimetuse algus.

Tulemuseks on lehekülg, kust pääsed kõigi eelmiste kirjastatud ja kirjastamata postituste ligi. Võid vaadata või muuta.

Midagi oleks nagu veel puudu - Post settings. Kuidas saan panna silte, määrata kommenteerimise reziimi. Veel oli mingeid seadistusi ..
Selle on küll enamik ehk ise leidnud paremast servast, sest kui hiireke sinna piirkonda juhtub, hüppab paremalt kohe terve paneel välja. Kui hiirt õiges kohas paigal ei hoia, lipsab paneel kohe tagasi. Sellised edasi-tagasi vilksatavad paneelid ei meeldi mullegi eriti, kuid kõigis Google rakendustes on need nüüd kasutusel. Saame hakkama!

Kirgaslill

Esimesed krookused hakkavad ümber kukkuma, viimased varjukohtades pole veel oma õisi avanudki. Iga päevaga tekib juurde uusi õitsejaid, peab olema hoolas, et mõni väheldasem tähelepanuta ei jää. Tänase postituse peategelasest muidugi märkamata mööda ei kõnni.
 Kes on oma aeda soetanud Vahemere äärest pärineva kirgaslille, võib nautida eksaimat sinist, mis parajasti just  krookustelt teatepulka üle võtmas. Chionodoxa soomekeelne nimetus lumitähti pani mind juba esimesel märkamisel  õlgu kehitama - lumi juba ammu unustatud.  Ingliskeelne glory of the snow kõlab veel eriti uhkelt. Tuleb välja, et taime botaaniline nimi tuleb kreeka keelest, kus chion tähendab lund, ning doxa on au, sära, kirkus. Ingliskeelne nimetus on siis lihtsalt otsetõlge. Oma kodumaal mägedes ilmuvad kirgaslilled  sinise või ka valge-roosaka lainena kohe lume sulades esuimese õitsejana, kuid mitte meil. Päris hea, et meie taimenimesepad ei hakanud tekitama mingit lumele viitavat nimetust nagu näiteks lumesäralill - kehtiv versioon kirgaslill vastab hästi taime olemusele. Kuna ma täpsemat liiki ei tea ja botaanikudki pole liigituses ühel meelel, siis ei hakka ladinakeelsele nimele täpsustust juurde kirjutama. Osa kirgaslilli on mul aias igatahes hiidkirgaslilled ehk siis Gingantea rühmast.

Pildil on mõni aasta puutumata potis elanud segu.

Roosad kõrguvad üle teiste, kuid see võib ka juhuslik olla.

Kui mõnel aiapidajal krookused 'lähevad valgeks" kauaks omapead jäänuna, siis kirgaslille puhul  annavad valged taimed pigem vähem ja nirumaid õisi isegi siis, kui nende nimeks on hiid-kirgaslill. See-eest tekitavad hulgaliselt peenikest "muru". Siniste värvitoon ja õiesuurus on see-eest super.
Ei tea, miks need kaunid lilled varasemal ajal Eestis nii vähe populaarsed olid. Mingil määral neid ju poestki leida võis.  Panin oma krookuste muru katselapile ka ühe peotäie sinist kirgaslille, kuid võib-olla see ei olnud eriti hea mõte. Puhkenud õied säravad küll erksalt, kuid mitmed taimed on nüüd teisel kevadel ilma õiteta.  Mõnes valgemas ja rammusamas murus võib ta muidugi paremini käituda. 

Vaadates kirgaslille massvallutusi murus, tuleb nentida, et krookus murus on kujunduselemendina kenam, kuid kirgaslill aitaks pikendada värvilist laiku murus nädala või kahe võrra. Tema lehed näevad kehvemad välja kui krookusel, kuid kaovad kiiremini ära. Linki ma ei jäädvustanud, kuid sattusin kirgaslilleväljasid otsides lehele, kus uhkusega demonstreeriti *hoopis huvitavamat kirgaslille sugulast sinist sillat, mis veelgi kiiremini võib katta puudealuse uhke sügavsinise vaibaga. Nojah. Enamik aialilli ongi ju hästi hooldatud umbrohud.

Kirgaslillering ümber puu Kew botaanikaaias Londonis,

 pildistatud David Nice poolt, originaal asub siin

Siin aga on kirgaslilled muru täiesti vallutanud. 

Pilt teiselt autorilt samast botaanikaaiast, originaal siin

Lõpuks võiks veel pilgu heita sinise kirgaslille jõele kolletavate kirsskontpuudega kallastel

Viimane lumehang sulanud

Viimane valge lumeküngas oli aianurgas kössitamas veel eile lõuna paiku, kuid täna hommikuks on ainult valged krookused seal kaskede all valendamas. Ja üldse, krookused pole sugugi veel oma viimast sõna öelnud

 Siin varemgi reklaamitud parim kollane. Kõige säravam, õitseb kaua.Suhteliselt kitsad lehed moodustavad  kena puhma ka pärast õitsemist.

 Väikestest on üks paremaid Crocus tommasinianus Ruby giant. Paistab ka hästi paljunevat.

 Triibulised lihtsalt peavad olema. Crocus vernus King of the stripes. Enam-vähem sama paistab nagu Pickwik, mida mul pole. Minu omdel on lisaks triibuefektile märgata ka, et need õielehed, mis on väljast tumedamad, paistavad  seestpoolt heledamad ja vastupidi. Internetis kohtab ka valgeid triibuliste pilte, mis pidavat sama nime kandma ning müügireklaamis mainitakse et olevat ka kollaseid King of stripes eksemplare kuid pilte küll leida ei õnnestunud.

King of the stripes kõrvaltvaates.

Eile veel

Eile me avasime grillhooaja. Päike paistis,  mummid sumisesid, kollane liblikas lendas üle kollaste krookuste.  Orav jahmerdas linnusöökla kallal - ei saanudki terakesi kätte. Varesed lendasid paarikaupa hoogsate kaartega üle pea ja kuskilt kostis isegi tihase siutsu. Ilus pühapäev oli.
Tänasel esmaspäeva õhtul aga sai vaatamata kõletuulele osa tulpe talvepeenrast välja urgitsetud ja esitluskohtadesse siirdatud.
.. jätk teisipäeval
 Hommik on taas valge-pruuni rohelise aprillitalve päralt.

Võsalõikused jäid eelmistesse aastatesse, "kompostikorv" kontpuuokstest sai üsna hõre. Taimestasin siis parem kohe. Tulbid puuris. Lume all talvituvad samas potsikus veel Pozarski kellukad

Üle aastate rikkalikuim lumes lillede kevad. 

 Ei ole mannakaktus vaid Tulipa tarda 

Paneks mõistatuseks, aga normaalne inimene ei oska ju oodata tärkavat riisivälja aknalauakarbis. Seemneid on veelgi ja nad idanevad sada protsenti. Nõnda imelikult kööbakil on nad seepärast, et eelidandus märja tualettpaberi vahel jõudis vahepeal nädalaks täitsa ununeda ja nüüd püüdsin juurevuntsisid kuidagi mullalödisse toppida. Ei ole mul ujutatavat põldu. Botaanilisest huvist mõned taimed ikka mingisse mudakaussi püüan paigutada.  Sordist ei tea midagi, kuid võimalik, et see on lühiperioodi riis mis 4 kuuga võiks saaki anda kui elutingimused meeldivad. Taimed olid pisut üle põlve, terad  üsna kribud, haaratud pihku Bali ühelt riisipõllult eelmise aasta augustis. Kas peaks olema riisihuvilisi?  Kuivi seemneid võib ka kirjaga saata. Või tule ise ja vali oma riis :)

Krookuseplatsi esimene kolmneljandikruutmeeter

Panengi esimeseks üldvaate, kus selgelt näha, et usinalt paljunemisele kaasa aidates läheks antud algmaterjaliga aega vähemalt 5 aastat, et vaatepilt enam-vähem muljetavaldav oleks. Muudkui kobestada küljealust, üles võtta, jagada, tagasi maha panna. Tegelikult silm märkab ka eemalt pisut paremini kui fotokas. Aga kui lähemalt uurida, siis on praegugi juba omajagu silmarõõmu. Mul just lumi peaaegu läks ära ja suuremad krookud alles upitavad ninasid mullapinnale. Vähesed erandid välja arvata, on krookuseostud sooritatud põhimõttel - meie pere lemmik on see sort, millele on parajasti suurem allahindlus. Tulbid see-eest on enamus  teadlikult valitud. Aga Eesti müüjatelt võib varsti oodata kahe krookuse ja ühe tulbiga pakendeid, iga aastaga muutuvad mu meelest sibullillede pakid väiksemaks. Nii et ehk lähebki mõne suurpaki tellimiseks.

 3*25 teine kevad

Blue pearl -botanical

Pesaportree

Romance - botanical 

Dorothy -botanical

Best buy nimetu alustamas- üks esimesi selles aias, suuruselt keskmine, õitseb kauem kui botaanilised, värvilt  sügavkollasemgi kui pildil . Paljuneb hästi, kuid kaldub ka välja rändama sõprade aedadesse.

Ruby Giant, alustamas

Eiteamis kollektsioon täisõies

Kalamondiinid haljastuses

Järgnevad pildid on küll Hongkongist ja lõuna-Hiinast, kuid põhjamaa aednikud on unistajad. Kalamondiin oma säravate viljadega ja võrratu õielõhnaga sobiks ju hästi lõunamaa unistuse leevendamiseks meie lühikeses suves. See hiina apelsin on üsna külmakindel, kannatavat 5-9 miinuskraadi, nii et talvekorterisse väga vara viia poleks vajagi.  Küllap ongi kalamondiinipuuduse põhjuseks Eestimaa avalikus suveruumis tema ülisöödav välimus. Hiinas aga on kalamondiinil kindel koht lillepotiklumpides ja ka soolotaimena. Huvitav oli siiski märgata, et avalikel puukestel olid küljes ainult küpsed või küpsemas viljad - ei tea, kas õiepungad olid ära näpistatud.

Citrofortunella mitis. Isu äratamiseks detailvaade.

Sellised nunnud lõvikujud on enamuses Päris-Hiinas asendatud jõulise kandilise koonuga lõvikuningatega. Siin Hongkongi mägikloostri trepil krüsanteemide ja kalamondiinide vahel on tal veel luba seista.
 

Taas kloostriõu. Pojengid ja kalamondiinid.  Tegu on küll budistliku rajatisega, kuid hiinlased ei ole nii rangelt üheusulised nagu enamus maailmast. Nende elufilosoofias on hoolimata läbielatud kultuurirevolutsiooni ajuloputusest ruumi kõigile kolmele kohalikule usundile - konfutsionism, budism ja taoism.Vajadusel on paljud valmis elu jooksul usku vahetama ja ka kristlus tuleb kõne alla, sest lääne ahvatlused on mõjuvad.

Lillepotiklumbi tüüpnäide. Asukoht Hongkongi linna servas olev loomaaed-park. Sissepääs muide tasuta. Kalamondiinid on keskel  ümber virsikupuu. Ahjaa- tagaplaanil putka katusel paistab punahuul. Roheline illumineeritud hiidlind keskplaanil ei olnud ainus omataoline kärneritöö selles aias, kuid sarnast aiakunsti väljaspool sedasama loomaparki ei kohanud.

See kalamondiinipuuke on selle poolest oluline, et kasvas Sanya saarel meie majutuspaiga ukse kõrval ja ma eraldasin sealt ühe vilja isiklikuks degusteerimiseks. Oli jah söödav aga mitte eriti maitsev, just täpselt nii nagu kirjutatakse. Aga kõigi tsitruseliste õite lõhn on tõesti võrratu ja ma olen aiapoes mitu korda kalamondiinihakatist käes hoidnud ja mõelnud, et see võiks ju olla see üksainus toalill, mis aknale mahub.  Ostmast on seganud aga liiga suur usk kirjasõnasse, mis ütleb, et talvel tahaks ta  viibida 5-10, maksmaalselt 15 kraadises keskkonnas. Hind oleks vaid  ühe hooaja vastu pidava taime kohta liiga kõrge ka.

Kohustuslikud lumepildid

Et ei jääks muljet, nagu Nõmmekant oleks lumepilve augu kohale juhtunud.

 Munakujulised aiakaunistused

 Igihaljaste aiavaas

 Kevad püüab mis suudab

Kannatamatud ootajad kolikambris

Head jätkuvat lumepuhkust!