Mis ohakas

Tegelikult pole just päris ohakas. Kuid see suurtaimi armastava sõbranna aiaasukas on päris uhke. Ja mina olen sedalaadi taimede tundmises väga nõrk. Teeb ka isekülvi, viimasel pildil esimese aasta taim. Ongi kaheaastane. Pidi olema suur igat sorti putukate lemmik. Panen üles kõik võtted, mis mulle saadeti.
Ise küsin, ise vastan - sõbranna aias kasvab aed-uniohakas (Dipsacus fullonum)
Lilleseadete valmistajad tunnevad seda taime ilmselt paremini kui tavainimesed - sobib kuivkompositsioonidesse. Tegelikult võiks see taim hoopis tõsisemal põhjusel huvi pakkuda. Nimelt kasutatakse uniohaka tinktuuri edukalt puukborellioosi (Lyme'i tõbi) ravis iseseisvalt või toetamaks antibiootikumravi. Päevas manustatakse 3 korda kolm tilka 50%-list tinktuuri vähemalt kuu aja jooksul. On ka erinevaid raviskeeme, mille kohta saab ligeda viimaselt lingilt. Hoiatatakse, et uniohaka ravikuuri ajal ei tohi kasutada alkoholi, seda siiski vaid mõnede infoallikte poolt. Pole uurinud, kas ka Eestis, kuid saadaval on uniohaka tinktuur (teasel liquid extract) ja muidki uniohka preparaate. Preparaadi mõjul pidavat musklitesse peitunud bakterid vabanema ja muutuma kättesaadavaks organismi oma immuunsüsteemile ning antibiootikumidele. Tinktuuri valmistamiseks sobivad sügisel korjatud esimese aasta juured, mis tükeldatakse , valatakse peale viin ja hoitakse 3 nädalat soojas kohas. Kasutatakse ka kuivatatud lehtedest valmistatud teed, kuid vesi ei suuda välja tõmmata taimest kõiki neid aineid, mis alkohol. Vaata lisaks https://www.beneficialbotanicals.com/tincture-information/teasel.html ja http://www.dailymotion.com/video/x2irbuz ning http://www.tiredoflyme.com/teasel-root.html#.VeRuHSXtlHx ning veel  http://www.gesund-im-net.de/teaselroot.htm

Õhtuaiandus

Sel imelikul suvel on lisaks juuli ja augustikuu ilmade ümbervahetamisele veel seegi eripära, et linnametsa aia jaoks on jäänud põhiliselt tööpäeva õhtud. Mõni üksik terve päev siiski ka kui päris aus olla. Tavaliselt saab rohimine ja jooksvad koristustööd muuhulgas möödaminnes ära tehtud. Tänavu aga on just tunne, et ainult hädaabitöid ongi tehtud. Tänase vihma järel on lootust, et aiandusaastal on veel mõndagi mõnusat pakkuda

Väikeseõielise elulõnga "Paul Fargese" õied on enamasti 6 õielehega.  

Eelmisel aastal sai proovi peale soetatud mitmeid uusi kukeharju.
Thundercloud ehk tormipilv on neist seni parim. Kaunis kompaaktne sakiliste lehtedega puhmik
 heledate õietähekestega. Pean pöialt et ka pärast õitsemist ei muutuks pilt väga niruks. 

Kui karikakrad (hmh, härjasilmad) ei taha kasvada, siis siilikübar appi.
Vist White meditation.

Ainukene roos, mille nimi on küll pidevalt keelel, aga välja ei tule.
Üks lemmikutest, umbes 50 cm kõrgune õierohke põõsas.
Tänu Neljandikule, nimi jälle olemas: "Fortuna Rigo"

Aiasõbra uus alpikann õitseb juba hoogsalt, vanad olijad upitavad alles esimesi ninasid maapinnale-
Saab seegi andeks antud, et valge asemel on värviks sama kena tumeroosa nagu mu esimene alpikann.

Rõõmus leid puu alt.
 Kadunuks peetud alpikanniseemnetest on tärganud mitu noort ümaralehelist taimekest.
Loodetavasti tuleb veel lisagi. Hea ikka et silt sai sisse pandud.

Imelik, kuidas äkki avanevad silmad ja näevad midagi, mis ilmselt juba jupp aega olemas oli.
 Tiia aiast pärit heledaokkaline jugapuu on end ehtinud nagu algaksid homme jõulud. 

Väike jaapani enelas

Anne postitusest ajendatuna torgatas pähe, et aga mul on ju ka see väike jaapani enelas ..vist. Sellega on natukene imelik lugu. Tahtsin kangesti Bullatat. Vaatasin ja vaatasin, kuid ostmiseni jõudsin kevadel kui lehti küljes polnud. Hind oli parem kui sügisel ja ilusti silt ka küljes. Hiljem kui lehed tulid, oli kribum küll kui teised jaapani enelad ning õiedki väiksemad. Ma enam ei mõelnud, et Bullata ikka päris selline ei olnud. Nimi jäigi külge. Ega esimesel aastal tast suurt rõõmu ei olnud. Teiste enelatega ühes reas ei suutnud end kuidagi tõestada, jäi liiga varju. Polnudki muud kui järgmisel suvel istutasin anumasse ja tõin valgemasse. Siis jälle see häda, et osutus uskumatult januseks. Palava suvega oli tegu, et päris ära ei kuivaks. Aga kui saabus oktoober, siis tema näitas end tõeliselt. Parim sügisvärv enelate hulgas, võistles mustikatega. Nüüd ongi nii olnud, et suvel potsikus, talveks koos sama potiga jalgupidi okkavallis. Veevajadusega aitab toime tulla kahekordne anum, välimine osa on valge ja kahe seina vahele toppisin natukene turvast.

Jaapani enelas - mingi pisikene. Nädalaseks üksijätmiseks viin igaks juhuks varju, äkki tsentraalkastmine ei tööta. Põhiõitsemine on möödas ja äraõitsenud õied ära lõigatud. 

Õisik ja lehed lähemalt. Ei midagi erilist, enelas mis enelas. 
Samal ajal Crispa ja Darts Red uhkeldavad oma vaarikapunaste õiekobaratega.

Eelmise aasta sügisvärv oli mõnevõrra kollakam kui tavaliselt,
kuid siiski punasem kui kõik teised aias. 

Ma ei tea, kui edukalt praegu võetud oks juurdub, kuid võin proovida, siis Annel hea võrrelda. Aga sügisel on kohe näha, kas Anne oma ka punaseks läheb.

P.S. Panin eelmisele postitusele roosinimed ka külge.