Poelettidel on õitsvaid hüatsinte näha juba jõulust, kuid enamus ajatusvarust tuuakse lagedale märtsi alguses. Mõni neist talve jooksul tavaliselt ikka koju aknalauale ilmub. Lillepoodides kuivana ootel hoitud, hakkavad koju toodud ja kastetud taimed kohe imekiiresti õievarsi ülespoole sirutama. Ja lõhnama. Kui osta taim, kus õiealge veel väga väike, siis on põnev ennustada, mis värvi on tulemus. Vahel aga jääb silma mõni eriti huvitav värv, olgugi õis juba veidi viltu vajunud - loodetavasti tuleb meelde sibul kunagi ka aiamulda toimetada. Sest kevadine tärkamine aiamullast on ikka see päris.
Hüatsinte on kerge ka ise ajatada, olen seda isegi kunagi teinud. Allpool aga tunamulluse kevadtalve nimetu lõheroosa, eelmisel kevadel esimene mullast välja ronija. Tagapool Delft Blue või Atlantic, minu peenras praktiliselt eristamatud.
Head sõbrapäeva!
Sulle ka, Tii! Kaunist päeva ja kevadootust. Hüatsindid on imelised!
ReplyDeleteHead sõbrapäeva ka Sulle! :)
ReplyDeleteJuba mõnda aega olen poes hüatsintide poole piilunud, kuid päris kinniseid osta ei tahtnud just selle pärast, et pole teada, mis värv sealt välja kooruda võib. Eile siis jäi jälle paar tükki silma ja pettumus oli päris suur, need paar, mis juba osad õied olid avanud, olid tuhmid kahvatu hallid-lillakad. No tõeliselt õnnetud. Hallile sombule koju lisaks veel halli tuua - see oleks ikka täielik pettumus, mitte enam üllatus. Ma eelistan pigem kindlapeale minekut. Ootan, vaatan ja otsin veel. Aias võiks neid üks väike paras ports olla, olen sellest juba ammu unistanud, kuid siiani polnud sobivat kohta. Sinu piltidel olevad on kenad!
Poest õitsvana ostmine vast hüatsintide põhiliseks hankimisviisiks kõige parem meetod ei ole, eriti talve algupooleks õitsema aetud. Ikka sügisel korralikud sordinimega sibulad mulda. Neid võib päris hilja maha panna, suurema ostu jaoks jõuab hinnasulagi ära oodata. Just need hollandi masspaljunduse sordid ongi elujõulised. Kunagi oli ületalve elav hüatsint meie aedades harvaesinev, eriti mandril. Nüüd enam mitte. Mul ongi just parajasti ühe teemana huviorbiidis hüatsindisordid ja nende aiakujunduses kasutamine. Olen pildistanud sorte ja kujundusi ning ka endale erinevaid sorte hankinud. Hüatsindipostitusi on sel kevadel edaspidigi oodata ning mai alguses võid ise vaatama tulla, et oma lemmiksorte valida. Kohe võin öelda, et valged on enamasti tublid, kollaseid häid ei ole kohanud ning topeltõielised kipuvad samuti püsilillena nirud olema. Üksiktaimena aknalaual on erksad toonid muidugi rõõmsamad, kuid sügiseselt poeriiulilt on just õrnasid toonisid raskem leida. Talvises toas jääb õis pisut kahvatumaks ka.
DeleteMinul on need poeletilt ajatatult ostetud kõik "nässu" läinud - õitsevad alles järgmisel sügisel vastu talve, kui üldse. Ja siis on kevadeks kutud. Nüüd ootan põnevusega kevadet, sest maha said Lillekasvatajalt ja Urralt saadud "päris" sibulad.
ReplyDeleteMeil siin jälle enamasti jäävad ka poe omad ellu. Mina lõikan äraõitsenud õie ära, erilisele lemmikule annan veidi veel väetiselahust kui meelde tuleb ning siis lasen lehed vähehaaval kolletumiseni. Aeda maha enne septembri lõppu-oktoobrit ei pane. Kuid toimekad naabrinaised on oma naistepäevahüatsindid kohe esimesel võimalusel kevadel mulda torganud, isegi vahel lausa ära lõiganud rohelised lehed pealt. Ning suvine üles võtmine siin ka enne mind üldse moes ei olnud. Eks nad siis ikka vähe nirumaid õisi annavad sellise kohtlemisega. Osa lähevad välja ka. Ärge siis savisemal pinnal oma kodus seda järgi tehke, eks.
DeleteIlusat, lillelist, lõhnavat sõbrapäeva!
ReplyDeleteM.Liias rääkis, et hüatsint kardab meil niiskust, tema kattis peale nende mahapaneku augustis selle koha kas tõrvapapi või kiletükiga ja korjas selle ära varakevadel. Ma pole mitte kuskil ei varem ega hiljem näinud nii võimsaid ja lopsakaid hüatsinte, kusjuures ka kollaseid. Kuivatama peab neid umbes 30C juures juurekand ülespidi.
Nagu näha, kuninglikule kohtlemisele vastavad hüatsindid kuningliku õitsemisega. Kuid kus praktilisel aiapidajal väikeaias see koht, mida augustist alates kile alla kevadet ootama panna. Peavad ikka vähema poputamisega hakkama saama. Ja saavad ka. Suvise kuivaperioodi üle on hüatsindid rõõmsad küll tõesti. Aga on siin ka üles võtmata jäänud. Muuhulgas ka eelmisel vihmasel suvel liiliate vahele istutatute lehed olid ikka kogu aeg rohelised ja rohelised, kuni kadusid sootuks. Nende mullast taga ajamisega oleksin liiliatele liiga teinud. Eks kevadel näeme või siis, et ei näe. Aga kõigil hüatsintidel nii kehvasti ei läinud ja sügisel sai ka uusi soetatud.
Delete