Väike jaapani enelas

Anne postitusest ajendatuna torgatas pähe, et aga mul on ju ka see väike jaapani enelas ..vist. Sellega on natukene imelik lugu. Tahtsin kangesti Bullatat. Vaatasin ja vaatasin, kuid ostmiseni jõudsin kevadel kui lehti küljes polnud. Hind oli parem kui sügisel ja ilusti silt ka küljes. Hiljem kui lehed tulid, oli kribum küll kui teised jaapani enelad ning õiedki väiksemad. Ma enam ei mõelnud, et Bullata ikka päris selline ei olnud. Nimi jäigi külge. Ega esimesel aastal tast suurt rõõmu ei olnud. Teiste enelatega ühes reas ei suutnud end kuidagi tõestada, jäi liiga varju. Polnudki muud kui järgmisel suvel istutasin anumasse ja tõin valgemasse. Siis jälle see häda, et osutus uskumatult januseks. Palava suvega oli tegu, et päris ära ei kuivaks. Aga kui saabus oktoober, siis tema näitas end tõeliselt. Parim sügisvärv enelate hulgas, võistles mustikatega. Nüüd ongi nii olnud, et suvel potsikus, talveks koos sama potiga jalgupidi okkavallis. Veevajadusega aitab toime tulla kahekordne anum, välimine osa on valge ja kahe seina vahele toppisin natukene turvast.

Jaapani enelas - mingi pisikene. Nädalaseks üksijätmiseks viin igaks juhuks varju, äkki tsentraalkastmine ei tööta. Põhiõitsemine on möödas ja äraõitsenud õied ära lõigatud. 

Õisik ja lehed lähemalt. Ei midagi erilist, enelas mis enelas. 
Samal ajal Crispa ja Darts Red uhkeldavad oma vaarikapunaste õiekobaratega.

Eelmise aasta sügisvärv oli mõnevõrra kollakam kui tavaliselt,
kuid siiski punasem kui kõik teised aias. 

Ma ei tea, kui edukalt praegu võetud oks juurdub, kuid võin proovida, siis Annel hea võrrelda. Aga sügisel on kohe näha, kas Anne oma ka punaseks läheb.

P.S. Panin eelmisele postitusele roosinimed ka külge.