Minna või mitte minna? Kadrioru parki suurele rahvaüritusele. Kadriorus toimus hiina uusaasta pidu juba kolmandat korda. Varasemad kummardused ida suunas olid materialiseerunud vaid kesklinnas. Tänavugi oli linnasüdames hiina teemalist sagimist olnud juba mitmel päeval. Eelmistel aastatel Kadriorus käinutelt oli kuulda muljeid väga suurest rahvamassist, mistõttu "mitte midagi ei näinud". Ikkagi läksime seekord.
Jõudsime luigetiigi äärde pisut peale väljakuulutatud kella kuuest algusaega. Halvemad ennustused paistsid tõeks minevat. Väikesele platsikesele olid grupina koondatud kõik 5 skulptuuri, ning samas toimus ka tuleetendus. Sirutasin fotoka pea kohale ja tulemus ..nojah. Arvatavasti olid kenad kujud.
Asutasime just eemale minema, kui inimjalgel Hiina madu oli oma tantsu kujude vahel ära teinud ja liikus üsna meie juurest mööda järgmise peoplatsi suunas. Et rahvas jääkujusid maha ei jookseks, hakati väikeste portsudena inimesi piiratud alale sisse laskma. Võtsime selle asemel suuna kontserdiplatsi poole. Park oli tegelikult kena. Pargiteed olid hästi valgustatud, lumehelbed muudkui langesid. Pehme ilma tõttu oli hästi palju lapsi vanematega liikvel. Ning igal pool lumememmed. Enamasti tavalised, kuid mõned päris kunstipärased.
Luigetiigi ümbruses põles mitu päris vahvat kõrget raudahju. Raudtoru umbes paarimeetrise läbimõõduga ümarale raudplaadile kinnitatud, mustrid sisse lõigatud ning sissepoole veel metallist võrkvooder asetatud. Üleni puid täis ja põlema. Aluse servades käsipuu-tõke, et keegi kogemata vastu toru end ei kõrvetaks.
Siin-seal olid nännitelgid, kusagil jagati ka tasuta või tasu eet sooja teed.
Kõrgel pea kohal hõljus üsna kaua üksik taevalatern.
Peoplatsil oli õnneks lava ning toimuvat dubleeriti ka suurele ekraanile. Rahvast ei olnudki enam väga tihedalt ning hiina tudengid andsid päris toreda tunnise etenduse, vaheldumisi tantsud ja pillilood. Tüdrukud hõljusid mõne tantsu ajal laval vaid kergete sussikestega ja vägagi kerges rõivas. Loodetavasti olid neil soojapuhurid.
Olgu, panen veel ühe mõttetu pimeda pildi - "mina olin siin". Vastupidi esialgsele plaanile olime lõpuni ja saime ka osa päris suurejoonelisest ilutulestikust. Kogu saluut oli kenasti saatemuusikasse esitatud. Hea saavutus, kui arvestada, et muusika tuli lindilt ning polnud dirigenti, kes oma taktikepiga probleemseid kohti siluda oleks aidanud.
Lõpuks üks kärts-mürts pilt Hiina uusaastaperioodi lõpupäevilt aastal 2008. Tegevuskoht Hiina pühakoda, kus paugutamisel kindel eesmärk - pahade vaimude ära hirmutamine.
Paugutamine toimus mingi erilise aparaadiga, kuhu asetati punased pikad laengutega lindid (padrunivööd olete ju pildilt näinud).Süütamine käis pika kaikaga. Kärin on võimas ning pärast on maa ümberringi kaetud punaste padrunikestade räbalatega. Ka paugu käivitaja ise paistab pisut ehmunud moega.
Jõudsime luigetiigi äärde pisut peale väljakuulutatud kella kuuest algusaega. Halvemad ennustused paistsid tõeks minevat. Väikesele platsikesele olid grupina koondatud kõik 5 skulptuuri, ning samas toimus ka tuleetendus. Sirutasin fotoka pea kohale ja tulemus ..nojah. Arvatavasti olid kenad kujud.
Asutasime just eemale minema, kui inimjalgel Hiina madu oli oma tantsu kujude vahel ära teinud ja liikus üsna meie juurest mööda järgmise peoplatsi suunas. Et rahvas jääkujusid maha ei jookseks, hakati väikeste portsudena inimesi piiratud alale sisse laskma. Võtsime selle asemel suuna kontserdiplatsi poole. Park oli tegelikult kena. Pargiteed olid hästi valgustatud, lumehelbed muudkui langesid. Pehme ilma tõttu oli hästi palju lapsi vanematega liikvel. Ning igal pool lumememmed. Enamasti tavalised, kuid mõned päris kunstipärased.
Luigetiigi ümbruses põles mitu päris vahvat kõrget raudahju. Raudtoru umbes paarimeetrise läbimõõduga ümarale raudplaadile kinnitatud, mustrid sisse lõigatud ning sissepoole veel metallist võrkvooder asetatud. Üleni puid täis ja põlema. Aluse servades käsipuu-tõke, et keegi kogemata vastu toru end ei kõrvetaks.
Siin-seal olid nännitelgid, kusagil jagati ka tasuta või tasu eet sooja teed.
Kõrgel pea kohal hõljus üsna kaua üksik taevalatern.
Peoplatsil oli õnneks lava ning toimuvat dubleeriti ka suurele ekraanile. Rahvast ei olnudki enam väga tihedalt ning hiina tudengid andsid päris toreda tunnise etenduse, vaheldumisi tantsud ja pillilood. Tüdrukud hõljusid mõne tantsu ajal laval vaid kergete sussikestega ja vägagi kerges rõivas. Loodetavasti olid neil soojapuhurid.
Olgu, panen veel ühe mõttetu pimeda pildi - "mina olin siin". Vastupidi esialgsele plaanile olime lõpuni ja saime ka osa päris suurejoonelisest ilutulestikust. Kogu saluut oli kenasti saatemuusikasse esitatud. Hea saavutus, kui arvestada, et muusika tuli lindilt ning polnud dirigenti, kes oma taktikepiga probleemseid kohti siluda oleks aidanud.
Paugutamine toimus mingi erilise aparaadiga, kuhu asetati punased pikad laengutega lindid (padrunivööd olete ju pildilt näinud).Süütamine käis pika kaikaga. Kärin on võimas ning pärast on maa ümberringi kaetud punaste padrunikestade räbalatega. Ka paugu käivitaja ise paistab pisut ehmunud moega.
Kadrioru parki hiina laternatega ei ehitud, kuid päris hiinas pidid uusaastakaunistused enam-vähem järgmise uue aastani väljas rippuma. Head maoaastat!
Sarnane Hiina uusaastaüritus pidi 12-ndal toimuma Paides.
Te olete ikka maru ettevõtlikud. Mul käis õde ka ja ütles, et ta ei näinud midagi.
ReplyDeleteMul on selle mao-aasta ees vähe hirm....
Pole need pildid midagi nii kehvad, päris hästi on näha, kuidas nad pimedat parki valgustavad. Mulle tegelikult sellised talvised tuleüritused meeldivad.
ReplyDeleteHmmm, mul madu pea terve eluaeg kodus, ei oska mingit hirmu tunda:)