Saturday, April 13, 2019

Dionysia eri

Seekordne reis Šotimaa kevadesse jättis meid ilma kodumaisest aprilli soojanädalast. Kaasa pakitud vihmavarjud said tegevust kolmel päeval kuuest ja 4 aluskihiga tuulejope asemel oleks sama hästi keha katnud tavaline plussmiinus 10 kraadine jope. Vaid paaril korral oli põhjust paar kihti seljakotti pista. Aga ega see reisi väärtust vähendanud.  Šotimaal algab aiakevad juba veebruaris lumikellukese festivalidega, jätkub märtsis ja aprillis tuhandete nartsissidega ning tõstab üksteise järele fookusesse üha uued kevadlilled ning õitsevad puud-põõsad. Maikuus jätkuvad tagasihioidlikud temperatuurid, värsked tuuled ja värvipillerkaar saab aina hoogu.

Kodus samal ajal on esimene väike kivirik 'Romeo' on oma õied lahti teinud. Tubli ja elujõuline puhmas, kipub juba oma kivipraost naabervahesse liikuma.

Kivirik 'Romeo'

See postitus aga on pühendatud Dionüüsiatele (Dionysia), neile väikestele salapärstele padjandtaimedele, mida Inglismaa aiandid keelduvad väljapoole oma maad saatmast. Mitte kadedusest, vaid nad pidavat kinnises karbis maksimaalselt ühe päeva vastu. Neil on suured nõudmised värskele õhule, valgusele (valgusrikas aga hajutatud valgusega) ning peale plärisevat vett kardavad nad ka. Inglismaal kasvatamist õigustab eelkõige väiksem kevadine temperatuuri pendeldamine miinuse ja plussi vahel kui meil. Meil oleks põhjust proovida siiski; lihtsalt ei tohi nii valgesse istutada nagu Inglismaal seda tehakse. Nemad jälle peavad vihma vastu hoolega kaitset pakkuma ning on selleks välja mõelnud alpimajad. Dionüüsiapuhmad ei erinegi pealtnäha eriti neist peenekoelistest kivirikumütsakatest nagu avapildil näha, kuid kuuluvad hoopis piimulate perre. Edinburghi botaanikaaias oli pea pool alpimjakesest täidetud  prajasti õitsevate dionüüsiatega; mõned leidusid ka tufa seinas ning seina kõrval olevas katusega alpipeenras. Muide üpris valges. Panen nüüd järjest need pildid, mis mul eredas valguses 'pimesi' pildistades välja tulid. Lõppu lisan lingi sakslaste toodetud Youtube filmile sest botaanikaaiast, mille 20-ndal minutil algab alpimajakesese ja tufa seina tutvustus.  Kahjuks ei 'ilmunud' minu piltidele alpimajakene ise ning riskin netipildiga, mille algallikat ei suutnud tuvastada, mingi pildikogumismootori poolt esile toodud üldvaade kunstipärasest alpipeenra kaitse-ehitisest. Samas tagaplaanil tufasein; sellel ka osaliselt ülaservas vihmavari.


Võre on kindlasti vajalik - avalik tasuta ligipääsuga aed
 ja taimed pottidega liivas. Siin küll priimulate sektsioon.
Priimulad

Natukene oli muud kraami ka, pisikesed
nartsissid paremal servas vast kõige huvitavamad

Dionüüsiad

Dionüüsiad

Dionüüsiad


Alpimaja katus - mitte see ehitis mis ülal näidatud.
Tükike tufa seina muuhulgas ka dionüüsiad vasakul

Dionüüsiad seinal lähemalt

Vaade õuepeenrale. Tagapool ja vist ka esiplaanil Heldreichii mänd maaligi madalana ja siin seal mingid karukellad sinetamas ja hallikad rosetid mis peaksid kuuluma kenale kollaseõielisele  dicranostigma platycarpum-ile (hiina kirnurohi mingi, ka hiina mooniks kutsutud 
Erinevad väikesed priimulad avamaal anumas.

Vaata ja loe, kuidas Kanadas Wrightman'i alpitaimede aiandis dionüüsiaid kasvatatakse. Paik üsna mere lähedal, arvatavalt ühe tsooni võrra soojem kui meil, kuid samuti heitlike talveilmadega.   https://www.wrightmanalpines.com/blogs/harvey/2011/jul/growing-dionysia

Dionüüsiaõied kiviserva kaitse alt välja piilumas. Pilt Wrightmanni veebilehelt.
Nii ja kui nüüd veel energiat ja huvi on, vaadake Youtube'st filmi Edinburghi Kuninglikust botaanikaaiast Lõpuosas käiakse alpimajas ning istutatakse üks taim tufaseina. Aastaaeg suvine. Sel suvel loodetavasti veel head võimalused aiareisideks Inglismaale, sealhulgas taimelaatadele põnevaid taimi jahtima.

Magische Gärten. Der Botanische Garten von Edinburgh https://www.youtube.com/watch?v=7pci-QiS8ZE   


5 comments:

  1. Oma silm on kuningas. Käidud, nähtud ja pilt selge ka. :D
    Tänud jagamast. :)
    Eks ma ole neid dionüüsiaid pikalt juba tähele pannud, jajaa, apetiitsed on, aga oma aeda ei söanda isegi seemnest mitte panna. Meil on kevaditi liiga suured temperatuurivahed. Kui oleks selline alpimaja kus vajaduse korral sein teisaldatav-sulgetav, siis võiks proovida.

    ReplyDelete
  2. Aga mul just tekkis tunne, et mis seal ikka, prooviks küll; igatahes nad ei ole silmapaistvalt kallid. Kindlam on muidugi ikka kivirikke kasvatada. Needki tõelised varakevadised imed.

    ReplyDelete
  3. Aitäh jagamast! Tõeliselt huvitavad tegelased.

    ReplyDelete