Sunday, April 28, 2019

Vihma ei ole ega tule aga kevad on kohal


Noh jah, viieminutine sabin tekitas mõnes murulibles asjatut lootust, kuid kiirustajaid polnud palju. Rahulikumad on ootel, riskialdid tegelased on üle kolinud ohupiirkonda ehk peenardesse - vähemalt on lootust pisutki juua saada. Kevadlilledel pole midagi oodata, eks nemad ole harjunud mugulatesse kogutud varudega toime tulema. Meil sai ka lõpusks õuevesi eraldi mõõtja alla ning hädalisematele kohtadele esimene ring peale tehtud. Pehme talv meeldis enamikule puittaimedele, õitsemist on juba ja tuleb veel. Lilled tavalisest madalamad, kuid värvid kohati kirkamadki. Tore on kohtuda vanade tuttavatega, ent iga taime esimene õitsemine on eriti huvitav.

Ledebouri rodo - kõige varasem. Sigulda laadalt - aitäh Üllele, kas ta mulle tõi sealt.

Õisküüvitsatel on mitmeid sorte, mis mu aias säilitvad kenasti üle talve oma igihaljad lehed. Õitsemisega aga ei lähe alati nii hästi. Talv või varakevadised külmad kipuvad rikkuma õisikuid, mis juba sügisel okste tippudes valmis kevadet ootamas. 
Siin pildil vanad olijad. Must lumeroos oma tugevasti päevitunud õitega ning vana hea kobahüatsint. Korraliku väljanägemisega vanad kobarhüatsindid tõusid uuesti ausse, kui enamus saadaolevatest sagrislehelistest armeenia kobarhüatsintidest sai läbi proovitud ja edasi jagatud. Ei meeldi mulle need  sügisel ülestulevate lehte sassis puhmad, mis rohelisena talve alla lähevad ning kevadel väsinud tuustidena välja sulavad. Olgu pealegi pisut suuremad õied neil.
Aasta tagasi kingitud väike priimula, nimi teadmata, esimene õitsemine.

Veel on söömata jõhvikaid.
Eerikate aeg! Kõrvuti eri värvi värdeerika (Erica darleyensis) põõskest. Minu aias on neid mitmeid püsima jäänud. Mõnel aastal õitsevad rohkem mõnel vähem 
Ilupilt kõmri lodjapuu õisikust. Plussid - lõhnavad, üsna kaua püsivad õied vara kevadel, huvitavalt voldilised lehed ning ilus sügisvärv kui on päikeselises kohas. Miinused - külmaõrn, igal aastal ei õitse. Võra ei kasva ka ise kenaks; osa oksi võib külmalt pihta saada.

Õisikud paiknevd okste tippudes, kokku on mu põõsal 3 õisikut.
Teisi pole näha, sest  oksad hoiavad harali

Hüatsindid on madalad, kuid säravad eriti neoonvärvides . Ei ole tuunitud.

Veidi tumedamad hüatsindid

Tumepunased hüatsindid

Vaasi jõudsid need õied, mis peenral viltu vajusid
Pisikesi kivilaasukaid on juba omajagu kogunenud. Pärast õitsemist on mitmed mättakesed üsna ühte nägu. Sai siis hoolega enda jaoks kataloogipilte tehtud - taim pildile koos sildiga, olgu siis hetkel õied peal või mitte:

Marie Curie on üldse õrnakene, mitu aastat juba, tänavu juba ära õitsenud.
Horstman karst aga pole veel oma värvi näidanud. Eelmisest sügisest. 


Lõpuks üks kivilavaade ka. Kivirikele selles väikeses peenras näib meeldivat.
 Eks algeeskujuks ikka Svetlana Polonskaja Tšehhi mägiaed.

Saturday, April 20, 2019

Edinburghi reis piltides



Siia järjest  Edinburghi reisi pildid

Hommik. Vaade Edinburgi botaanikaaeda sisenemisel väravakohvikust

Botaanikaaed -vaade hiinapäraselt mägiaia künkalt
hh
Linnud ja loomad botaanikaaia territooriumil olid väga julged. Pooleldi talvekarvas orav ei öelnud ära väikeset lisapalast.

Klaashoones. Eriti haruldased Vireja rodod mis pärit Malaisia pilvemetsadest


Klaashoones. Putuktoiduline Sarracenia. Õied on ohutud putukatele - tolmeldada ju vaja! Kannud seevastu ei lase enam kedagi välja.


Botaanikaaed. Keset suurt hulka erilisi taimi on südantsoojendav näha midagi tuttavlikku. Eriti karvased lehed siiski sel alpipeenra pajul.
Ekskursioon mägismaale

Inverary loss. Vaade tagaaiast. Püsikupeenrad veel on suht uinuvas olekus 

Lossi külje all põõsaistutustes leidus mitmesugust erksamat õitsemist. Kameelia. Meie puhul (peaaegu) täitumatu unistus, või kui kuidagi, siis vähemalt mitte avamaal selliseid kauneid topeltõisi kevadel

Mõista mõista mis see on.? Aga on Inverary lossi õunapuu kohevas samblikukattes. See puu ei olnud ainukene selline tuuletont. Loss asub mereni ulatuva kitsa lahe kaldal; kohaliku nimetusega Loch. Sobib ka sisemaa järve kohta tarvitada. Kliima on väga niiske ning viljade tootmine selles aias ei ole esmatähtis. Ka muru sees kasvas rahulikult samblabvaip. 
Inverary lossi köök. Põrsas oli küll tehis, kuid vardakeerutamise mehhanism oli töös. Eks lossirahvas tänapäeval kasutab vast moodsamat kööki, osa ruume on külastajatele avatud alates 1. aprillist kuni sügiseni. 
Darwini kukerpuu. Igihaljas ja eriti säravoranzide õitega. Selliseid oli näha paljudes eesaedades. Võiks ehk proovida. Soojemates kohtades.  Hinnatakse  7.tsooni taimeks, kuid nimetatakse ka 6-ndat. Igatahes meil siin päris mitu igihaljast kukerpuud, kes soodsal talvel jätavad kõik lehed külge ja pakuvad õisigi. Mitmed Euroopa aiakeskused pakuvad hübriide ja ka liigi  miniversiooni nanat.. Aga tundub, et need kõrgemad  põõsad on kõige eredamad ja kaunimad.
Šoti Rahvusmuuseum. Suurejooneline ja rikkalik ning tasuta.

Kuulus esimene kloonlammas Dolly keerleb aeglaselt oma alusel.
Ududel õhtupoolikul dr O'Neillide metsaaias väikese järve kaldal. Roosa rodo õitseb kasvõi hinge välja, tagapool paremal suur araukaaria.
Romantiline jalutustee puhkekohtadega järve kaldanõlval

Metsa all koerahambad. Küpse aia hoolitsemine ona teistsugune kui noore rajatava oma. Tuleb kaalutletult võtta maha vanu suuri puid, hoida korras vanu häid vaateid ja rajada uusi nii, et kõik kokku ikka nauditav vaadata oleks. Nemad seal oskavad! 

Vaade O'Neillide aiast udusele järvele üksiku luigega.
Lauristoni loss-elumaja eelmise sajandi alguskümnendaist. 

Lauristoni lossi tiik kujuga saarekesel. Seda kollast Ameerka kavadvõhka oli tagasihoidlike gruppidena mitmete tiikide kaldavees. Ta on väga ilus, kuid kuuldavasti vallutajaloomuga.

Punarind (?) poseeris innukalt. Temale ei osanud küll midagi nokapärast pakkuda.
Perth. Vabalt külastatavad aiad jõe kaldarajal.

Väike osa siuurest kanarbikuliste kollektsioonaiast ikka Perthi kallasrajal. Näha on kõrgemaid valgeõielisi põõsaid

Perth. Jõe kallastel oli palju kunstiteoseid ning isegi (ei mitte see mida te mõtlete) vaid prügikastid pidid olema kaunid. Taamal näha jalakäijaribaga raudteesild üle jõe.

Perth. Vaade kanarbikuliste aiale üle parkimisplatsiäärse nartsissivälja.

Pildistamise koht raamiga

Perth. Branklyn Gardens. Lõpuks leidsin sildi juba varemgi pidevalt ette tulnud fantastiliste leinavormidega väikpuude aluselt, Tegelikult oleks võinud ka ise arvata - kes muu kui jaapani vaher. (Konkreetne  sildiga  puu on Acer palmatum dissectum)

Branlklyn Gardenis. Tagapool on näha oli ka pisut lagedamat astangulist kivilat, kuid mulle meeldis see 'looduslik' puudealune. Nad püüavad saavutada järjepidevat segastiilis õitsemist. Aias kasvatatakse palju 'siniseid moone' (Meconopsised). Aitab ainult 1 tsooni võrra soojemas elada ja juba on  on kõiksuguseid erinevaid eksootilisemaid puittaimi ja püsikuid nii palju, et kadetseda kah ei jaksa,  kuid sinilillesid  looduses eriti ei ole. Vähesed puhmikud  sinililli olid selles aias haruldasemate taimede osakonnas. 
Matkapäev. Vaade Cramondi saarelt suure maa poole. On näha jalgtee merepõhjas, tormimurdjate kaitse all.  Ohutu üleusaeg on 4-6 tundi oleneb kui sügava mõõnaga on tegu.

Ilusaid kivikesi  suveniiriks polnud kuskilt võtta. Rannakivid olid nurgelised, musta värvi, kohati kaetud väävelkollase samblikukihiga

Ma ei teadnud milline on Yorkshire puding ja sellepärast ühes söögikohas tellisingi, puhtalt reisikulinaarsest huvist, Oleks ikka võinud kodus järgi vaadata. Puding nimelt on see küpsetatud kausikene hoopis. Konkreetselt pildil ääretasa üsna vedelas kastmes loomalihalõikudega täidetud. Kaste ja liha oli maitsev, ligunenud kausikene eriti vaimustav ei olnud. Hiljem ühes teises kohas pakuti väikeseid täitmata pudinguid (krõbedad) niisama toidu kõrvale. Puding sai rehabiliteeritud minu silmis.
Muuseumis terve näitus pärandkultuuri tikanditest, nimetusega sampler. Tikkimine ju üks vähestest sündsatest tegevustest tütarlastele naistele, Nüüd ajaloolased uurivad nende järgi sugupuid, 

Üks kena eesaed meie hotelli lähedal. Õhtune pilt. Taamal õitsev magnoolia, eespool valgete õitega ja punasete noorte kasvudega pierised (õisküüvits) Perenaiselt luba küsitud tema sissekäigu jäädvustamiseks.
Vaade meie hotellitoast diagonaalis tagaaedadesse. Kaadrisse jääb mitu aiariba, meie hotellile kuuluv kõige, parempoolsem, on üsna tühi ja ei jäänudki peaaegu pildile. Teiste aedades on  näha õitsvat magnooliat; kollast ergab õitsev forsüütia.

Sunday, April 14, 2019

Edinburgh reisiplaan

Ise küsin, ise vastan.
Kus käisid, mida nägid ja kui ise tahaks minna, mida silmas pidada.

Lennuvahend: Ryanairi kolmapäevased otselennud Soovitavalt sooduspakkumiselt.
Hotell: Sealkandis küllalt kallid, valisime ühe väikese toa oma vannitoga ja teekannuga. Kesklinnast 2.5 km, lennujaama bussi Airlink300 marsruudil. Ka tasuta või üldse heakvaliteediline wifi hotellitoas ei ole sealkandis enesestmõistetav. Uuri järgi kui valid hotelli.
Liiklus lennujaamast bussidega: Skylink100 otse kesklinna, Airlink 200,300,400  erinevtesse linnaosadesse. Kohe osta vaba tagsituleku ajaga edasitagasi pilet u.7.50  ; saab lennujaamast putkast või bussist, ka kaardiga saab maksta ning antakse tagasi kui täpset raha ei ole..
Linnaliiklus: Lothian busses, päevapilet 4 naela, kuid selleks peab olema täpne sularaha et osta bussist antud päevaks. Üksikpilet 1.70 naela, samuti sularahas, tagasi ei saa, ümber istumiseks ei kehti. Päevapilet vabalt valitavaks  päevaks on kaart  kus ise saab kuu ja kuupäeva ära märkida (kraapida), ikka 4 naela. Lothian Bus Travelshop asub kesklinnas ning on ainuke koht kust neid soetada saab :) Liiklus on tihe, moodsamates bussides on ekraanilt näha järgmised peatused ja ka  valjuhääldist selgelt kuulda peatuste nimed. Vanemates on vaikus, vaata ise kui kaugel oled. Bussid on kahekordsed. Enne peatust tuleb vajutada nuppu. Jälgi et astuksid ainult õige firma sõidukisse. Linnabussid kõik kahekohaliste numbritega, viivad kohale enamikesse huvipunktidesse. Peatuses pead ka märku andma pealesaamieks. Kui suurem reisilust, siis päeva tsoonipilet 9 Eur lubab üsna kaugele seigelda; linnabussid on 2 kohalise numbriga, maakonnabusside numbrid on 3-kohalised.
Inimesed: on väga abivalmid; Kasvult enamasti lühemad kui meie siin. Kannavad sundimatu elegantsiga oma vihmakuubesid; esines ka lainetava peleriiniga vihmamantleid paari vanema naismodelli seljas. Šoti seelikuid oli müügil mitmetes peatänva poodides; Peale reklaamisikute torupillidega rahvusliku söögikoha ees oli mõningaid kodanikke ruudulises näha ka tänavatel. 
Aprillikuu lill: Nartsiss. Kollane või valge, trompetiga või tasane. Terved väljad nartsisse. Nartsissiribad maanteede ääres, tuhanded nartsissid aedades, parkides ja kohati ka päris metsa all.

Ajakava päevade kaupa:

Saabumispäev, lõunaks. Ei vaata mingeid väärsusi, jalutame umbes 1 km kaugusele Cameron Toll nimelisse ostukohta. Säästupoed, kus tooteid seinast seina, Alti ja veel üks muu toidupood on ka. Vaatan ilmateadet ja broneerin päevase bussireisi teiseks päevaks.

Esimene päev: Kergelt vihmane, selgmistega. Jalutame Travelshoppi ja ostame mõned päevapiletid. Kõnnime jala botaanikaaeda. Avamaa tasuta, kasvuhooned maksu eest. Kõik väga korras ja huvitav kui oled taimehuviline või isegi kui ei ole. Kasvuhooned on uhked ja suured, paar-kolm vihmast tundi kadusid kähku. Pane tähele, et kõige huvitavam kasvuhoone suletakse kella kahest. Botaanikaaial on eriti tihedad suhted Malaisiaga, palju haruldusi on pärit Borneo pilvemetsadest.  Kaks kohvikut ja väike taimemüügipunkt, midagi ei tiku kotti ega korvi.

Teine päev: Timberbushi päevareis: https://www.timberbush-tours.co.uk/our-tours/from-edinburgh/one-day/west-highland-lochs-mountains-castles/   Ilus ilm, pikk päev, bussijuht ühtlasi ka reisijuht ja lõbustaja. Valitud sai Inverary lossi pärast ja muidugi mägismaa ise. Doune loss on see, kus mitmeid filme üles võetud. Meeldis. Algus ja lõpp kesklinnast.

Kolmas päev: Vihm, udu. Külastasime kord kuus toimuvat taluturgu Portobello ranna piirkonnas. Linnabussiga.Väga nigel - kümmekond müüjat, vihma sajab tihedalt. Hinnad vastavad ökotoodtele. Ostame kohaliku suupiste, nimega hagis, mis on tegelikult teatud viisil küpsetatud ja kokku keeratud taignatoote sisse tõstetud mingi lihatäidis (või seente või vegani) Pole paha.. Edasi suundume lähedalasuvasse kohvikusse, kus on kuiv ja soe. Soojendame end kuuma kakaojoogiga ja sööme mõned maitsvad küpsetised. Bussiga kesklinna. Käime rahvusgaleriis. Tasuta. Millegipärast kästase päeva-seljakott seljast ära kätte võtta. Panen hoopis ettepoole, millega jäädakse rahule. Käime ringi kuni rohkem kunsti selleks päevaks sisse ei mahu. Vihm saab läbi, ainult udu jääb. Hotelli jalga sirutama ning edasi bussiga mäe lähedal, väikese järve kaldal asuvasse Dr O'Neillide aeda. Tasuta ja väga kena. Doktorid on küll juba umbes 10 aastat surnud, kuid enne juba organiseerinud mingi mittetulundusühingu ja hoitaksegi korras rahva rõõmuks.

Neljas päev: Hommikupoole on ette nähtud vihm, õhtupoole hakkab selginema. Võtame ette rahvusmuuseumi. Suurejooneline, huvitav, tasuta. Igast vallast midagi -tehnika, ajalugu, mood, kunst.  Muuhulgas käime ära ka muuseumi ruumides avatud tasulisel robootika näitusel. See oli ka Tallinnas, kuid poole kallim. Edinburghis on oma robootika rühm ning nende näidised ja film olid veel täienduseks. Vihma tõttu ei külasta katusegaleriid, kust olevat hea vaade linnale. On puhkepäev ja lõunaks läheb väga rahvarohkeks- pered koos lastega, kelle jaoks on hulk huvitavaid interaktiivseid objekte. Suundume bussiga linna äärde ühte netist valitud lihatoidu kohta, mis ongi üsna populaarne. Liha lõikab kokk, kuid kõik muu selle juurde võid ise valida. Valikut on. Jalutame
kilomeetri kaugusel asuvasse muuseumina toimivasse 20- sajandi alguse 'kõrgema keskklassi' loss -elumajja Lauriston Castle. Sisse saab vaid ekskursioonijuhiga ja maksab ka midagi. Vabatahtlikud toimetavad seda juhtimist. Meie grupis oli veel kolm inimest ja giidiks eriti innukas vanaproua, kes pidas enda pühaks kohustuseks võimalikult üksikasjaliselt kogu lossiomanike elu ja sugvõsa juhtumised meile selgeks teha ning ei unustanud ka mööblitükkide, vaipade ning maalide stiili ja päritolu tutvustada. Grupi naisliige reageeris elavalt - huvitav! oih! oo, ma armastan nii väga selliseid vitraaze! võrratud kardinatutid! tema meespool noogutas rahulikumalt kaasa ja kolmas, vist poolkurt vanapapi ärksas ka aegajalt oma mõtisklusest ja näitas arusaamise märke. Oli seal vast mööblit kogu tolleagsest euroopast, ning moodne oli see kodu ka - vann ja dush, elekter ja keskküte. Seintel raamatukapid teadusliku, geograafilise, religioosse  ning filosoofilise kirjandusega, lisaks proua fotod, härra tehnilised raamatud, tema kujundatud projektid  ja kõvakübar. Huvitav küll aga Oeh! See loss asus suurel territooriumil, mille külastamine tasuta. Metsastunud parki kasutasid innukalt koerajalutajad. Mõisa köögiaia asemele oli 2002 aastal  rajatud Jaapani sõpruslinna Kyoto rahadega igati reeglite kohane Jaapani aed. Oli sealgi vaatamist. Roosiaeda veel asja ei olnud.

Viies päev  Ilus ilm. Sõidame Perthi (umes 70 km) Sealgi on oma 'Lux Express' ehk Megabuss, mille osa reisisid on väga odavad. Edasi tagasi pilet 10 naela tükk. Sinnasõidul vaid 2 peatust ning need olid 'pargi ja sõida platsidel' Tagasisõidul siis sai rohkem kohalikke asulaid näha. Sõit oli tore ja Perthi linn päikesega ka väga kena. Keset linna voolab jõgi, mille kaldarada läbib erinevaid avalikke aedasid. Kõige uhkem antud aastaajal oli  kanarbikuliste park - suur valik õitsvaid eerikaid, osa neist valged põõsakujulised, mis meil kahjuks külmaõrnad. Lõpuks jõudsime päeva sihtpunktiks olnud 'Branklyn gardenisse'. Aeda peavad korras kaks palgalist aednikku ja paarkümmend vabatahtlikku. Vabatahtikud tegutsevad ka kohvikus, müüvad taimi, pileteid ja suveniire. Sissepääs tasuline, kuid tasus ära küll. Mägi- metsaaed.  Eriti palju õitsvaid puid põõsaid, lilli ja maailmast kokku toodud haruldasemaid taimi.'Vapitaimeks' sinised moonid, mida seal kasvab palju erinevid sorte. Nood veel ei õitsenud aga lehti oli päris palju näha. Müügipunktist tulid paar väikest taimepotsikut kaasa ka. Ühes näha vaid samblakord ja lootus et tegelikult ka on selle all see sibulake elus ja ärkab kui soojemaks läheb.  Tagasi bussijaama viis uhke kaarega raudteesild, mille külgservas ka jalgtee - üle jõe ja jõe keskel oleva saare. Kahjuks ei jõudnudki vanalinna pikemale tiirule.

Kuues päev. Matkapäev. Linnabussiga mere äärde, et kasutades mõõnatunde käia ära paari kilomeetri kaugusel asustamata Cramondi saarel. NB! Tõusu ja mõõna ajad muutuvad päevast päeva. Kontrolli ohutuid aegasid saarel käimiseks: https://www.queensferrylifeboat.co.uk/
Tormimurdjate postide varjus on üsna heas korras jalgtee. Saarel on lagunenud sõjaväe ehitisi ja selle keskmäelt avaneb tõesti kena vaade nagu lubatud, Sügisel pidi seal olema palju põldmarju. Kui meie juba tagasiteel, siis vastu liikus lausa nagu rahvamatk - isegi mingi kooliklass kahekaupa rivis. Teekond jätkus Almond river  ehk mandlijõe kalda matkarajal. Osa sellest ka ratastooliga läbitav. Korras puhas ja infotahvlid rahvast harimas. Jõgi on kärestikuline, veskite varemeid ja isegi üks kobedam veskitamm alles koos kalatrepiga. Ning veskitammi kohvik poolatarist kohvikuneiuga kes küll ei tea enam midagi ei vene ega poola keelest. Edasi lähevad kaldad kõrgemaks, on treppe ja muidu kallakuid. Metsa- alust katab tihe lillevaip - nagu valged, pikavarrelised eba-lumikellukesed. Pidasingi neid kõhnaks versiooniks suvistest märtsikellukestest (Leucojum aestivum) ja imestasin et botaanikaaias olid hulga priskemad näha. Tegelikult aga on tegu invasiivse võõrliigiga, mis lämmatab kohalikku karulauku. Erislauk (Allium paradoxum) few-flowered leek ehk few-flowered garlic on see tegelane. Kohati oli näha ka karulaugu laiemaid lehti. Karulauk veel ei õitsenud. Õnneks on siberist pärit  tulnuklauk samuti söödav ning üsna sarnase maheda maitsega. Aga ega oht päris olemata ei ole. Seal kasvab looduses ka mürgist  longus ebahüatsinti, kuid palun, siin on artikkel metsiku'šoti küüslaugu'  pesto valmistamisest, mida illustreerib justnimelt kena kimp neidsamu valgeid ebahüatsinte. Ehk nad siis ikka niiväga mürgised ei ole, muidu juba keegi oleks artikli avaldaja kohtusse kaevanud.
 https://foodanddrink.scotsman.com/recipes/tom-kitchin-on-cooking-with-wild-scottish-garlic/

Siit tuleb siis nüüd tänase postituse ainus pilt - invasiivne ent maitsev siberi küüslauk:

Allium paradoxum, erislauk
Jõudnud matkaraja lõppu suurele teele, peagi tuleb buss. Sõidame hea vaatega teisel korrusel ning hüppame veel korraks bussist maha botaanikaaeda jalutama. Saab mõned kohad rahulikult ilma vihmavarjuta käes üle vaadata.

Seitsmes päev. Maa on hallas, temperatuur miinuses. Varahommikune sõit lennujaama .

Saturday, April 13, 2019

Dionysia eri

Seekordne reis Šotimaa kevadesse jättis meid ilma kodumaisest aprilli soojanädalast. Kaasa pakitud vihmavarjud said tegevust kolmel päeval kuuest ja 4 aluskihiga tuulejope asemel oleks sama hästi keha katnud tavaline plussmiinus 10 kraadine jope. Vaid paaril korral oli põhjust paar kihti seljakotti pista. Aga ega see reisi väärtust vähendanud.  Šotimaal algab aiakevad juba veebruaris lumikellukese festivalidega, jätkub märtsis ja aprillis tuhandete nartsissidega ning tõstab üksteise järele fookusesse üha uued kevadlilled ning õitsevad puud-põõsad. Maikuus jätkuvad tagasihioidlikud temperatuurid, värsked tuuled ja värvipillerkaar saab aina hoogu.

Kodus samal ajal on esimene väike kivirik 'Romeo' on oma õied lahti teinud. Tubli ja elujõuline puhmas, kipub juba oma kivipraost naabervahesse liikuma.

Kivirik 'Romeo'

See postitus aga on pühendatud Dionüüsiatele (Dionysia), neile väikestele salapärstele padjandtaimedele, mida Inglismaa aiandid keelduvad väljapoole oma maad saatmast. Mitte kadedusest, vaid nad pidavat kinnises karbis maksimaalselt ühe päeva vastu. Neil on suured nõudmised värskele õhule, valgusele (valgusrikas aga hajutatud valgusega) ning peale plärisevat vett kardavad nad ka. Inglismaal kasvatamist õigustab eelkõige väiksem kevadine temperatuuri pendeldamine miinuse ja plussi vahel kui meil. Meil oleks põhjust proovida siiski; lihtsalt ei tohi nii valgesse istutada nagu Inglismaal seda tehakse. Nemad jälle peavad vihma vastu hoolega kaitset pakkuma ning on selleks välja mõelnud alpimajad. Dionüüsiapuhmad ei erinegi pealtnäha eriti neist peenekoelistest kivirikumütsakatest nagu avapildil näha, kuid kuuluvad hoopis piimulate perre. Edinburghi botaanikaaias oli pea pool alpimjakesest täidetud  prajasti õitsevate dionüüsiatega; mõned leidusid ka tufa seinas ning seina kõrval olevas katusega alpipeenras. Muide üpris valges. Panen nüüd järjest need pildid, mis mul eredas valguses 'pimesi' pildistades välja tulid. Lõppu lisan lingi sakslaste toodetud Youtube filmile sest botaanikaaiast, mille 20-ndal minutil algab alpimajakesese ja tufa seina tutvustus.  Kahjuks ei 'ilmunud' minu piltidele alpimajakene ise ning riskin netipildiga, mille algallikat ei suutnud tuvastada, mingi pildikogumismootori poolt esile toodud üldvaade kunstipärasest alpipeenra kaitse-ehitisest. Samas tagaplaanil tufasein; sellel ka osaliselt ülaservas vihmavari.


Võre on kindlasti vajalik - avalik tasuta ligipääsuga aed
 ja taimed pottidega liivas. Siin küll priimulate sektsioon.
Priimulad

Natukene oli muud kraami ka, pisikesed
nartsissid paremal servas vast kõige huvitavamad

Dionüüsiad

Dionüüsiad

Dionüüsiad


Alpimaja katus - mitte see ehitis mis ülal näidatud.
Tükike tufa seina muuhulgas ka dionüüsiad vasakul

Dionüüsiad seinal lähemalt

Vaade õuepeenrale. Tagapool ja vist ka esiplaanil Heldreichii mänd maaligi madalana ja siin seal mingid karukellad sinetamas ja hallikad rosetid mis peaksid kuuluma kenale kollaseõielisele  dicranostigma platycarpum-ile (hiina kirnurohi mingi, ka hiina mooniks kutsutud 
Erinevad väikesed priimulad avamaal anumas.

Vaata ja loe, kuidas Kanadas Wrightman'i alpitaimede aiandis dionüüsiaid kasvatatakse. Paik üsna mere lähedal, arvatavalt ühe tsooni võrra soojem kui meil, kuid samuti heitlike talveilmadega.   https://www.wrightmanalpines.com/blogs/harvey/2011/jul/growing-dionysia

Dionüüsiaõied kiviserva kaitse alt välja piilumas. Pilt Wrightmanni veebilehelt.
Nii ja kui nüüd veel energiat ja huvi on, vaadake Youtube'st filmi Edinburghi Kuninglikust botaanikaaiast Lõpuosas käiakse alpimajas ning istutatakse üks taim tufaseina. Aastaaeg suvine. Sel suvel loodetavasti veel head võimalused aiareisideks Inglismaale, sealhulgas taimelaatadele põnevaid taimi jahtima.

Magische Gärten. Der Botanische Garten von Edinburgh https://www.youtube.com/watch?v=7pci-QiS8ZE