Tallinna Botaanikaaia aasta esimene näitus kandis nime "Iidsete aegasde taimed -Pitsatipuust pajuni". Väike roheline vaheldus talvisele lumevalgele ei tee ju ometi paha. Olgu nende pitsatipuudega kuidas on, kuid meeles mõlkus eelmisel aastal umbes samal ajal kogetud lõhnavasse jasmiiniõite pilve mattunud teemaja lähistroopika osakonnas. Esimesena sisenesime siiski näitusesaali. Nädalaselt näituselt parkettpõrandaga saalis päris Jurassikpargi meeleolu oodata olekski ehk liiga palju, kuid teadmishimulistele taimehuvilistele õppeklassiks sobis küll. Diagonaalis üle ruumi pikk laud aegkondade nimetustega. Iga lauameeter haaras endasse miljoneid aastaid. Kõrvuti kivistisetükikesed, teabelehed, millele puistatud väikeseid ja suuremaid käbisid ning pisut kahvatud potitaimed saali servades ja laual muu kraami vahel pilti elustamas.
Pildil taga paremal need osaliselt pruunikate okastega olid Cunninghami araukaariad ning edasi taas pisut räsitud olekuga kuid vapralt käbisid kandev krüptomeeria - vt ka alumist pilti. Krüptomeeriaid kasvab avamaal Eestiski ning nende üleskasvamiseks on tegelikult tunduvalt rohkem lootust kui Tsiili araukaariatel.
Hollandis, Esveldi aiandis on müüginimekirjas ligi 20 krüptomeeriasorti, millest 4-5 on märgitud "completely hardy ehk täiesti külmakindlana.
Ülemisel pildil kivijugapuu oks. Allpool metasekvoia teabeleht käbidega. Metasekvoiasid on puukoolides pakkumisel juba päris arvestatavas sortimendis. Kuna see puu laseb talveks oma okkad koos lühivõrsetega maha, ei ole külmad talved talle nii saatuslikud kui taastumatute okastega igihaljastele okkalistele. Metasekvoia näidistaimeke oli ka olemas - siseruumitaimena ta raagus ei olnud.
Alumisel pildil päris kena sooküpressi põõsakene. Tegelikult peaks ju tema ka talvel päris ilma okasteta olema. Ka avamaa sooküpresside entusiaste on Eestis olemas.
Nüüd aga üks huvitav taimerühm, millest ma midagi enne kuulnud ei olnud. Võib-olla poleks erilist tähelepanugi pööranud käbikaliste väljapanekule, kui keset lauda poleks lebanud paari pikka käbijurakat. Päris kentsakad taimed - need suured käbid kasvavad nagu ilma lehetutita ananassid otse keset lehelehvikuid. Lillepotil oli küljes poesilt: Kariibi käbikas (Zamia integrifolia) hind 18.90 Eur. Käbikaliste sugukonnas on arvukalt liike. Kultuuris põhiliselt kasutusel ilutaimedena, kuigi mitme liigi tüvedest võib saada tärklist nagu saagopalmidest. Käbikalistega samal lauameetril paiknevad ka tulbipuude teabelehed.
Ülemine kena sildita taimeke peaks olema kah mingi käbikas. Võimalik, et ongi seesama hildebrandti entsefalartos. Huvitav mitme aasta pärast võib neilt käbikapoegadelt käbisid oodata.
Lõpuks tagasi algusesse. Laua esimestel meetritel asetses üks umbes pooleliitrine klaas veega, mille pinnal hõljusid "mingid vetikad". Pilk teabelehele aga pani kulmu kergitama - kas tõesti sõnajalad! Eks kirjasõna peab uskuma.
Paistab, et veesõnajalad tundsid end oma minitiigikeses päris hästi. Kogu pind oli nendega tihedalt kaetud.
Pildil taga paremal need osaliselt pruunikate okastega olid Cunninghami araukaariad ning edasi taas pisut räsitud olekuga kuid vapralt käbisid kandev krüptomeeria - vt ka alumist pilti. Krüptomeeriaid kasvab avamaal Eestiski ning nende üleskasvamiseks on tegelikult tunduvalt rohkem lootust kui Tsiili araukaariatel.
Hollandis, Esveldi aiandis on müüginimekirjas ligi 20 krüptomeeriasorti, millest 4-5 on märgitud "completely hardy ehk täiesti külmakindlana.
Ülemisel pildil kivijugapuu oks. Allpool metasekvoia teabeleht käbidega. Metasekvoiasid on puukoolides pakkumisel juba päris arvestatavas sortimendis. Kuna see puu laseb talveks oma okkad koos lühivõrsetega maha, ei ole külmad talved talle nii saatuslikud kui taastumatute okastega igihaljastele okkalistele. Metasekvoia näidistaimeke oli ka olemas - siseruumitaimena ta raagus ei olnud.
Nüüd aga üks huvitav taimerühm, millest ma midagi enne kuulnud ei olnud. Võib-olla poleks erilist tähelepanugi pööranud käbikaliste väljapanekule, kui keset lauda poleks lebanud paari pikka käbijurakat. Päris kentsakad taimed - need suured käbid kasvavad nagu ilma lehetutita ananassid otse keset lehelehvikuid. Lillepotil oli küljes poesilt: Kariibi käbikas (Zamia integrifolia) hind 18.90 Eur. Käbikaliste sugukonnas on arvukalt liike. Kultuuris põhiliselt kasutusel ilutaimedena, kuigi mitme liigi tüvedest võib saada tärklist nagu saagopalmidest. Käbikalistega samal lauameetril paiknevad ka tulbipuude teabelehed.
Ülemine kena sildita taimeke peaks olema kah mingi käbikas. Võimalik, et ongi seesama hildebrandti entsefalartos. Huvitav mitme aasta pärast võib neilt käbikapoegadelt käbisid oodata.
Lõpuks tagasi algusesse. Laua esimestel meetritel asetses üks umbes pooleliitrine klaas veega, mille pinnal hõljusid "mingid vetikad". Pilk teabelehele aga pani kulmu kergitama - kas tõesti sõnajalad! Eks kirjasõna peab uskuma.
Paistab, et veesõnajalad tundsid end oma minitiigikeses päris hästi. Kogu pind oli nendega tihedalt kaetud.
Ülevaade sai üsna okaspuudekeskne, tegelikult oli näitusel ikka lehtedega taimi ka. Aga seda pitsatipuud silma ei hakanud ja ei tulnud meelde ka ekstra otsida. Tegelikult on iidsete aegade taimede esindajaid päris palju botaanikaaia püsiekspositsioonis, kus nad näevad enamasti tükkis paremad välja kui näitusesaali potitaimed.
Näituse plusspoolele jäävad hoolega koostatud teabematerjalid ja mitu uut tuttavat taime, miinuseks eluseksponaatide pisut puudulik sildistatus.
P.SPitsatipuud (Sigillaria )aga ei oleks saanudki saalist leida, sest see puukujuline eostaim on väga ammu välja surnud. Vaid kivistunud tüved ning tükid annavad tunnistust selle taime kunagisest olemasolust.
No comments:
Post a Comment