Sõbranna ütles, et läheme loomaaeda, seal pidi huvitavaid taimi olema. Eks me siis läksime ja vaatasime ikka teele jäävad loomad ka üle. Ilm oli mõnusalt soe septembri keskpaiga kohta kuid taimedest paljud valmistusid juba talveks. Ma eriti ei teinud pilte ega kavatsenud ka postitust selle kohta teha, kuid õige mitme taime osas jäin ma vastuse võlgu küsimusele et mis see on.
Jääkarude elupaik on uhke, nii veealuste kui veepealsete vaatlemisvõimalustega, kuid sellele vaatamata olid loomad kusagil varjus ja me ei näinud ühtegi. Taimede osas seal seespool midagi huvitavat ei kasvanud.Ümbritseval alal oli palju erinevaid puid, kuid need ja üldse teised puud jäid seekord me huviorbiidist välja. Pinnakatjatest tundsid seal nõlvadel end hästi leesikad ja kukeharjad.
Teede ääres olid veel õitsemishoos kannad, hekkidena või üksikuna. Kartulipuud ja loorberid olid enamuses kokku kogutud talvitushoone ukse juurde.
Avamaal olid segamini tavalised ja eksootilisemad taimed. Kokku moodustasid nad üsna looduslikuna tunduvaid kooslusi. Pildil Aconogonon lichianense syn. Polugonum licianense.Alats sellest kui rohkem teadvustati Sahalini kirburohu invasiivsust, on aiapoodidesse ning haljasaladele jõudnud mitmed kõrged kirburohu tüüpi taimed, mis pole kuigi intensiivse levikuga kuid silmapaistvalt kõrged ikkagi.Nii ka pildil olev taim.
Kohati on veel alles üpris invasiivselt levivat kõrget pihlenaelat - Sorbaria sorbifolia. Leida võib seda vanadest parkidest. Juba ammu on müügil olnud pihlenela sort Sem, mis on madalam, punakate võrsetega ja vähem invasiivne. Sellest uuem müügilolev sort on Pia - roheliste lehtedega veelgi madalam, püstiste õitega ja kasvukoha suhtes pretensioonitu põõsas. Uusim aretis nimega Matca Ball on punakate lehtedega, madal kerakujuline, kollase sügisvärvusega, õitseb harva ning nõuab niiskemat kasvukohta. Arvatavasti on loomaaia pildil sort Sem, kuid mine tea.
Üks pilt rohtsetest taimedest. Kuigi kompositsioon näeb välja üsna looduslik, siis meie loodusest neid ei leia (vist). Nimesildiga oli tumelilla parkjuur pildil keskel - Limonium Perezii var. Sventenii. Parkjuured on populaarsed kuivatamise taimed ning võivad ka meil kasvada. Meie aedades nad siiski eriti populaarsed ei ole.
Troopikamaja on paar aastat avatud ja seal võib lähedalt ka mitmeid elanikke näha. Troopikale omaselt on seal soe ja niiske. Õhku täindab veepladin, loomade häälitsused ja laste kilked. Lõpuks võib veel pingil istuda ning jälgida ümberringi paiknevalt seinalt dzunglikeskkonna filmi sealsete taimede ja loomade-lindudega. Üldiselt aga, kui tahta näha kaunimaid õitsevaid troopikataimi nende kodukohas, tuleb neid otsida inimasustusest, pügatuna ja hooldatuna. Tegelik troopikaline dzungel on pime puudealune, maapinnal kuivanud lehtedega ja jalgadele ronivate kaanidega. Õied on ka, aga kusagil nii kõrgel, et neid võib vaadalda alles pärast nende maha langemist.
Troopikamaja maapinnale oli rohkelt istutatud lillade lehtedega jaava sametlehikut - Gynura auratianca, mis inglise keeles kannab nime purplre passion plant.
Ei puudunud ka ingver, täpsemalt Kahili ingver - Hedynhium gardneriaum. See taim on metsistunud ning üsna invasiivse loomuga Havail. Ingverid on rohkearvuline taimepere troopikas ning lähistroopikas. Meil on tuntud maitseaimena ingveri juur. Ingverite õied on populaarsed lõikelilled. Neid on vägagi erinevate välimusetega, punastes, kollastes või roosades toonides.Tihti ei jäta taim kuigi tasakaalus muljet - suurepärane õis paikeb kõrgevarreliste suurte lehtedega põõsa keskel ja võrreldes põõsaga üsna madalal varrel.
![]() |
Kahili ingver |
Ruse paistab olevat täitsa tubli õitseja, eks nad vist kasvatavad seda nagu paljud muidki taimi ise ette.
Huvitav mitu aastat nood püsti püsivad, kuid vist üsna kaua - kogu maailmas on see moodus üsna levinud.