Sibulad ja mugulad

Iga lillepoodide kevad algab varem kui eelmine. Ka e-poed koguvad juba üksteise võidu eeltellimisi sibulmugulatele. Kes enne oma pakkumised välja paneb, saab rohkem kliente igavesti kärsitute rohenäppude näol. Sügistellimuste puhul eristus www.aiamaailm.ee oma teistest paremate hindade poolest (ja kaup oli ka OK). Kevadel on hinnad rohkem ühtlustunud. Siiski, kuna selgus, et Kaabuga Mehe praegune töökoht on üsna Aiamaailma pesa juures, siis panin oma tagasihoidliku tellimuse kirja kui "tulen ise järele" (välja arvatud 1-12 aprill, mida nad ka arvestada lubasid). Kui nüüd mõni leiab, et tahaks ka just sealt midagi tellida allapoole tasuta saatmise normi ja kättesaamine Rahumäelt või Tallinna kesklinnast oleks igati sobiv, siis saatku oma tellimuse koopia mulle ja saab ära toodud.

Kanna pilt oli ilus, kuid mina neid ise ei kasvata. Pole see aed.  Vestlesin aiamaailma rahvaga ja nad ütlesid, et alati on korralikumad sibulad-mugulad suurtes, haljastajatele mõeldud kastides. Nemad neid enamasti tellivadki ja osa ka ise jupikaupa väiketellijatele jagavad. Tellisin ka mõned lumeroosid sealt, kuid nende kvaliteedi osas olevat mõningaid kahtlusi, liiga hilja vist saabuvad. Muud püsilille juurikad pidid tavaliselt korras olema.
 Aiamaailma kraami saab suht odavalt kätte, kuid mul on kahjuks ka kulukamaid huvisid - õueorhideesid tahaks. Üks poe kuldking ja paar klassivenna õue-aiamaa käpalist on olemas, kuid cypripediume on aretatud oi kui palju juba erinevaid. Ei olekski vaja kõiki n-sadat. Võiks nii umbes 5 erinevat olla ja igaüht ikka punt, mida näeks ka. Kevadist kaugtellimist ei teinud, sest olen ära aprilli alguses ning ei saa sel ajal unest poolärganud taimi poputada. Välismaiseid tellimiskohti leidub mitmeid, näiteks suure valikuga  Edrom, UK ja eks mujalgi. Tänu Kuldkingakese kommentaarile sain teada saksamaa aretajalehest http://www.schuster-illertissen.de/Website/orchi/index.html# (kui valid ülalt eShop, siis jõuad e-poodi), kust hetkel on käimas ühistellimine sügiseks.Tellimise organiseerijaks orhideehuviline Kohila kandist, kelle orhideehuvi sai alguse värvikatest toaorhideedest. Huvitavat lugemist rootsi hobi-õueorhideede kasvatajtelt võib leida http://www.lidaforsgarden.com/Orchids/engelsk.htm .

http://www.lidaforsgarden.com/Orchids/cypripedium_eng_art.htm

http://www.lidaforsgarden.com/Orchids/engelsk.htm .

Rootslased koekultuuridega ja mikroskoobiga ei mässa, kuid ka seemnepaljundus nõuab pühendumist. Noored orhideede idandid kasvavad algul katseklaasis, substraadil, mille orgaanilise komponendi moodustavad  ananass-kartul-naeris.  Lidaforsgarden teatab mais-juunis selle aasta müüginimekirja.  Neilt pidi erinevalt suurtest pakkujatest võimalik olema saada ka nooremaid taimi, mis odavamad osta ja saata. Müügileht pidavat imekähku tellijad leidma ning on ülepea mõeldud edasimüüjatele, sest individuaaltellimuste täitmine on liiga töömahukas. Ikkagi hobi, mitte põhielatuse töö neil. Aavikuemand, sul orhideede väljahõigatud sortiment na kitsas, kusjuures kohe-kohe läheb Eestis kuldkingakeste buum lahti (linnametsa sahinad). Horteses mullu juba paar sorti oli.

Kevadet otsimas klaasi alt

Tallinnas on kolm põhilist kohta, kus talvisel ajal suures koguses lilleilu on võimalik nautida. Botaanikaaias tuleb sissepääsu eest maksta. Hortesesse ja Hansaplanti on sissepääs tasuta, kuid väljapääsul kiputakse enamasti ikkagi mingi summa sisse kasseerima. Seekordsed pildid on Hortesest. Klaasialune pind annab botaanikaaiale silmad ette ning ka taimevalik on üpris rikkalik. Kõrvuti toalilledega oli näha ja nuusutada palju rõõmsalt kevadist kraami.

Orhideede püsinäitusest on pildil vaid väiksem osa. Ja neid on seal igasuguseid. Isegi  tsümbiidiumid olid esindatud. Needsamad, pisut gladiooli meenutavate püstiste vartega, mille õitsemist sai vene ajal botaanikaaias ekskursiooniga vaatamas käidud.

Õitsvad võrkiirised. Suur pood võib sellist dekoratsiooni endale lubada.
Enamik neist jõuab närtsida enne kui ostja leiab 

Helksiine kolmetooniline vaip ja krellroosad priimulad

Veebruaris ajatatud priimulad oleks parem poodi jätta
 kui kodus valget jahedat tuba ei ole. Siiski neid ostetakse usinalt - ilusad ja ei maksa palju. Kui kevadeni ellu jääb, võib peenras suvel uuesti õitsele puhkeda..

Maikellukesed olid vanal ajal ainsad südatalve õiekesed. Enne veel, kui alpikannibuum algas

Maikellukeseajastu lõpul kasvatati meie väikelinna kasvuhoones talvel peaasjalikult roosasid priimulaid. Õrnu priimulaid ning kuhikpriimulaid. Kumbki pole õuelill. Lillepoti ostmiseks lubati lahkelt kasvuhoonesse sisse lavatsite vahele. Horteses olid esindatud mitut tooni kuhikpriimulad..

Ennäe, vahepeal harva kohatud tsineraariad jälle platsis.  Uuemad lillesõbrad ehk ei teagi, et rahvasuu on neid täililedeks nimetanud - ostsid lille, said lehetäid pealekauba..

Ostjaid ootab ka tulevane muru kaunistus  või umbrohi - vastavalt muruomaniku suhtumisele

Ilusasad helesinised sarvkannikesed. Ja samas kõrval ka valged ja  kollased.

Lisaks kevadlilledele oli saadaval suviselt siniseid hortensiaid, lopsakaid begooniaid, peagi puhkevaid elulõngasid ning pungi paisutavaid pojenge. Kusagil maakeral on alati kevad, suvi, sügis, või talv. Mind lasti seekord uksest välja vaid ühe krookusepotikese ettenäitamisel - kahe aknaklaasi vahele kevadet lähemale meelitama.  

Inkaliiliad aeda

KUST SAAKS? www.aiasober.ee  "Inca Ice" ja veel 3 muud Inca seeriast ettetellimisel kevadeks, märkusega, et talvitada nagu daaliat.

Inkaliiliad ehk alstömeeriad (alstroemeria L), Peruvian Lily - ingl.k. on ammu tuntud-teada lõikelilled. Siin piltidel esitletud sordid aga kasvavad Ameerikas, Michigani osariigis 5- kliimatsoonis avamaal.

Inca Ice TM (Koice)	Mauve Majesty PP18183
Sweet Laura PP10030	Glory of the Andes

Kõik pildid on pärid lehelt perennialresource . Kolm viimast on aretatud Ameerikas, Dr. Mark Bridgeni poolt Cornelli ülikooli alströmeeriate aretusprogrammi raames. "Mauve Majesty" oli esimene. " Sweet Laura" on unikaalne selle poolest, et ta lõhnab. "Sweet Laura" aretuse eesmärgiks oli ennekõike vastupidavus lõunaosariikde suvekuumusele, kuid ka vastupidavus talvekülmale osutus heaks. "Clory of the Andes" on tema kirjuleheline järglane. Kõige uuem, 2012. a.  patenteeritud  M. Bridgeni aretis on oranzikaskollane  "Tangerine Tango". Pika lakkamatu õitsemisperioodiga ja suurepärase külmakindlusega. "Tangerine Tango" on steriilne  ning paljundatav vaid vegetatiivselt. Internetifoorumites leidub aiasõpru, kes kinnitavad ühe või mitme ülaltoodud sordi edukat kasvatamist oma 5-tsooni aias avamaal. Kõige külmakindlam pidi olema "Inca Ice". Talveks siiski laotatavat maapinnale multsikiht tammelehtedest või mõnest muust märjaga mitteklimpuvast materjalist. Kuna maapealne osa ei ole igihaljas, pole katmine tülikas. Kasvavad meelsasti hapus pinnas, kuid pidid täiesti rahul olema ka neutraalses või isegi lubjarikkas  mullas. Mugulad soovitatakse istutada võrdlemisi sügavale -  külmumise ja liiga varase tärkamise vastu. Hea drenaaz on oluline. Äraõitsenud õievarred soovitatakse  taimelt ära tõmmata kuni aluseni, mitte lõigata.

Huvitav küll, kuid nii suur fanaatik ma ei ole, et oma huviobjekti ükskõik mis hinna eest Ameerika mandrilt taga ajama hakkaks. Selguski, et Inca- seeria aretaja asub hulga lähemal - Hollandis. Könsti perekonna aiand on spetsialiseerunud kallade ja alstömeeriate aretusele ja suuremahulisele kasvatusele.Kalladest aretatakse vaid lõikeõite sorte, alströmeeriaid on aretuses kaks liini. Inca seeriasse kuulub kõrgemaid ja üsna madalakasvulisi  kaunitare. Paraku ei ole aretaja huviorbiidis inkaliiliate kasvatuspiiri nihutamine põhja suunas. Aianduslike alströmeeriate all peetakse siin silmas mitte-lõikeõite sorte. Aiand müüb noortaimi edasikasvatajatele. Müügiletile jõuavad õitsema aetud potitaimed ennekõike kaunistamaks suvist õueruumi. On rajatud ka avamaa- näidisaiad maheda kliimga piirkondades nagu Inglismaa, Prantsusmaa ja Lõuna Aafrika. Aiandi  filiaal Colombia mägedes kasvatab toodangut Lõuna-Aafrika turule. Veebilehel on põhjalikud õpetused noortaimede edasikasvatajatele, kuidas saavutada taimede parim müügikõlbulik vorm kasvuhoones või kiletunnelis. Noortaimed ise kasvavad ka Hollandis kasvuhoones. Odavam on rajada spetsiaalseid mullajahutuse süsteeme kui riskida avamaa heitliku ilmaga.

Tahaks ikkagi proovida. Võimalik, et ka mõned teised Inca seeria aretised osutuvad külmale vastupidavaks. Näiteks kesmisekasvuline roosapunane "Inca Glow". Ahvatlev on pikk õitseaeg, meie tingimustes suve lõpust sügisesse. Võib küll olla, et meie vihmasevõitu suved neile ei sobi või on mingi muu põhjus, miks meie aiapoed eriti ei paku alstömeeriaid. Hansaplantis olevat eelmisel kevadel olnud pakijuurikaid, kuid mitte neid külmakindlamaid. Tegelikult, kui nad suvel end kenasti ülal peaksid, poleks ehk vajagi kindlasti mugulaid talveks välja jätta. Lugesin, et pidi talvituma ka äralõigatud pealsetega, üsna soojas keldris (kuni 15 kraadi) pimedas ja kastmata. Igatahes lihtsam, kui leida hästivalgustatud 10-kraadine talvituskoht või siis pime ja pluss-miinus nulline.
l

Avamaapilt aretaja veebilehelt

Vaatasin veidi internetis ringi. Kuigi mõne veebipoe nimekirjas on esinenud ka Inca Ice-i siis hetkel ma seda sorti kohe tellimiseks ei leidnud. Könsti lehel on küll ka edasimüüjate linkisid, kuid enamik neist hulgiaiandid. Päris veebipoode üle-Euroopalise saatmisega nende hulgas  ei ole, kuid kui energiliselt kirjavahetust pidada, ehk siis ka soovitud mugulad välja võluks. Aga kui inkaliiliatel mingit lootust on Eestis, siis küllap varsti meie taimemüüjad selle ka avastavad.
Esimene pääsukene ongi juba olemas - Aiasõber on sel aastal esmakordselt endale tellinud mingi partii Inca-seeria taimi.

Täiendavad  lingid, mis pakuvad infot, seemneid või juurikaid.

Esimesed talvitumise katsetajad Eestis, täpsemat sorti mainimata
http://www.kodukauniks.ee/foorum/read.php?11,207598,page=3

Maalehe uudis 2009 

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/uusi-varve-pusilillepeenrale.d?id=23969085

Bakkeri meelest külmakindlad:
http://www.bakker.ee/product/inkaliilia

Inglismaal külmakindlad:

http://www.hayloft-plants.co.uk/Alstroemeria/Neptune,Rivale--Saturne/prod7785.html (saatmine Eestisse võimalik)

http://www.floraselect.co.uk/Search/alstroemeria (ei saada väljaspoole UK)
http://www.kernock.co.uk/acatalog/info_U3101.html (saadavad, kuid min 180 tk)
http://www.withleighnurseries.co.uk/index.php/perennials.html?limit=30 (saadavad EU, taime hind 6.75 £, 1 ltr, saatmist eraldi meiliga küsida olemas punasetoonilised Inca Glow, Azur ja Pulse; samas ka külmakindel niiskuselemb orhidee Spiranthes Cernua "Chadds Ford - 1.5 ltr, 8 £))

NB! Inglismaa kuulub USDA külmatsoonide järgi (mis ka meile tuttav) põhiosas 8-ndasse tsooni, rannikul ka 9 ja mägedes põhja pool 7. Mõned aiafirmad nagu http://www.hardyexotics.co.uk aga kasutavad vastupidise suunaga tsoneeringut, (orienteeruvalt: 4=9, 5,6= 8 ja 7,8 =7) 

Seemneid - paraku ka inkaliilia külmakindlus suureneb aastatega, seni aga peaksid nad kuidagi elus püsima. Seemnepakid on väikesed ja koos saatmisega suht kallid. Seemnepaljunduse tulemus on pealegi ettearvamatu. Njah..
http://www.tandmworldwide.com/seeds1/product/7799/1/

http://www.rareplants.de/shop/prodtype.asp?CAT_ID=141 

http://www.seedaholic.com/alstroemeria-ligtu-hybrids-peruvian-lily.html

http://www.cnseeds.co.uk/dynamic/shop/22Hardy/Alstroemeria/

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?searchstring=alstroemeria&x=0&y=0

Hüatsintidega üle talve

Poelettidel on õitsvaid hüatsinte näha juba jõulust, kuid enamus ajatusvarust tuuakse lagedale märtsi alguses. Mõni neist talve jooksul tavaliselt ikka  koju aknalauale ilmub. Lillepoodides kuivana ootel hoitud, hakkavad koju toodud ja kastetud taimed kohe imekiiresti õievarsi ülespoole sirutama. Ja lõhnama. Kui osta taim, kus õiealge veel väga väike, siis on põnev ennustada, mis värvi on tulemus. Vahel aga jääb silma mõni eriti huvitav värv, olgugi õis juba veidi viltu vajunud - loodetavasti tuleb meelde sibul kunagi ka aiamulda toimetada. Sest kevadine tärkamine aiamullast on ikka see päris. 

Hüatsinte on kerge ka ise ajatada, olen seda isegi kunagi teinud. Allpool aga tunamulluse kevadtalve nimetu lõheroosa, eelmisel kevadel esimene mullast välja ronija. Tagapool Delft Blue või Atlantic, minu peenras praktiliselt eristamatud.

Head sõbrapäeva!

Hiina uusaasta

Minna või mitte minna? Kadrioru parki suurele rahvaüritusele. Kadriorus toimus hiina uusaasta pidu juba kolmandat korda. Varasemad kummardused ida suunas olid materialiseerunud vaid kesklinnas. Tänavugi oli linnasüdames hiina teemalist sagimist olnud juba mitmel päeval. Eelmistel aastatel Kadriorus käinutelt oli kuulda muljeid väga suurest rahvamassist, mistõttu "mitte midagi ei näinud". Ikkagi läksime seekord.

Jõudsime luigetiigi äärde pisut peale väljakuulutatud kella kuuest algusaega. Halvemad ennustused paistsid tõeks minevat. Väikesele platsikesele olid grupina koondatud kõik 5 skulptuuri, ning samas toimus ka tuleetendus. Sirutasin fotoka pea kohale ja tulemus ..nojah. Arvatavasti olid kenad kujud.

Asutasime just eemale minema, kui inimjalgel Hiina madu oli oma tantsu kujude vahel ära teinud ja liikus üsna meie juurest mööda järgmise peoplatsi suunas. Et rahvas jääkujusid maha ei jookseks, hakati väikeste portsudena inimesi piiratud alale sisse laskma. Võtsime selle asemel suuna kontserdiplatsi poole. Park oli tegelikult kena. Pargiteed olid hästi valgustatud, lumehelbed muudkui langesid. Pehme ilma tõttu oli hästi palju lapsi vanematega liikvel. Ning igal pool lumememmed. Enamasti tavalised, kuid mõned päris kunstipärased.

Luigetiigi ümbruses põles mitu päris vahvat kõrget raudahju. Raudtoru umbes paarimeetrise läbimõõduga ümarale raudplaadile kinnitatud, mustrid sisse lõigatud ning sissepoole veel metallist võrkvooder asetatud. Üleni puid täis ja põlema. Aluse servades  käsipuu-tõke, et keegi kogemata vastu toru end ei kõrvetaks.
 Siin-seal olid nännitelgid, kusagil jagati ka tasuta või tasu eet sooja teed.
Kõrgel pea kohal hõljus üsna kaua üksik taevalatern.

Peoplatsil oli õnneks lava ning toimuvat dubleeriti ka suurele ekraanile. Rahvast ei olnudki enam väga tihedalt ning hiina tudengid andsid päris toreda tunnise etenduse, vaheldumisi tantsud ja pillilood. Tüdrukud hõljusid mõne tantsu ajal laval vaid kergete sussikestega ja vägagi kerges rõivas. Loodetavasti olid neil soojapuhurid.


Olgu, panen veel ühe mõttetu pimeda pildi - "mina olin siin". Vastupidi esialgsele plaanile olime lõpuni ja saime ka osa päris suurejoonelisest ilutulestikust. Kogu saluut oli kenasti saatemuusikasse esitatud. Hea saavutus, kui arvestada, et muusika tuli lindilt ning polnud dirigenti, kes oma taktikepiga probleemseid kohti siluda oleks aidanud.

Lõpuks üks kärts-mürts pilt Hiina uusaastaperioodi lõpupäevilt aastal 2008. Tegevuskoht Hiina pühakoda, kus paugutamisel kindel eesmärk - pahade vaimude ära hirmutamine.
Paugutamine toimus mingi erilise aparaadiga, kuhu asetati punased pikad laengutega lindid (padrunivööd olete ju pildilt näinud).Süütamine käis pika kaikaga.  Kärin on võimas ning pärast on maa ümberringi kaetud punaste padrunikestade räbalatega. Ka paugu käivitaja ise paistab pisut ehmunud moega.

Kadrioru parki hiina laternatega ei ehitud, kuid päris hiinas pidid uusaastakaunistused enam-vähem järgmise uue aastani väljas rippuma. Head maoaastat!

Sarnane Hiina uusaastaüritus pidi 12-ndal toimuma Paides. 

Ürgsed ja vähem ürgsed II

Nüüd siis see uuem osa. Veebruari keskpaik on sel aastal botaanikaaias üsna roheline ja rahulik. Silmatorkavaid õitsejaid on vähe. Seda enam need üksikud eputajad tähelepanu saavad. Igast ruumist  mõni esindaja.

Troopikamaja vaade ukselt. Eiplaanil värvilise lehtedega ebakrootonid, edasi täidab vaatevälja india thunbergia  (Thunbergia mysorensis) lehe- ja õitemass. Kobarates rippuvad kollase ammuli suuga õied on lähemalt vaadates päris huvitavad.

Aknalaual sibab mingi rotitaoline sabaga loomake. Järele pärides öeldi,et üks külastaja olevat salaja oma lemmikloomad kasvuhoonesse sokutanud ning seal nad nüüd elavadki. Nimi meelest.
Teisel pool suletud territooriumi püüavad pilku Thomsoni saatusepuu (Clerodendrum thomsoniae) punavalged õied. Saatusepuu on tegelikult liaan, mis  päris puu tüve ümber ronima seatud.

Kaktustemaja erksaim värvilaik kuulub hoopis rohttaimele. Väga efektsed suured kärtslillad santa katariina jänesekapsa (oxalis triangularis) lehed valgete õiekobarate all.

Subtroopika majas on tagasihoidlikult esindatud ka eelmise aasta staarid - jasmiinid. Punane kuulsuselill särab kenasti oma papagoiõitega. Graatsiliselt hõljutavad oma nõtkeid lehti heinpuude poisipead. Needsamad, mis eelmisel aastal üllatasid haruldase kõrgusesse pürgiva õisikuga.

Pildile jäi hoopis mingi õhuline 3-D võrestik, mis täpitud väikeste kollaste õitega ning tillukeste lehtedega.

Kallis siksakpõõsas (Corokia cotoneaster, ka Corocia cotoneaster) on pärit Uus-Meremaa ja Austraalia mäekülgedelt, kus ta moodustab tihedaid madalaid põõsatihnikuid. Kodukohas on taim igihaljas, kui keegi neid lehekesi üldse tähele paneb. Õitseb kevadel. Mõni aeg pärast õitsemist kattuvad oksad väikeste säravate punaste marjakestega.

Selgub, et see arhitektuurne põõsake on muutunud päris trendikaks aianduslikuks taimeks. Sakasamaal GartenbauHeyer aianduskeskuses on siksakpõõsas asaleade kõrval lausa üheks põhitooteks. Põõsas kannatab hästi pügamist ning on kergesti kujundatav bonsaiks. Soojemas kliimas kasvatatakse ka hekina.Toataimena kasvades võib üsna pika suvehooaja õues veeta, sest kannatab välja mõningad külmakraadid. Isegi niivõrd, et katsetatakse, kas siksakpõõsast võiks ehk igal aastal uuesti võra kasvatava püsilillena aias pidada, kui juurestikule piisav kate talveks peale kuhjata. Toas talvitudes eelistab ta jahedat.  Hooldusõpetuses mainitakse, et pinnasesse istutatud taime võiks kasvuperioodil hoolega kasta - pidavat olema võimeline mitukümmend sentimeetrit suvega kasvama. Vaat sulle siis kuivikut!

Pildile ei jäänud subtroopikamaja lõhnad, kus seekord domineeris kameelia magus hõng. Seda taime ma kasvataksin hea meelega oma aias. Mõningal määral on selleks isegi lootust - üha külmakindlamate sortide aretustöö on käimas.

Ringkäigu lõpetasime palmimaja kohvikus jäätisega. Akna taga olid valged härmas puud - Tallinnas haruldane loodusnähtus. Hetkel on meil nagu mujalgi null kraadi lähedane sulailm. Liiv-läätspuu oksapusa ei ole küll epakalt sik-sakkis, kuid see-eest on see täiesti külmakindel ning rõõmustab aednikku igal suvel rohkete kollaste läätspuuõitega.

Ürgsed ja vähem ürgsed I

Kauge aja taimede näituse ülevaatele jätkuks paar pilku ka Tallinna Botaanikaaia põhiekspositsioonile.
Kõigepealt paar ürgsemat. Puukujulised sõnajalad said põhjalikumalt üle vaadatud eelmisel talvel.
http://pohlavars.blogspot.com/2012/02/kohtumine-kivisoeajastuga.html  ja http://pohlavars.blogspot.com/2012/02/dicsonia-antarctica.html
Vaatasin ekstra üle ka eelmisel aastal väikest õitsvat orhideed kandnud palja umbes meetrise sõnajalatüüka. Arvasin, et  äsja soetatud ja polnud veel jõudnud uusi rohelisi lehti kasvatada, kuid kahjuks ei olnud endiselt selle tipuosas mingeid elumärke näha.

Täna veel araukaariaid. Keskses palmimajas on peaaegu palmi enda kõrgune uhke "toakuusk" ehk kõrge araukaaria. Sealses tihedikus ma pilti teha ei püüdnud. Keset lähistroopika maja aga  kasvab heas seisus Cunninghami araukaaria, mille sildil kirjas, et pärit Ida-Austraaliast aastast 1972

Nüüd võiks kõlada trummipõrin. Nii ilus on see 1994 avastatud haruldane araukaaria Volleemia. (Wollemia nobilis). Kohal juba aastast 2007, kingitusena Austraalia Suursaatkonna poolt. Pilt kahjuks päris harulduse vääriline ei ole. Tegelikult tundub neid olevat isegi kaks-kolm eksemplari  - või on siin näha hoopis ühe puu mitu tüve. Ei kujuta päris hästi ette mida tähendab teabelehelt loetud "mitmetüveline okaspuu" volleemia esituses. Lisainfoks - üks volleemia kasvab ka Tartu botaanikaaias. Soovid endale toataimeks- aga palun! Hayloft-plants,UK Koos saatekuluga umbes 50 naela

Ah et mis see punane number 13 tähendab. Ega muud, kui et botaanikaaias pakutakse nüüd ka audiogiidi. Ükskord ma lähen üksi  ja kuulan selle tunnise teksti ära. Hiljem lugesin kodulehelt, et kõrvaklapid pidanuksid mul endal kaasas olems (?!)
Jätk homme.

Botaanikaaia aasta esimene näitus

Tallinna Botaanikaaia aasta esimene näitus kandis nime "Iidsete aegasde taimed -Pitsatipuust pajuni". Väike roheline vaheldus talvisele lumevalgele ei tee ju ometi paha. Olgu nende pitsatipuudega kuidas on, kuid meeles mõlkus eelmisel aastal umbes samal ajal kogetud lõhnavasse jasmiiniõite pilve mattunud teemaja lähistroopika osakonnas. Esimesena sisenesime siiski näitusesaali. Nädalaselt näituselt parkettpõrandaga saalis päris Jurassikpargi meeleolu oodata olekski ehk liiga palju, kuid teadmishimulistele taimehuvilistele õppeklassiks sobis küll. Diagonaalis üle ruumi pikk laud aegkondade nimetustega. Iga lauameeter haaras endasse miljoneid aastaid. Kõrvuti kivistisetükikesed, teabelehed, millele puistatud väikeseid ja suuremaid käbisid ning pisut kahvatud potitaimed saali servades ja laual muu kraami vahel pilti elustamas.



Pildil taga paremal need osaliselt pruunikate okastega olid Cunninghami araukaariad ning edasi taas pisut räsitud olekuga kuid vapralt käbisid kandev krüptomeeria - vt ka alumist pilti. Krüptomeeriaid kasvab avamaal Eestiski ning nende üleskasvamiseks on tegelikult tunduvalt rohkem lootust kui Tsiili araukaariatel.
Hollandis, Esveldi aiandis on müüginimekirjas ligi 20 krüptomeeriasorti, millest 4-5 on märgitud "completely hardy ehk täiesti külmakindlana.

Ülemisel pildil kivijugapuu oks. Allpool metasekvoia teabeleht käbidega. Metasekvoiasid on puukoolides pakkumisel juba päris arvestatavas sortimendis. Kuna see puu laseb talveks oma okkad koos lühivõrsetega maha, ei ole külmad talved talle nii saatuslikud kui taastumatute okastega igihaljastele okkalistele. Metasekvoia näidistaimeke oli ka olemas - siseruumitaimena ta raagus ei olnud.

Alumisel pildil  päris kena sooküpressi põõsakene. Tegelikult peaks ju tema ka talvel päris ilma okasteta olema. Ka avamaa sooküpresside entusiaste on Eestis olemas.

Nüüd aga üks huvitav taimerühm, millest ma midagi enne kuulnud ei olnud. Võib-olla poleks erilist tähelepanugi pööranud käbikaliste väljapanekule, kui keset lauda poleks lebanud paari pikka käbijurakat. Päris kentsakad taimed - need suured käbid  kasvavad nagu ilma lehetutita ananassid otse keset lehelehvikuid. Lillepotil oli küljes poesilt: Kariibi käbikas (Zamia integrifolia) hind 18.90 Eur. Käbikaliste sugukonnas on arvukalt liike. Kultuuris põhiliselt kasutusel ilutaimedena, kuigi mitme liigi tüvedest võib saada tärklist nagu saagopalmidest. Käbikalistega samal lauameetril paiknevad ka tulbipuude teabelehed.

Ülemine kena sildita taimeke  peaks olema kah mingi käbikas. Võimalik, et ongi seesama hildebrandti entsefalartos. Huvitav mitme aasta pärast võib neilt käbikapoegadelt käbisid oodata.

Lõpuks tagasi algusesse. Laua esimestel meetritel asetses üks umbes pooleliitrine klaas veega, mille pinnal hõljusid "mingid vetikad". Pilk teabelehele aga pani kulmu kergitama - kas tõesti sõnajalad! Eks kirjasõna peab uskuma.

Paistab, et veesõnajalad  tundsid end oma minitiigikeses päris hästi. Kogu pind oli nendega tihedalt kaetud.

Ülevaade sai  üsna okaspuudekeskne, tegelikult oli näitusel ikka lehtedega taimi ka. Aga seda pitsatipuud silma ei hakanud ja ei tulnud meelde ka ekstra otsida. Tegelikult on iidsete aegade taimede esindajaid päris palju botaanikaaia püsiekspositsioonis, kus nad näevad enamasti tükkis paremad välja kui näitusesaali potitaimed.

Näituse plusspoolele jäävad hoolega koostatud teabematerjalid ja mitu uut tuttavat taime, miinuseks eluseksponaatide pisut puudulik sildistatus.

P.S
Pitsatipuud (Sigillaria )aga ei oleks saanudki saalist leida, sest see puukujuline eostaim on väga ammu välja surnud. Vaid kivistunud tüved ning tükid annavad tunnistust selle taime kunagisest olemasolust.