Edinburghi reis piltides

Siia järjest  Edinburghi reisi pildid

Hommik. Vaade Edinburgi botaanikaaeda sisenemisel väravakohvikust

Botaanikaaed -vaade hiinapäraselt mägiaia künkalt

hh

Linnud ja loomad botaanikaaia territooriumil olid väga julged. Pooleldi talvekarvas orav ei öelnud ära väikeset lisapalast.

Klaashoones. Eriti haruldased Vireja rodod mis pärit Malaisia pilvemetsadest

Klaashoones. Putuktoiduline Sarracenia. Õied on ohutud putukatele - tolmeldada ju vaja! Kannud seevastu ei lase enam kedagi välja.

Botaanikaaed. Keset suurt hulka erilisi taimi on südantsoojendav näha midagi tuttavlikku. Eriti karvased lehed siiski sel alpipeenra pajul.

Ekskursioon mägismaale

Inverary loss. Vaade tagaaiast. Püsikupeenrad veel on suht uinuvas olekus 

Lossi külje all põõsaistutustes leidus mitmesugust erksamat õitsemist. Kameelia. Meie puhul (peaaegu) täitumatu unistus, või kui kuidagi, siis vähemalt mitte avamaal selliseid kauneid topeltõisi kevadel

Mõista mõista mis see on.? Aga on Inverary lossi õunapuu kohevas samblikukattes. See puu ei olnud ainukene selline tuuletont. Loss asub mereni ulatuva kitsa lahe kaldal; kohaliku nimetusega Loch. Sobib ka sisemaa järve kohta tarvitada. Kliima on väga niiske ning viljade tootmine selles aias ei ole esmatähtis. Ka muru sees kasvas rahulikult samblabvaip. 

Inverary lossi köök. Põrsas oli küll tehis, kuid vardakeerutamise mehhanism oli töös. Eks lossirahvas tänapäeval kasutab vast moodsamat kööki, osa ruume on külastajatele avatud alates 1. aprillist kuni sügiseni. 

Darwini kukerpuu. Igihaljas ja eriti säravoranzide õitega. Selliseid oli näha paljudes eesaedades. Võiks ehk proovida. Soojemates kohtades.  Hinnatakse  7.tsooni taimeks, kuid nimetatakse ka 6-ndat. Igatahes meil siin päris mitu igihaljast kukerpuud, kes soodsal talvel jätavad kõik lehed külge ja pakuvad õisigi. Mitmed Euroopa aiakeskused pakuvad hübriide ja ka liigi  miniversiooni nanat.. Aga tundub, et need kõrgemad  põõsad on kõige eredamad ja kaunimad.

Šoti Rahvusmuuseum. Suurejooneline ja rikkalik ning tasuta.

Kuulus esimene kloonlammas Dolly keerleb aeglaselt oma alusel.

Ududel õhtupoolikul dr O'Neillide metsaaias väikese järve kaldal. Roosa rodo õitseb kasvõi hinge välja, tagapool paremal suur araukaaria.

Romantiline jalutustee puhkekohtadega järve kaldanõlval

Metsa all koerahambad. Küpse aia hoolitsemine ona teistsugune kui noore rajatava oma. Tuleb kaalutletult võtta maha vanu suuri puid, hoida korras vanu häid vaateid ja rajada uusi nii, et kõik kokku ikka nauditav vaadata oleks. Nemad seal oskavad! 

Vaade O'Neillide aiast udusele järvele üksiku luigega.

Lauristoni loss-elumaja eelmise sajandi alguskümnendaist. 

Lauristoni lossi tiik kujuga saarekesel. Seda kollast Ameerka kavadvõhka oli tagasihoidlike gruppidena mitmete tiikide kaldavees. Ta on väga ilus, kuid kuuldavasti vallutajaloomuga.

Punarind (?) poseeris innukalt. Temale ei osanud küll midagi nokapärast pakkuda.

Perth. Vabalt külastatavad aiad jõe kaldarajal.

Väike osa siuurest kanarbikuliste kollektsioonaiast ikka Perthi kallasrajal. Näha on kõrgemaid valgeõielisi põõsaid

Perth. Jõe kallastel oli palju kunstiteoseid ning isegi (ei mitte see mida te mõtlete) vaid prügikastid pidid olema kaunid. Taamal näha jalakäijaribaga raudteesild üle jõe.

Perth. Vaade kanarbikuliste aiale üle parkimisplatsiäärse nartsissivälja.

Pildistamise koht raamiga

Perth. Branklyn Gardens. Lõpuks leidsin sildi juba varemgi pidevalt ette tulnud fantastiliste leinavormidega väikpuude aluselt, Tegelikult oleks võinud ka ise arvata - kes muu kui jaapani vaher. (Konkreetne  sildiga  puu on Acer palmatum dissectum)

Branlklyn Gardenis. Tagapool on näha oli ka pisut lagedamat astangulist kivilat, kuid mulle meeldis see 'looduslik' puudealune. Nad püüavad saavutada järjepidevat segastiilis õitsemist. Aias kasvatatakse palju 'siniseid moone' (Meconopsised). Aitab ainult 1 tsooni võrra soojemas elada ja juba on  on kõiksuguseid erinevaid eksootilisemaid puittaimi ja püsikuid nii palju, et kadetseda kah ei jaksa,  kuid sinilillesid  looduses eriti ei ole. Vähesed puhmikud  sinililli olid selles aias haruldasemate taimede osakonnas. 

Matkapäev. Vaade Cramondi saarelt suure maa poole. On näha jalgtee merepõhjas, tormimurdjate kaitse all.  Ohutu üleusaeg on 4-6 tundi oleneb kui sügava mõõnaga on tegu.

Ilusaid kivikesi  suveniiriks polnud kuskilt võtta. Rannakivid olid nurgelised, musta värvi, kohati kaetud väävelkollase samblikukihiga

Ma ei teadnud milline on Yorkshire puding ja sellepärast ühes söögikohas tellisingi, puhtalt reisikulinaarsest huvist, Oleks ikka võinud kodus järgi vaadata. Puding nimelt on see küpsetatud kausikene hoopis. Konkreetselt pildil ääretasa üsna vedelas kastmes loomalihalõikudega täidetud. Kaste ja liha oli maitsev, ligunenud kausikene eriti vaimustav ei olnud. Hiljem ühes teises kohas pakuti väikeseid täitmata pudinguid (krõbedad) niisama toidu kõrvale. Puding sai rehabiliteeritud minu silmis.

Muuseumis terve näitus pärandkultuuri tikanditest, nimetusega sampler. Tikkimine ju üks vähestest sündsatest tegevustest tütarlastele naistele, Nüüd ajaloolased uurivad nende järgi sugupuid, 

Üks kena eesaed meie hotelli lähedal. Õhtune pilt. Taamal õitsev magnoolia, eespool valgete õitega ja punasete noorte kasvudega pierised (õisküüvits) Perenaiselt luba küsitud tema sissekäigu jäädvustamiseks.

Vaade meie hotellitoast diagonaalis tagaaedadesse. Kaadrisse jääb mitu aiariba, meie hotellile kuuluv kõige, parempoolsem, on üsna tühi ja ei jäänudki peaaegu pildile. Teiste aedades on  näha õitsvat magnooliat; kollast ergab õitsev forsüütia.