Õuetuba

Igas kodukujunduse ajakirjas on suveaja kuumim märksõna õuetuba - ikka kuidas kujundada ja kui stiilselt seal aega veeta saab. Tahaks ju kaaa!  Aga äkki ongi juba olemas? Poolkõrbe piirkonnas pole katus oluline, piisab kui õuetuba on otse ühendatud majasisese elutsooniga ning tundub, et mingi põrand, sillutis või kunstmuru peaks ka olema - olemas! Eriti oluline õuetoas on istumiskoht - olemas! Siis peab veel olema vaade, pole päris kindel millises stiilis - paljude võimaluste hulgast jäid sõelale  külaromantika ja lossi glamuur. Kuna valida ei oska, kasutame mõlemat. Tere tulemast meie suvisesse õuetuppa!

Liikudes maja siseosast õuetuppa jääb paremat kätt daatsa piirkond
kõigi nende armsate potsikute, rõõmsavärviliste suvelillede ja maitsvate aiaviljadega

Liigume õuetoa lõppu, asetame kohvitassi lauale, võtame istet ning pöörame pilgu paremale.
Lossiaednik on leeklilled sirgesse ritta rivistanud ja lossiroosid grupiti peenrale seadanud.
Ei mingeid vallatuid sabadikke ega kahtlase päritoluga kirinõgeseid rooside kuningriigis.
Elagu suvetoad!

Suve sambad ja satsid.

Nagu puutüvedest veel vähe oleks, suvekuudeks kerkivad maast üles veel täiendavad sambad. Esiplaanil elulõng "Printsess Diana" on oma esimesed paar tulbiõit avanud pildil nähtamatule poolele. Valgete õite kuhi tagaplaanil on vana hea "Paul Farges", hübriidne sort, mis seemet ei anna. Panin paar oksakest liivasegusse, kuid parem olnuks paljundusega ikka kevadel alustada.

Diana ja Paul ühel pildil

"Piilu" on paksult õisi täis. On saanud hoolsalt kasta ning ka väetist turgutuseks.

"Langkon" - õhus hõljuvad imetoredad päkapikumütsid sunnivad vaatlejatki päkapikupositsiooni kummarduma, et õite kaunilt täpitatud alakülge imetleda. Lõhn täidab kogu aia. Täna avanes ka ta lõhnakonkurent - kuningliilia. Hea, et meil majja liilialõhna vaenulikke ninasid pole juhtunud.

"Pamiat Serdtsa" - südame mälestus, aretaja M.A. Beskaravainaja, Ukraina 1967.a. Terveservaline elulõng, kes ise end toele ei kinnita. Kui oleks pakkuda lõunapoolset tuge, siis päike tõmbaks taime enda poole, nüüd aga Kesse seob seinale. 

Veel üks esmaõitseja roosalilla seelikuga, kämpferi iiris "Rose Queen"

Igas aianurgas miskit õitseb

Aed on väike, kuid kõiki stiilisid tahaks proovida. Moodsa inglise aianurga saab kõige lihtsamalt - tuleb lihtsalt mõnda aega käed seljal sealt mööda jalutada.

Sõrmkübarate ja kellukeste iseolemine

Põhjapoolne aiaäär on end kõrghaljastanud. Ainult et see seltskond ilma umbrohutõrjeabita hakkama pole saanud. Kaamera liiliakuhja peale.

"Latvia" päikeseline elujõud on vääramatu. Tumeda südamega  "Purple Heart" saabus aeda varjunime all "Strawberry and Cream". Tegelikult sobib lätlase kõrvale pareminigi.
Küll kunagi tulevad ka maasikad kreemiga. 

Lõunapiirdel mustikate ja naabri sireliheki vahel on väike "ohtlike paljunejate" karantiiniala. Küpsed tellispruunid toonid ja hoogsalt kaarduvad õielehed nõtketel vartel - tükike liiliate aretuse ajalugu eelmise sajandi teisest poolest.

"Zabava", M.Kirejeva aretis. Tagantpäikeses näib pisut heledam kui tegelikult.

Puud on meil loetud - ahvatlevaid ronitaimi on oi kui palju ja päris kõiki puid ka mingisse taimevõrku mässida ei sobi. Krundi tagaosa puid me ei ole püüdnud vallutada ning ka eesosas on üks "naabrinaise mänd", mis kasvab tema hoolealuse peenratüki nurgas. Olen sinna vahel sokutanud paar lilleuba, kuid sel aastal sai ühiselt otsustatud elulõnga kasuks. Mõeldud istutatud. On ju ilus! 

"Hagley hybrid", õrnlilla krepp.

 Samas lähedal on peenrajupp, kus proovivad õitseda mõned siberlased. Kõige rohkem õisi oli Kadaka kingitud lillatoonilisel puhmal - see oligi kohe üks tõsiselt toekas puhmas.

Viimasena näitab oma isemoodi õit teadaolevalt lollikindel kämpferi iiris "Vassili Alfjorov". 

Suveõitsejaid on rohkem kui soovida oskaks, varakevadised ja hilisemad sügisõitsejad aga on pidevalt tagaotsitavad. Üks potentsiaalne sügisel õitseja, mis seni proovimata on ajaania. Pole minu süü, et allolev eksemplar on oma kollakad õied juba kesksuvel avanud.

Ajaania, supermarketi lilleriiulilt. Eks näe kas osutub suvikuks või püsikuks.

Puupäevad

Laupäev ja pühapäev surises tõstuk ja kräunas saag. Ansamblit täiendasid veel kõrgustest allasadavate palginottide ja oksatümikate matsud. Nagu ikka olid ära kuivanud need puud, mis oleks võinud oma kohal edasi elutseda. Lisaks veel üks rääbakas pärn värava juures, millest kahju ei olnud. Kuna puude langetamiseks vaba ruumi ei olnud, siis said nood seibide kaupa ülalt alla maha võetud. Kaks raietöölist korvis, et jätkuks käsi kinni hoida ja lahti saagida. Ühe soojaga said paljud teisedki puud kuivanud okstest vabaks.

Maja varese vaatepunktist

Lõbustuspark oma hoovil: huvireisija fotokaga puuladvus

Olid puud

Ülaltpoolt on näha vaid rohelist, allpool on taas üsna kirevaks muutunud. Kassetitaimedena soetatud suvelilled annavad oma panuse, roosid on ka meiemail lõpuks õide puhkenud.Osa sest kirevusest sai veel kiirkorras evakueeritud kraana käppade eest ning pärast taas kohale istutatud nagu poleks midagi olnud.

"Liisi", aretaja Mart Ojasalu

Rooside õitsemine on sel aastal üsna rikkalik. Tutvustamiseks valisin Rosmakori aretise, mullusuvel Aavikuemanda kaudu meile jõudnud madalapoolse peenraroosi "Liisi". See oli nagu natukene põrsa kotis ostmine, sest kusagil polnud avanenud õiega pilti tema kohta. Põhimõtteliselt võib ostuga rahul olla, sobib kenasti "Aprikola" grupi kõrvale. Ainus miinus - laialt taldrikuks avanev napilt täidetud heleroosa õis poetab oma õielehed pisut kiiremini kui naabrid tema ümber.Massistutuse puhul võib see ka pluss olla, et vihmase ilmaga pole mädanevate õienätsakate probleemi. Meil tegelikult polegi ühtki plönne tekitavat roosi. Rosmakori põhimõtteid teades - loodame haiguskindlust ja külmakindlust, ilus läikiv leht veel boonuseks.

P.S. Kas sa eelmise postituse lõppu vaatasid?

Punakarvane ronija

Täiendatud 14.juulil
Paar suve tagasi tekkis mu aeda imelik tulnukas, tundus väga sarnane karvase hortensiaga, ainult, et karvakesed punast värvi. Elas üle esimese talve õues, tulemuseks 5 cm elus varreosa. Kasvas suvega umbes 50 cm. Tänavu kevadel varre elusa osa pikkus 15 cm; vigastasin kogemata ülemist punga ja jäi järele 10 cm suve stardiks. Külmade ilmadega venis vähehaaval pikemaks. Vahepeal nägin Muhedike aias karvast hortensiat ja tundus et käes, see ta just ongi. Aga nüüd, kui ilmad läksid soojaks, muutus mu punakarvaline päris pööraseks. Muudkui viskas pikkust ja kogu aeg oli ladvaosa allapoole kõveras. Seisis ise ilma toeta püsti. Paar päeva tagasi märkasin, et kaldub kõrvaltaimele ning püüab end selle ümber keerdu sättida. Sidusin varre sirgelt igaks juhuks üsna pika tugikepi külge. Noh ja nüüd minu "vale-lattuba" on juba kolm ja pool tiiru end ümber kepi keerutanud. Vaadake teie ka.

Eilsel pildil oli jõudnud teha kaks keerdu

Kasvab potis, trepil;  alumine osa sirgelt kepi külge seotud

Lehed kinnituvad varrele ühekaupa

Suurem leht pealtvaates, ikka veel punakarvane

Leht ja rootsud on on punakarvased ka altpoolt

14. juuli täiendus

Kui hortensiate maailm ei soovi mu tulnukat omaks tunnistada, tuleb pöörata pilgud aktiniidiate suunas. Võib-olla leiabki seemneheidik oma vanemad. Kirjeldus ja ka pildid lubavad oletada, et taim on hiina aktiniidia Actinidia deliciosa ehk kiivi seemik. 

Selle võrse pildi aadress on siin:

Sellega saab tundmatu omale nime koos teadmisega, et meie kliimas on ta heal juhul võimeline elulema kui püsik, mille maapealne osa tuleb igal aastal pea nullist üles kasvatada. Ametlikud talutavad külmakraadid on miinus kümne piires. Mullusel talvel oli miinimum kaheksateist kraadi , enne seda oli paks lumi maas. Loomulikult oli õrnukesele tüve ümber mulda kuhjatud. Tore ju oleks ka kodus kiivivilju noppida, kuid viljaväädina on ta isegi  vähem perspektiivne kui aiamaalt pidevalt ilmuvad viinamarjaseemikud. Pealegi on aktiniidiad valdavalt kahekojalised taimed.

Ei tea kas see oli siis nüüd ikkagi vihje, et peaks soetama mõne Juhani puukooli poolt pakutavatest tervahambulistest aktiniidiatest, millel oleks pisut enam lootust. Kui kristalselt aus olla siis ma selle tilluviljalise. tavaliselt isataimena kasutatava "Issai" eelmisel suvel kahtlevalt koju tassisin. Eriti hästi tal pole läinud, mingi närbumistõve seen vist kallal, lõikusin just võrseid..

Hortese avatud aias

Tekkis mugav võimalus tunnikeseks Hortese taimeaeda põigata. Millega siis peibutatakse suveharjal oma ostjaid. Enamus siseruumidest on täidetud aastaajatu aia-, kodu- ja lemmiklooma-nänniga. Saalis ka mõned maitsetaimed ning valik soojalembeseid eputajaid.. Edasi ikka õue! Pakkumisel on suuremaid suvelillekompositsioonidega täidetud anumaid ning üllatus-üllatus - juba õitsevad krüsanteemid, hebed ja esimesed kanarbikud. Püsikutest hõljuvad segiläbi kassisabade ja salveidega erineva värvi ja suurusega kõrrelisetuustid. Leidub ka mõningaid klassikalisi suvelilli ning tagasihoidlik valik muid püsikuid.
On lehtpõõsaste suveilu aeg. Silma hakkab  põisenelate lopsakas värvivalik.

Mustjaspunase "Diabolo" ja laimirohelise "Darts Gold" vahepealseid värvivarjundeid pakuvad
pisut heledam punakullakas "Andre" ja tooni võrra tumedam "Amber Jubilee"

Kukerpuud oma värskete kasvudega on teine erksam värvilaik. Kuna rahvas nõuab värve, siis roheliselehelisi pakkumisel ei ole või ei hakka silma. Ikka Purple Dream,  Red-Rosy-Orange-Rocket. Minu jaoks uudiseks olid  Thunbergi kukerpuu erksa lehevärviga laiuva vormiga kitsalehelised põõsakesed. Mulle hakaksid nad kohe meeldima.  Koha puudusel pole hind oluline aga maksid pea kuusteist eurot :)

 "Golden Dream" ja  "Red Dream"

 Pisut hilinenud küll, kuid põhjaosariikides veel võimalik üritus - jasmiinide nuusutamine. Tõeliselt lõhnas koduaiaski parfüümipilve levitav ebajasmiin "Lemoinei". Teised kas olid lõhnatud või ei suutnud viimased veel õitsevad õiekesed märgatavat lõhnaelamust pakkuda. Keset jasmiinipõõsaid helendasid valgeõielised  veigelapõõsad "Bristol Snowflake". Pooleldi täidetud ebajasmiini "Dame Blanche" õied lubavad aias olla kaunimad kui istikupotis.

Kõige kallim ebajasmiin oli uudissordina pakutav tumedakooreline, punakate võrsetippudega
 üsna  suurte ristikujuliste lihtõitega "Starbright". Mingi lõhn oli ka; hind 44 eurot.

Okaspuude, eriti väikevormide valik on juba ka meie aiapoodides päris suur. Talvisest arutlusest rippoksaliste kuusepuude üle oli niipalju kasu, et sain teada kui väga palju on olemas hariliku kuuse vorme ja et liike on ka palju. Ning müügiplatsil oli põhjust öelda ühele tegelasele "Ahhaa, selline sa siis oledki tegelikult!"  Breweri kuusk isiklikult. Noored lamedad tömbiotsalised okkad sirutavad end küpsedes oksast eemale nagu pudeliharja harjased.

Nagu ikka, on idamaise taimekultuuri huvilistele välja pandud mõned õuebonsaiks kujundatud puud. Tavaliselt on need männid või elupuud. Seekord mõjusid huvitavalt  kadakast  kesteab mitme aastaga valmis vormitud aiaehted.

Keskmine kadakas "Mint Julep" 

Kogu aeg taevaveerel rippunud tume pilv jõudis pea kohele ja puistas mõned vihmaribalad. Enne lahkumist jäi akna all silma oh-kui ilus sõnajalalehvik tõusmas karvasest jalahakatisest. Ainult 69 eurot, ning võid koju viia suvise aia ja talvise talveaia ehte. Seda tüvijalga ei saa müüa äranuditud palgina vaid kindlasti korralikult juurutatuna, soovitavalt vähemalt ühe talve juba potis talvitunud, sest ebapiisava juurestiku tõttu võib sügiseni heas korras paistnud taim kevadeks kurnatuse tõttu otsad anda. Lehelehvik kannatab paar miinuskraadi, korralikult juurdunud tüvijalg õlgedega kaitstud kasvupungaga võib Inglismaa kliimas valitud kasvukohas vähehaaval omale tõelise tüvesamba kasvatada. 

Tüvijalg-sõnajalg Cyathea australis.

Et mis ma ostsin - esimest ja võib-olla viimast korda täiesti tasuta aiakülastuseks kujunes see käik.

Hea umbrohuaasta

Lillekasvataja tegi otsa lahti oma umbrohuaianduse meistriteosega. Lisan endagi panuse sellesse tänuväärsesse zanrisse. Staarisid kohtab igal sammul.Alustuseks mu köögiakna vaatest lilletorn, mis on asunud oma iseseisvat metsikut elu elama.

Väljavalitute hulka pääses ka oraz salaja aedahiilinu. Ei ole ma kunagi fännanud neid jäikvarrelisi tulekarva liiliaid, kuid elujõu eest saavad plusspunkti .

Ühe inimese umbrohi on teise lemmiklill. Kas on soovijaid?

Oma aiast rohkem pildilepääsejaid pole, sest võrdsete konkurents on liiga tugev. Suundume otse pealinna südamesse ja leiamegi suurepärase umbrohukunsti näite.

Potentsiaali on. Ehk jõuavad ka need seni veel näiliselt tühjad lillepotid Suure Rahvapeo avapäevaks värske rohelusega täituda. Mingid seemned seal ometi peaksid idanemisjärgus olema.

Edasi. Eelmisel suvel oli meie rahvakirjaniku platsil stiilne lilleseade, mõjuv  isegi oma üksindudes. Talvel ehtisid  esinduspargi vaasi rässakil männioksad. Suvekuu alguse puhul on sinna tekkinud üksildane "harakapesa". Võib-olla see ongi pargi tiivuliste elanike ühislooming- igaüks  tõi nokas mõne lilleoksakese.

Loosungiks : tehke julgelt oma kodus järele - igaüks saab hakkama. Kaunist umbrohulist juulit !

P.S. Ilu on (või ei ole) vaataja silmades.