Suure reede aiavaade

Riisuda ei ole siin Linnametsas veel mitte midagi. Ega üldse mingeid aiatöid teha. Ilma teevad igihaljad taimed, ka sügisel vaasidesse sätitud oksakimbud on veel üsna kohevad. Kuigi savipotsikud pole just kõige kindlam valik meie talvedesse, võin mina enda omadega rahul olla. Aeg-ajalt ikka on lihtsamat sorti aia-anumatele soodsaid pakkumisi ja nii saab kerge vaevaga lisavõimalusi väikese aia elustamiseks. Pildil nähtavatest on enamus juba mitmeid talvesid õues olnud. Valdavalt on õuenõudel eraldi sisemine anum, kuid mitte kõigil. Naiteks esimese pildi suur paks savipott on üleni mulda täis, kontpuupõõsas selles sai alguse mitu kevadet tagasi mulda torgatud okstest.

Aed on ikka veel enamuses valge teki all.

Igihaljad sõnajalalised lumevaiba august piilumas

Tulnuk-luuderohi. Kasvas kukerpuu potis, ronis sealt välja
 ning vallutab nüüd viinapuu mändi. Tänavune miinimum oli 24 kraadi.

Uus kukemari näitab erksat talivärvi, sügisel oli säravas kollakasrohelises rüüs 

Esialgsel vaatlusel on ka uus pieris japonica "Prelude"
 lume all talvel end hästi tundnud.

Ei tea kas sellise jääklombi alt mõni pistoks ka elusalt välja sulada suudab

Variegata pukspuukese vormilõikamise jäägid pudeli all on paremates tingimustes,
kuid kas ka piisav, et juurduda.

Talveseade Milda Linnusemetsa kuuseoksast ja kohaliku aia männiokstest. Suures potis ämbri-veigela tundub ka täitsa elus olevat. See põõsas on varem ka okkavallis talvitanud.  

Lumekuppusid võiks kohe hulga rohkem olla. Tegelikult ongi juba innukad isekülvi noortaimed oma kollakad ninad mulla pinnale upitanud. Esialgsel vaatlusel tundus isegi, et õied tulemas, kuid ei veel.

Näitan ausalt ka kahjustused ära. Hele potsik on ligi kümme talve trepil veetnud. Sel aastal aga viskas pealmise glasuurikihi kildudena maha. Väikeses potsikus on muld ja seal on umbes kolm aastat kasvanud kirjulehelised kivirikud. Sadava vihma eest on see ilma põhjaaauguta potsik trepil kaitstud, talvel tuiskav lumi pole suutnud  kahju teha.

Ilusaid kirjude munade pühi kõigile!

Orhideeaed Singapuri Lennujaamas

Suvereisilt tagasiteel kuuetunnist vahepeatust Singapuri Changi lennujaamas aitas sisustada erinevate taimeaedadega tutvumine. Pimeduse ja vihma tõttu jäi kaktuste katuseaia ning samuti vabas õhus paikneva lõhnataimede aia külastus pisut poolikuks. Ka liblikad oma aias olid uinunud. Siseruumi rajatud orhideeaias ning sõnajalgade metsas ei ole öö ega päeva vahel vahet. Ei teagi, kas need taimed on meelsasti nõus pidevas valguses viibima. Orhideed olid kõik täisõies - küllap neid vahetatakse välja niipea, kui õite hulk väheneb. Mina ei tea "toa" orhideedest midagi, pole ruumigi neid endale himustada. Aga uhked on nad küll ja imetlemiseks võimalusi leidub nüüd juba ka Eestimaal, internetist rääkimata.

Nimesilte igal taimel juures ei olnud, kuid hulk õptlikku teksti koos piltide ja sordinimedega oli eksponeeritud kivistunud puutüvelõikudel. Eriline tähelepanu kuulus Singapuris 1969. aastal loodud Mokara orhideele. See kolme sordi hübriid (Ascocentrum, Vanda ja Arachnis) on sealkandis eriti populaarne. Mokara Wai Liang oli esimene Mokara hübriid ning olevat saanud oma nime oma looja C.V. Moki järgi. Aretatud lõikelilleks, kuid näeb ka puhmikuna kena välja. 1992. aastal loendati juba 93 Mokara hübriidi. Palju pilte Mokaradest ja teistest Aasias kasvatatavatest orhideedest võib näha lehel http://www.flowerpictures.net/vietnam_flowers/orchids/mokara/index.htm#29

Orhideede keskel kasvasid palmid, tiigis ujusid ringi prisked valge-musta oranzi lapilised koid. Ei puudunud ka kiosk karpidesse pakitud värskete orhideedega ja orhideeteemaliste suveniiridega.