Friday, September 14, 2012

Mis kasvab maja ees ja pargi sees

Järjekordne postitus seeriast linna lilled. Seekordne teekond on lühike ja algab otse  esindusteatri vastast. Pikk peenar eraldab parkimispatsi kõnniteest. Korrapärase klassikaline peenra ja õitsva niidu sümbioos. Peenar on tihedalt täis istutatud roosat Kalevi keppi (Gaura lindheimeri), keskosas sekka ka valgeõielisi  Tuules noogutamas lilla Argentiina raudürt (Verbena bonariensis). Bioloogiliselt püsikud, põhjamaa tingimustes üheaastased. Aiandid saavad ikka oma tellimused, selliseid sügisel "kauamängivaid" lilli tuleb külvata märtsis.



Tammsaare pargi puudealuses hämaruses kasvab vaid rohi. Ainsa ilustusena kaks aiavaasi Tammsaare kuju esise kiviplatsi servades. Tooni annab ilubataadi (Ipomea batata) heleroheline lehestik,täienduseks sinine tiiviklill (Scaevola aemula) ja kõrgust markeerimas taas Argentiina raudürt. Bataadid on tore leid haljastuses, neid on olemas mitmeid erinevaid toone. Vaata näiteks Kanepi aiandist.Huvitav, kuidas neid ületalve hoitakse - kas mugulana või lehestikuga taim, millest siis kevadtalvel pistikuid tehakse.



Pärnu maantee poolses servas pikk rivi eriti lopsakat igavestiõitsevat begooniat - haljastuse klassika. Värske lisandina esiplaanil kollaseleheline roomav metsvits. Tagaserva kindlustamas madal pöetud tuhkpuuhekk.

1 comment:

  1. See üksik vaas Tammsaare juures sunnib seisatama, ta on mu meelest hoopis rohkem emotsioone pakkuv ja silmatorkavam kui lillehekid, kellest inimesed tihti seda märkamatagi mööda kiirustavad, olgugi, et kui nad puuduksid, märgataks seda kohe. Ilusad ju! Ja mulle küll meeldib, et seal puude all midagi ei kasva.
    Roomav metsvits aga üks parimaid taimi, keda haljastajad on kasutanud. Ma mõtlen sageli, miks meil ei kasutata haljastuses rohkem püsikuid, lõppkokkuvõttes tuleksid nad ka odavamad. Ju haljastajail napib fantaasiat.

    ReplyDelete