Tähelepanu! Igaüks võib endale muretseda oma hiidsõnajala. Selleks ei pea isegi Inglismaale reisima, vaata näiteks Hansaplanti taimepakkumist . See pole esimene kord, kui pärast seda, kui kusagil kodust kaugel midagi huvitavat nähtud, leiad sellesama huviobjekti üsna oma nina alt. Lihtsalt pole osanud märgata. Meeleolukalt on oma kohtumist Lõuna Diksooniaga kirjeldanud hiidlane Tapio Vares aialehes: Puukujulise sõnajala jahil . Kui ihaldatud noortaim koju toodud ja hästi hooldatud, siis mõne aasta pärast hakkab ta tüvi märgatavaks muutuma, kasvades 3-5 sentimeetrit aastas ning 10-15 aasta pärast võib uhke omanik esitleda umbes sellist 60-sentimeetrise tüvega puukest.
Pilt Wikipeediast
Puukujulise sõnajala liikisid on palju. Enamasti kuuluvad nad ühte kahest sugukonnast: Dicsoniaceae või Cyaceaceae. Ka eelmise postituse lõpuosas olid näited ühest kummagi sugukonna sildistatud taimest. Sugukondade eristamiseks tuuakse esile üsna detailseid tunnuseid - nii, et esimese pilguga ei pruugi ettejuhtuva taime kuuluvus selge olla. Cyaceaceae sugukonnada kuuluvad kõige kõrgekasvulisemad liigid, mis võivad sirguda kuni 20 meetri kõrguseks. Nende tüvi moodustub maapinna kohale kerkinud risoomist ning lehelehviku läbimõõt võib ulatuda 6 meetrini. Kasvavad nad enamasti troopilistes mägistes pilvemetsades. Dicsoniaceae sugukonna esindajad on madalama tüveosaga, osa neist on ka epifüüdid. Selles sugukonnas on üks suhteliselt külmakindel liik, mida on juba pikemat aega kasvatatud Inglismaa ja Shotimaa kaitstumates aedades avamaaal või talveaias - Lõuna diksoonia - Dicsonia antarctica, kutsutud ka pehmetüveliseks sõnajalaks. Tema pehme sisuga tüvi on üleni ümbritsetud vanade äralangenud lehtede kontsudega. Selle taime aianduslik populaarsus on viimastel aastatel järsult tõusnud. Huvi kasvule aitab kaasa taime võime taluda erinevaid ilmastikutingimusi, kergesti üle elada ümberistutust ning võimalus seda tellijatele toimetada eostena, noortaimedena või isegi juurelt maha lõigatud nudiks kitkutud tüvedena. Kõigil puukujulistel sõnajalgadel ei ole võimet mahalõigatuna uuesti juurduda. Väiksemateks juppideks tüve lõigata ei ole mõtet, kasvupungad arenevad ainult tipuosas. Talvekaitseks topitaksegi võrasse kuiva heina või mässitakse kogu ladvaosa kohevasse külmakattesse. Aretajad töötavad külmakindluse suurendamise suunas. Eesmärgiks on aretised, mis võiksid erihoole all talvituda avamaal kuni 6-ndas tsoonis. Tundub, et ka Eestisse on võimalik tellida ettevalmistatud tüvesid. Enne aga tutvuge juhistega, kuidas valida parimat tüve. Muuhulgas, tüved pidavat olema toitvad, sisaldades arvstatavas koguses tärklist. Kui tellitud diksooniad juurdunud, siis neile sobiks meeleolu lisamiseks asustada epifüüte. Olenevalt talveaia temperatuurist kas orhideesid või muid külmakindlamaid liike.
Pildi veebilehel leidub ostujuhiseid ja nimekiri võimalikest ostukohtadest
Veebist infot otsides jäi silma üks eriti kaunis diksooniagrupp ühest Dublinis asuvast eksootiliste taimede aiandist Dicksonia Direct. Samal lehel ka müüginimekiri. Ostuhuvilistel peaks nüüd piisavalt infot olema.
Siin minu tehtud pilt Singapuri lennujaama sõnajalgade aiast. Vähemalt need jömpsakama tüvega isendid teiste varjus peaksid olema Lõunadiksooniad.
Singapuri lennujaama sõnajalgade aed koide basseiniga
Kõige lõppu veel paar pilti , kus puukujulised sõnajalad moodustavad meeleoluka tausta põhiobjektidele.
Meie punahuule uhke taustaansambel
Maastikukujundus lodutaimedega - kõrrelisevaagnad olid täidetud märja mudaga
Puukujulisi sõnajalgu tuli ette mitmel pool nii Balil kui Floresel. Pilt tehtud eelkõige nutika idee jäädvustamiseks - välja rentimiseks pakutakse õnnelikku maad.
Lubadus iseendale. Kui järgmine kord Tallinna Botaanikaaia subtroopikamajja peaks sattuma, tuleb järgi uurida, kus seal täpselt need Dicsonia antarctica-d asuvad ja kuidas on lood nende tüve kõrgusega. Vähemalt olevat nad seal kohal olnud 2009. aastal.
No millest ma siis räägin. Unistan palmidest ja neist diksooniatest ja veel millestki ja siis tuleb tänavune talv:(, aga talveaeda ehitama ma ei hakka. Tähendab, tulebki aru pähe võtta, mis siis, et huvitavam on teisiti.
ReplyDeleteAga Elvas on tänavu ühele banaanipuule ehitatud ümber karkass ja see on lehti täis topitud. Eks näis, kui see värgindus töötab, siis ehk ju võikski:D
Meie sõnajalad on ka ilusad kui neid hästi eksponeerida. Näiteks maarjasõnajalg....1m kõrgune on ikka uhke küll.
ReplyDeleteNii huvitav blogi.
ReplyDeleteEt 6rna taime p6hukatte all talvitada, peab lisasoojust andma, sest maapind jahtub maha. Me ise pysisoojastena unustame 2ra, et taim ei suuda iseendale sooja toota ja seeg tuleb katta ylipaksult, et maapinnasoojust kauemaks j2tkuks, v6i anda lisasooja nt kyttekaabliga (v soojendatud kivid, aga kahtlemata on see palju tylikam. Mina eelistaksin talveaeda vm kontrollitud kliimaga ruumi.)
S6najalad on muinasjutuliselt ilusad. Puiss6najalg on oma ajaloo t6ttu kahtlemata lugupidamist v22rt:) ja ehk kaugemas tulevikus ehk meilgi kasvatamist, kui sordiaretajad suudavad vastupidavamaid sorte luua.
Põhutuustiga puusõnajala talvitamine toimib ikka neis paigus, kus ta praegugi avamaal kasvab - lihtsalt huvitav fakt oli. Kui asi Eestis praktiliseks läheb, siis ikka tuppa tuua talveks.
ReplyDeleteTegelikult võiks ju keegi rajada ka sellise napilt üle nullkraadi talveaia - mitte ainult talvituslao, vaid nii kujundatuna, et kena ka välja näeks.
Nagu Kimalanegi märkis,
õnneks on ka meie kliimale vastupidavaid põnevaid sõnajalgu päris palju - suuri ja pisikesi, suviseid ja talviseid. Paraku mitmed levinud sõnajalad kipuvad väga agaralt oma istutuskohast edasi rändama ja nii on neil raske võistelda hostadega populaarsuse osas.
Selline jahe talveaed ongi mul m6ttes - peab olema osalt kaetud p6randa ja osalt krunti-istutustega, talvel peab temp j22ma plussi, ning loomulikult peab asi ka hea ja kunstip2rane v2lja n2gema. Mind huvitab v2ga teema, et ilusad suured toataimed peaksid aasta ringi saama soodsas keskkonnas kasvada, mitte p6deda 2x aastas kolimist, suvel v2ljas m6nuleda, aga 9 kuud siiski liiga pimedas ja kitsas siseruumis "hoiul olla". Mitte ykski siseruum ei saa t2ita talveaia funktsiooni, kes seda veel peaks teadma kui mitte Kaaren oma pealt 200 suure ja veel suurema toataimega:).
ReplyDeleteOlen uurinud erinevaid aiakultuure ning n6us sellega, et meil on praegu k2ttesaadav ilus valik rohttaim-s6najalgu, eks puiss6najalg kuulub samasse seltskonda pigem jahedalembeste toataimedega nagu agaav ja opuntiad (ja veel mitmed). Imetlen aedu, kus neid kasvatatakse, ja kiidan neid aednikke, endal ei mahu s6najalad praegu aia- ega ajaplaani.
Ja j2tkuvalt kiidan Sinu blogi - nii mitmekesine, asjalik ja ilusa korrektse eesti keele kasutusega.