Friday, October 27, 2023

Suve pikendus Šveitsis I

Kõigepealt siia kaart ja siis mu tütre üleskirjutatud reisikava. Enamus reisist toimus kohaliku kogenud autojuhi poolt juhituna väikese matkabussiga. Sealse internetihinna tõttu ei olnud otstarbekas endal ka päeval jooksvalt jälgida kus me parasjagu olime, niisiis tuli hiljem kaardilt järgi uurida. Reis oli muidugi tore ja ilm kena. Temperatuur tõusis päeval madalamal 25 kraadini, öösel ja kõrgemal oli tunduvalt külmem. Osa öid magasime matkabussis, osa majas Nottwillis ja ühe ka mägihotellis. 

28.09.2023 Saabumine ZH, Rheinfall Saksamaa piiril, Saksamaal poe külastus, Nottwil

29.09.2023 Berni külastus: vanalinn, parlamendihoone, Zytglogge, Bärengraben, Paul Klee keskus, Rosengarten

30.09.2023 Autoga ring ümber Sempachersee, aianduskeskuse Schwitter külastus, koogi söömine Rickenbach’i külas

1.10.2023 Start mägedesse: Furkapass, Grimselpass, jalutuskäik Rhône jõe ääres, Oberaarbahn’iga Gondlisõit ja ööbimine Berghaus Oberaar’is

2.10.2023 Gondliga Eggishorn’i otsa Aletsch Gletcher’it vaatama. Üle Simplonpass’i Itaaliasse Cannobio linnakese külastus, Lakeview Camping, S. Agata külakesse pitsat sööma (Osteria della Volpe)

3.10.2023 Mööda Lago Maggiore järve kallast sõit Valle Verzasca lõppu kivist silda vaatama (Ponte dei Salti). Seejärel üle Gotthardpass’i kust avanes vaade vanale teele (La Tremola). Õhtuks Nottwil’i tagasi

4.10.2023 Suund Bielersee poole. Teepeal shokolaadivabriku Cammille Bloch poe külastus, jalutuskäik Chasseral'i kommunikatsioonitorni juurde. Le Landeron vanaaegsest linnakesest läbi jalutamine. Ööbimine Camping Erlach'is

5.10.2023 Erlach’i linnakeses jalutuskäik. Solothurni linna külastamine ja seejärel Nottwil’i tagasi. Asjade pakkimine

6.10.2023 Tagasisõit ZH-TLL

Rheinfall Saksa piiril on üks mandri-Euroopa veerohkemaid koskesid.

Saksamaal Altis tundusid hinnad üsna meie sarnased. Šveits on küll kallis maa ja hinnadki enamasti kõrgemad, kuid seda on ka palgad seal.




Vaade Berni kesklinnale. Bern on  Šveitsi pealinn. Linna sümboliks on karu ja mõned loomad elavad Aare jõe kaldal neile eraldatud pargis,igaüks võib vaadata. Seal käisime rongiga, mis on sealmaal üpris populaane ning kiire sõiduvahend. Nii raudteel kui maanteedel on arvukalt tunneleid, osa neist mitmeid kilomeetreid pikad. Ikka päris õõnestatud on see maa eriti viimase saja aastaga. Põhiliselt Poola ehitajate poolt. Nii suletaksegi kõrgemad mäekurud talveks ja vajadusel võib kohati auto laadida ka rongi peale. Oktoobri algul on veel kõik kohad valla ja seda sai siis ka ohtralt ära kasutatud.


Bernis Paul Klee keskuse juures. See on suhteliselt uus ehitis ja ka ehituslikult huvitav. Seal toimub konverentse, näitusi; sinna mahub ka kunstipood ja kohvik.



Berni roosiaed. Asukoht Aare jõe kõrgemal kaldal, sealtpoolt on tehtud ka pilt kesklinna vaatega. Algul on klassikaline roosiplats, mille ümber ajloolised ning ka uuemad põhiliselt teehübriidsordid. See aed on tegelikult üpris suur korrastatud maa-ala koos erinevate osadega, ehitistega ning puiesteedega,mida võiks nimetada ka botaanikaaiaks või puhkepargiks. Ametlikult on see pargi staatuses möödunud sajandi algusest. Nagu sealmaal ikka on pargi rajamine käinud aegapidi, suurte vaidluste ja ka ümberkujunduste raames. Varem oli seal liivakivi kaevandus ja osa sellest oli ka kasutusel surnuaiana. 
Praeguseks on pargis erinevaid kollektsioone, lisaks igatsorti erinevatele roosidele ka iirised, rodoaed, vesiroosid jne. Lastele on mänguplats, suurtele restoran. Kallakul on veel metsiku niidutaimekoosluse kaitseala.

See kogu plats on ühe roosisordi - Pomponella päralt - ja see pole ainuke ühe-sordi koht.


Vesiroosid on basseinis istutatud ringide sisse ning ei pääse laiutama ja katma kogu veepinda.


Parasjagu õitsevaid taimi leidus küllaga. Ei tasu kahelda , et iga teisegi aja jaoks kui lumi just maad ei kata, leidub parjagu õitsevaid taimi. 

Aianduskeskus Schwitter on väga suur aianduskeskus. Näidisaedki oli suur. Seal leidus nii suurtes pottides kui maha istutatud puid. Bonsaisid oli vist tehtud pea kõigist okaspuudest ja igihaljastest lehtpuudest. Teadmata, kuidas nad seda saavutavad, kuid aias polnud näha umbrohukübetki. Muidugi ma pildistasin hoolega ja uurisin nimesilte, teised püüdsid oma kannatklikkuse piirides seda välja kannatada. Seal oli  ka  katusealune suur müügiala ning  õueala, lisaks külastajatele suletud avarad istutusalad. 

Aiapäkapikud küll enam moes ei olnud, kuid üht-teist nik-näkki leidus ikka. Muuhulgas oli saadaval ka laias valikus istutusanumaid

Vaade rooside müügiplatsile


Vaade näidisaiast müügihoone poole




Cersis Canadensis 'Eternal Flame






Tagasiteel külastasime veel üht rohkem kohviku ja pidupaigana mõeldud roosiaeda, kus oli kõike palju - nii roose, hekke, mitmeid skulptuurikesi, kohvikulaudu ja kõige selle keskel veel mitmeid linde ning loomi vabalt jooksmas. Üksikult olid need elemendid ehk kenadki kuid kõik see koos jättis lihtsalt ülekuhjatud mulje. Igaühele pole sealgi maitsemeelt jagunud.


Monday, June 12, 2023

Mallorcas lihavõtte ajal III osa

 Laupäev oli viiimane täispäev ja sel päeval otsustasime ära käia kõigi Mallorca reiside kohustuslikus kohas - põhjarannikul olevas mägilinnakeses Solleris. Sinna viis ka retro-rong sik-sakitades piki ranniku huvitava vaatega kohti. Kavatsesimegi selle rongiga kohale sõita kuid peale minna poolel teel Bunjalas. Seal oli parkimine tasuta, jäi ära linna sees manööverdamine ning ilusamad kohad olidki just pärast Bunjalat. Jõudsimegi ligi tund aega varem kohale. Pileteid veel ei müüdud ning jõudsime ringi vaadata ka selles kohas ning proovida kohalikke küpsetisi - päris head olid. Jõudsime kassa juurde selle avamiseks vaid selleks et kuulda - midagi pole müüa, rong on juba algpunktist väja müüdud. Lastega pere pöördus tagasi kuid meie mitte. Sealtsamast läks tee läbi mäe sisse uuristatud tunneli kiirelt Sollerisse. Mitmes üritus juba kasutada retro rongi, kuid ikka on takistnud miski seda tegemast.

Tüüpiline marsruut Sollerisse on mööda rannikuvaadetega teed ning läbib ka teisi asulaid nagu Val de Mossa. Meiegi oleksime seda kaudu läinud, kuid rongisõidu plaan suunas meid hoopis tunnelisse.

Kõigepealt viis tee saare ainsasse botaanikaaeda. See oli riiklik ja süstemaatika osa üles ehitatud kõikidel Vahemere saartel kasvava taimestiku järgi. Igale paigale oli eraldatud oma sektsioon ja  püütud sellele anda looduslik ilme kuid mitte päris suvalised umbrohuväljad vaid ikka hooldatud ja läbi mõeldud taimede paigutus. Igal pool olid selgitavad sildid. Muidugi ei jõudnud me kogu seda ala läbi uurida. Vaatasime siit - sealt, põhiliselt sealt kus mõni taim parajasti õitses Eraldi ala oli aiataimedele ja viljapuudele. Valminud vilju täis oli ka villpöörise puu millest sai tehtud ka pilt (suur ploomimoodi puu, asub siin otse enne süstemaatika osa). Aias kasvas palju kohalikke juba unustusse vajunud tsitruselisi. Osa neist olid üsna madalad, ei tea kas olidki sellised või lihtsalt noored veel. Paljude mandariini tüüpi puude alune oli kaetud mahakukkunud viljadega. Ei saa salata et mõned neist said ka oma hamba all ära proovitud. Kui läksin koori põõsa alla poetama, siis oli seal näha üpris suurt koorte hunnikut ja süda läks kohe kergemaks.Siinkohal on nüüd palju pilte aga eks neid võib ju kiiresti edasi kerida.
































Hoones oli ka põhjalikud näitused saarte loodusest kuid liikusime sealt ainult kiiresti läbi. Põhiliselt koosnes näitus piltidest ja tekstidest, millest suur osa oli vaid kohalikus keeles. 

Oli võimalik  jätta auto parkima ja jalgsi ringi liikuda, sest botaanikaaed ei asunud kaardi järgi eriti kaugel linna südamest. Otsustatud sai siiski autoga liikumise kasuks ja linnasüda liikus kohe hulga hulga kaugemale.(Kas sa oleksid nii palju tahtnud jala käia?) Teed olid siingi  kõik kitsast tüüpi kuid muudetud ühesuunaliseks ning ilma googli abita oleksimgi jäänud neile aeglaselt ringi tiirutama. Lõpuks leidsime autole seismispaiga ja asusime jala linna avastama. Sellel päeval oli Solleris ka laat ning linnas tavapärasest rohkem rahvast. Vaatasime jälle inimesi ja kaupa, käisime läbi ka kultusliku kaubatänava De Sa Luna. Poodidest olid paljud suletud - pühade aeg ju. Sel tänaval ja kogu linnas on palju kuulsustega seotud ja muidu uhkemaid hooneid. Paik saavutas oma rikkuse tänu seda ümbritsevatele apelsiniväljadele. See rong oligi mõeldud apelsinide transpordiks Palmassse. Meie aga jõime ära klaasi otse tänaval pressitavat värsket apelsinimahla. Lihavõtte küpsetistest loobusime sest need olid magusad ja kui seal mingi asi on magus siis ta on ikka päris magus. Maalt välja eksporditi aga apelsine sadama kaudu, kuhu viib samuti ajalooline tramm millega aga me ei hakanud sõitma - seal paistis trügimine veel eriti hull olema.



Kavatsesime külastada linna peaväljakul olevat San Bartolomeu kirikut kuid see oli lõuna ajal pikalt suletud ja me ei jäänud ootama selle avamist. Tegime pildi, pidasime ise lõunat ja sõitsime läbi tunneli tagasi.

Oligi käes pühapäev - äralend pärast lõunat.

Käimata jäi üheski koopas, sest päevi nappis, kuid sellest ei olnud ka eriti kahju, sest oleme ka varem mitmetes koobastes käinud. Saarel on neid valida päris mitu - rohkem ja vähem turistlike atraktsioonidega, kunstipärase valgustuse ja isegi minikontserdiga. On ka matkates külastatavaid atraktsioonideta koopaid. Nii jäigi akvaarium meie ainsaks koopaks sellel saarel.

Viimasel poolpäeval siis sai lõpuks põhjalikumalt üle vaadatud ka kohaliku suvituskoha rand ja see oli päris kena.






 Lennukeid oli pärast (ODAV)reisi broneerimist päris mitu korda muudetud, osaliselt help-deski abiga. Meil isegi vedas, lennuplaan muutus isegi paremaks ja sihtkoht jäi samaks. Lugedes teiste kirjutisi võib ka nii olla et algselt plaanitud kohta lend tühistatakse täiesti ja pakutakse hoopists teist paika selle asemel.Tagasilennuks oligi mitu lennukitäit reisilisi koondatud ühte suurde lennukisse ja nii lendasime uhke kahekordse lennukiga nagu neid kasutatakse mandritevahelistel lendudel. Suveniirsokolaad oli ikka nagu väikestes kuid filme sai vaadata ja isegi heli neile juurde kuulata hop-on bussist taskusse jäänud kõrvaklappidega. Kojulend möödus kiiresti ja ka vahepeatus Frankfurdis oli normaalne - paar tundi.