Väikesed elulõngad - lõpetuseks

Eelmises postituses jäid näitamata mõned meie aia sinise elulõnga "Clematis viticella" aretised.

Need on siis vahevariant nn "suurte" ja "väikeste" vahel. Enamasti on õied väheldased ja kõlguvad suhteliselt pika õievarre otsas. Õied on tavaliselt laialt avatud nagu suureõielistel, kuid leidub ka kellukjaid nagu päikeselemb "Betty Corming"  (selle päikesearmastuse pärast mul seda ei ole).

Need aretised, kelle esivanemate hulgas on siniverelisemaid eksmplare, ei erinengi eriti mistahes väheldaste õitega "suureõielisest". Hiljuti võeti vastu otsus, et viticella nimetust võivad kanda vaid need aretised, mille üks otsene vanem on viticella. Sellegi poolest on sinise elulõnga  häid omadusi märgata mitmetel nüüd suurte elulõngade klassi loetavatel hübriididel nagu näiteks minugi aias kasvav "Blekitny Aniol". ja mitmed Kivistke aretised.
Minu viticellad on kõik olnud sügisel täiesti maha lõigatud ja igaks juhuks väike mullakuhjake peale kallatud. Meie muld on kerge ja liivane, kevadel vaid pisut eemale lükata.

Ees aukohal põhiliigi seemiku portreevõte. Väikesed keskelt heledamad lillatoonilised õied. Tänu Köögikatale  kasvavad selle liigi esindajad paljudes aedades. Kolmandal kasvuaastal mu aias on kõrguskasv suhteliselt tagasihoidlik. Sügavas varjus õitseb ka, kuid vähem. Kuigi ma olen neid kohusetundlikult edasi jaganud, on mul ikka veel mõned ära anda.  Igaühele oma viticella!

"Minuet" - suure valge keskosaga roosatipulised  õied vaid pisut suuremad kui põhiliigil. Õitsemine väga rikkalik. Olen näinud teda kõrget 4-meetrist sirelipõõsast vallutamas. Koos punaroosa "Abundance"-ga moodustus kena kirju muster. Pildil olevale aiale ronis ta täiesti iseenese tarkusest. Püüdis ronida ka aia taga kasvavate elupuude otsa, kuid need on naabri omad ja nii sai julmalt aiaservalt tagasi rebitud. Ripub siis allapoole (tagasipöörde kohast sai kinnitatud)  Korralik võre juba paigaldatud , järgmisel aastal lubatakse pool meetrit kõrgemale ronida.

Siin ka "Abundance" portree. Kahjuks sai see taim suunatud liiga karmile ellujäämiskursusele - prügimaja otsaseina tänava äärde. Kuiv, kehv ja pime koht. Koertele ka ahvatluseks. Ega ta seal rohkem pole suutnudki kui vaid ellu jääda. Naabriks juba Kata Kange istutatud.Vaja ümber asustada

Ehituspoe sügisene juhuost osutus väga heaks valikuks. Siin juba varemgi tutvustatud "Polish Spirit".  Algtaim leitud ühest Poola kloostriaiast. Üheks vanemaks arvatakse viticellat, teine jääb tundmatuks. Mõni müüja pakub seda ka suureõielise pähe. Ilusad suured õied ja muudkui õitseb ja õitseb. Püstistele tugikeppidele  punderdatud enne uue tugivõre paigaldamist. 

Kokkuvõtteks.

Elulõngad on uhked ja elujõulised taimed. Haprana näivad varred on ettevaatlikul käsitsemisel soovi korral  igati suunatavad.

Paari-kolme meetri kõrguseks suudavad kasvada pea kõik elulõngad. Küsimus on rohkem selles, et kas ja kui palju neil plaanitud toestuse jaoks kasutamata kasvuvõimsust üle jääb. Ülejäägi võib siis suunata horisontaalselt või taas allapoole rippuma.

Varast kevadist rohelust ja õieilu pakuvad vaid talvituvate vartega mägilõngad. Kogu aeg rohelise õitseva seina saavutamiseks peab neid kokku istutama väheste hiliste täiesti külmakindlate sortidega või virgalt majandama mahalõigatavate ja allesjäetavate varte segadikus. "Kadaka eri" kaherealine istutusplaan võib anda huvitavaid tulemusi.


Suureõielisi ei maksa päris maha kanda. On ju ikka tõesti väga kaunid.  Uuemad sordid on reeglina kompaktsemad ja alumine õiteta osa on väiksem. Enamus neist võivad samuti nagu väikeseõielisedki võre asemel toetuda okaspuudele, suurtele kividele või müürilt allapoole rippuda. Kui juured jäävad põhja poole, siis päike "tõmbab" taimed ise ettepoole.