Tegevuskoht endiselt TBA subtroopikamaja. Mis kõik seal parajasti õitsevad võib iga huviline uurida botaanikaaia kodulehe
õiekalendrist. Enamasti õitsevad kalendris mainitud taimed tõesti. Kallad, kliiviad ja asalead on kaunid, kuid ennegi nähtud. Mõnest erilisemast õitsejast aga lihtsalt ei saa märkamata mööda astuda. Teeraja ääres kõrguvad valgeõielised ussikeelte tornid - meie kesksuvise siniõielise maanteeservade elustaja lõunamaised sugulased. Tenerife ussikeel õitseb TBA kasvuhoones tänavu esmakordselt. See kaheaastane mesilaste lemmik on erinevalt sinisest sugulasest külmaõrn.
Tenerife endeemne monokarpne ehk ainuviljaline ussikeel Echinum simplex - soojemas kliimas kasvatatakse seda aiataimena.
Taimele on nime andnud õitest välja ulatuvad ussi keelt meenutavad pikad emakad;
hoopis uhemalt kõlab ingliskeelne nimi - Tower of jewels, tõlkes kalliskivitorn
Kui puukujulise sõnajalaga lõpuks sotid selged, hakkab sealsamas kõrval silma üks paksema tüvetompa tipust graatsiliselt kaarduvate pikkade peenikeste lehtedega "rohupuhmas", mis tundub kuidagi eriti nunnu. Arvestades aastaaega pole ka ime - kassirohu tutt toaaknal tundub ka kaunikene. Siiski vaist ei petnud ja taas on tegemist ühe iidsema taimerühma esindajaga kaugelt Austraalia mandrilt - heinpuuga. Samm edasi ja teisel pool rada on samasugune, ainult selle tipust kõrgub odana kõrgele ülespoole pruun õisikuvars. Selgub, et see õisikuvars oli ka telerisse jõudnud - vast olid tal siis ka veel väikesed valged õiekesed küljes. Õitseb meil samuti esimest korda.
Heinpuu - Xanthorrhoea - Austraalia kuivade alade asukas
Õisikuvars on nii kõrge, et taime alumine osa kipub pildist välja jääma
Looduslikus kohas kasvavate heinpuude tüvi pidavat olema võsapõlengute suitsust must. Sageli kerkib mõni kuu pärast põlengut muidu üliaeglase kasvuga puu ladvatuti keskelt üles kõrge õisikuvars - saabunud on sobivad idanemistingimused. Kui tuli eriti tugev juhtus olema ja kasvupunga häiris, võis tekkida harunemine ja ühe pea asemele kerkis mitu nagu lohejutus. Panen seekord üles kogu mahapildistatud teabelehe, tekst peaks enam -vähem loetav olema. Lehel mainitakse, et loodusest välja kaevatud puu kipub mõne aasta pärast kuivama kui paksust tüvest toiduvarud otsa saavad. Uurisin, et põhjuseks on puu väga sügav juurestik Kuna puu on hinnaline, siis on välja töötatud erilised võtted, kuidas taime ikkagi enam-vähem heas seisukorras kätte saada. Leidub ka juttusid vastutustundetutest maaomanikest, kes ei hooli loodusrikkuse säilitamisest, vaid omandatud maatükil hulk aastaid kasvanud heinpuud kiiresti rahaks teevad - just niisama nagu mõnedki meie taasmaasaajad oma metsaga tegid.
Teabeleht heinpuu kohta
No comments:
Post a Comment