Nüüd siis see uuem osa. Veebruari keskpaik on sel aastal botaanikaaias üsna roheline ja rahulik. Silmatorkavaid õitsejaid on vähe. Seda enam need üksikud eputajad tähelepanu saavad. Igast ruumist mõni esindaja.
Troopikamaja vaade ukselt. Eiplaanil värvilise lehtedega ebakrootonid, edasi täidab vaatevälja india thunbergia (Thunbergia mysorensis) lehe- ja õitemass. Kobarates rippuvad kollase ammuli suuga õied on lähemalt vaadates päris huvitavad.
Aknalaual sibab mingi rotitaoline sabaga loomake. Järele pärides öeldi,et üks külastaja olevat salaja oma lemmikloomad kasvuhoonesse sokutanud ning seal nad nüüd elavadki. Nimi meelest.
Teisel pool suletud territooriumi püüavad pilku Thomsoni saatusepuu (Clerodendrum thomsoniae) punavalged õied. Saatusepuu on tegelikult liaan, mis päris puu tüve ümber ronima seatud.
Kaktustemaja erksaim värvilaik kuulub hoopis rohttaimele. Väga efektsed suured kärtslillad santa katariina jänesekapsa (oxalis triangularis) lehed valgete õiekobarate all.
Subtroopika majas on tagasihoidlikult esindatud ka eelmise aasta staarid - jasmiinid. Punane kuulsuselill särab kenasti oma papagoiõitega. Graatsiliselt hõljutavad oma nõtkeid lehti heinpuude poisipead. Needsamad, mis eelmisel aastal üllatasid haruldase kõrgusesse pürgiva õisikuga.
Pildile jäi hoopis mingi õhuline 3-D võrestik, mis täpitud väikeste kollaste õitega ning tillukeste lehtedega.
Kallis siksakpõõsas (Corokia cotoneaster, ka Corocia cotoneaster) on pärit Uus-Meremaa ja Austraalia mäekülgedelt, kus ta moodustab tihedaid madalaid põõsatihnikuid. Kodukohas on taim igihaljas, kui keegi neid lehekesi üldse tähele paneb. Õitseb kevadel. Mõni aeg pärast õitsemist kattuvad oksad väikeste säravate punaste marjakestega.
Selgub, et see arhitektuurne põõsake on muutunud päris trendikaks aianduslikuks taimeks. Sakasamaal GartenbauHeyer aianduskeskuses on siksakpõõsas asaleade kõrval lausa üheks põhitooteks. Põõsas kannatab hästi pügamist ning on kergesti kujundatav bonsaiks. Soojemas kliimas kasvatatakse ka hekina.Toataimena kasvades võib üsna pika suvehooaja õues veeta, sest kannatab välja mõningad külmakraadid. Isegi niivõrd, et katsetatakse, kas siksakpõõsast võiks ehk igal aastal uuesti võra kasvatava püsilillena aias pidada, kui juurestikule piisav kate talveks peale kuhjata. Toas talvitudes eelistab ta jahedat. Hooldusõpetuses mainitakse, et pinnasesse istutatud taime võiks kasvuperioodil hoolega kasta - pidavat olema võimeline mitukümmend sentimeetrit suvega kasvama. Vaat sulle siis kuivikut!
Pildile ei jäänud subtroopikamaja lõhnad, kus seekord domineeris kameelia magus hõng. Seda taime ma kasvataksin hea meelega oma aias. Mõningal määral on selleks isegi lootust - üha külmakindlamate sortide aretustöö on käimas.
Ringkäigu lõpetasime palmimaja kohvikus jäätisega. Akna taga olid valged härmas puud - Tallinnas haruldane loodusnähtus. Hetkel on meil nagu mujalgi null kraadi lähedane sulailm. Liiv-läätspuu oksapusa ei ole küll epakalt sik-sakkis, kuid see-eest on see täiesti külmakindel ning rõõmustab aednikku igal suvel rohkete kollaste läätspuuõitega.
Troopikamaja vaade ukselt. Eiplaanil värvilise lehtedega ebakrootonid, edasi täidab vaatevälja india thunbergia (Thunbergia mysorensis) lehe- ja õitemass. Kobarates rippuvad kollase ammuli suuga õied on lähemalt vaadates päris huvitavad.
Aknalaual sibab mingi rotitaoline sabaga loomake. Järele pärides öeldi,et üks külastaja olevat salaja oma lemmikloomad kasvuhoonesse sokutanud ning seal nad nüüd elavadki. Nimi meelest.
Teisel pool suletud territooriumi püüavad pilku Thomsoni saatusepuu (Clerodendrum thomsoniae) punavalged õied. Saatusepuu on tegelikult liaan, mis päris puu tüve ümber ronima seatud.
Kaktustemaja erksaim värvilaik kuulub hoopis rohttaimele. Väga efektsed suured kärtslillad santa katariina jänesekapsa (oxalis triangularis) lehed valgete õiekobarate all.
Subtroopika majas on tagasihoidlikult esindatud ka eelmise aasta staarid - jasmiinid. Punane kuulsuselill särab kenasti oma papagoiõitega. Graatsiliselt hõljutavad oma nõtkeid lehti heinpuude poisipead. Needsamad, mis eelmisel aastal üllatasid haruldase kõrgusesse pürgiva õisikuga.
Pildile jäi hoopis mingi õhuline 3-D võrestik, mis täpitud väikeste kollaste õitega ning tillukeste lehtedega.
Kallis siksakpõõsas (Corokia cotoneaster, ka Corocia cotoneaster) on pärit Uus-Meremaa ja Austraalia mäekülgedelt, kus ta moodustab tihedaid madalaid põõsatihnikuid. Kodukohas on taim igihaljas, kui keegi neid lehekesi üldse tähele paneb. Õitseb kevadel. Mõni aeg pärast õitsemist kattuvad oksad väikeste säravate punaste marjakestega.
Selgub, et see arhitektuurne põõsake on muutunud päris trendikaks aianduslikuks taimeks. Sakasamaal GartenbauHeyer aianduskeskuses on siksakpõõsas asaleade kõrval lausa üheks põhitooteks. Põõsas kannatab hästi pügamist ning on kergesti kujundatav bonsaiks. Soojemas kliimas kasvatatakse ka hekina.Toataimena kasvades võib üsna pika suvehooaja õues veeta, sest kannatab välja mõningad külmakraadid. Isegi niivõrd, et katsetatakse, kas siksakpõõsast võiks ehk igal aastal uuesti võra kasvatava püsilillena aias pidada, kui juurestikule piisav kate talveks peale kuhjata. Toas talvitudes eelistab ta jahedat. Hooldusõpetuses mainitakse, et pinnasesse istutatud taime võiks kasvuperioodil hoolega kasta - pidavat olema võimeline mitukümmend sentimeetrit suvega kasvama. Vaat sulle siis kuivikut!
Pildile ei jäänud subtroopikamaja lõhnad, kus seekord domineeris kameelia magus hõng. Seda taime ma kasvataksin hea meelega oma aias. Mõningal määral on selleks isegi lootust - üha külmakindlamate sortide aretustöö on käimas.
Ringkäigu lõpetasime palmimaja kohvikus jäätisega. Akna taga olid valged härmas puud - Tallinnas haruldane loodusnähtus. Hetkel on meil nagu mujalgi null kraadi lähedane sulailm. Liiv-läätspuu oksapusa ei ole küll epakalt sik-sakkis, kuid see-eest on see täiesti külmakindel ning rõõmustab aednikku igal suvel rohkete kollaste läätspuuõitega.
Aitäh ringkäigu eest! Ise sinna ju praegu ei pääse.
ReplyDeleteHuvitav, kuidas nende vundament soojustatud on, kas äkki on maa sees mingid soojendavad torud?
Küttesüsteem peaks ikkagi olema maapealne, kuid maa all paikneb suur bassein katuslage toestavate sammaste kaudu alla voolava vihmavee kogumiseks. Hoone läbipaistvad osad on löögi- ja ilmastikukindlast kihtplastikust (makrolon). Lae all töötavad tuule- tuulutus, vihmutus ja varjutussüsteemid.Pole vist ime, et lähistroopika nii lahe ja värske välja näeb. Troopika on kuidagi tihedam ja kokkusurutum. Ruumis parajasti töötav perenaine rääkis, et taimed kasvavad nii hoogsalt, et kärude kaupa tuleb igal nädalal rohelist massi maha lõigata ja välja vedada. Dzungel, mis muud.
DeleteSee saatusepuu õied on väga ilusad, oleks see saatus ka nii ilus.
ReplyDeleteKa Oxalis on imetore sinine, aga ega see meil väljas ei kasva?
Sa oled nii tore, harid meid mitmekülgselt, väga tubli!
Saatusepuud on Hansaplantiski müügil olnud, pidi ka sobima õues suvitamiseks. Külmaõrnu jänesekapsaid võib meil küll õues kasvatada, kuid talveks tuleb mugulad maast välja korjata. Telli kasvõi kohe: www.eurobulb.nl Ühe soovi jaoks on saatekulu liig suur, kuid võib ehk ka meie lillepoodidest leida. Ma kunagi Iron crossi kasvatasin.
DeleteHea, et meil on kohad, kus neid troopika-ja lähistroopikataimi nii lähedalt silmitseda ja katsuda saab, vaevalt, et meist keegi nii väga vabalt džunglis või kuskil vihmametsas omatahtsi ringi uitada saab. Ehk jõuab ka meile kunagi järgmisel sajandil see aeg, kus nii mõnigi neist siin avamaal vastu peab. Kahju ainult, et oma aeda mõnd mitmetuhandeaastast ürgelukat istutada ei saa.
ReplyDeleteMinu arust Oxalis adenophylla "Purple heart" ei pea mugulaid talveks üles võtma. Ons nii?
ReplyDeleteMina pole tõesti võtnud
ReplyDeleteJah, mul ka tavaline O.adenophylla talvitub õues. Aga õisi tal peaaegu ei näe - avanevad vaid täispäikeses ja õitseb ruttu ära.
Delete