Laupäevaks oli laadakalendris mitmeid pakkumisi, Võhma juurikas ehk kõige ahvatlevam. Võrdlev pilk muldapanekut ootavatele sibulavarudele ning võimalikule vabale aiaruumile - ja sõidumõtted said peast välja aetud. Ilma poolest oli kojujäämine päris hea valik - aeg-ajalt pea kohale kerkivatest pilvedest ei jõudnud maa peale eriti midagi. Aias on veel kõik roheline, kui üks tulipunane mustikapõõsas välja arvata. Täna fookuses ronijad. Elulõngadest jätkavad peale pildil roosatava Printsess Diana hoogsalt veel pisikeste õitega valge "Paul Farges" ning tumelilla "Polish Spirit". Mingeid väsimuse märke ei ilmuta ka väikeseõieline tuules võnklevate õitega "Minuet". Teistel tublisti õitsenud elulõngadelgi puhkeb veel uusi õisi. Paar hädapätakat on elulõngade hulgas siiski. Üks roosalilla, kes ostetud valgeõielise pähe on mingi eriline pungasööjate lemmik ja pärast kaheaastast katsetamist läheb kõrvaldamisele. Vähemalt meie aias tast asja ei ole. Väljasaatmisele läheb ka väikeseõieline kahvatulilla karuputkelehine elulõng. Sel viimasel pole muud viga kui et minu spartalikes tingimustas kase all jõuab ta avada vaid esimesed õied kui juba sügis käes ja lehed hakkavad otsast kolletuma. Köögikata lubas küll mõlemale varjupaika, kuid selle roosalilla võiks pigem kohe likvideerida.
 |
| Teksase elulõnga "Printsess Diana" tumeroosad tulbiõied püsivad kaua. |
 |
| Hädapätaka ainus vähem näritud õis |
 |
| Karuputkelehisel elulõngal on esimesed õied ja palju puhkemata pungi |
See suvi ei olnud sobiv lehtertappude sortimendiga tutvumiseks. Külvasin potikestessse lavas, kuid külm ja vihm suve algul närvutas enamiku kohale istutatud noortest kogunisti ära. Paar taime nüüd lõpuks jõudsid mõned õied avada, lehed endal päris pitsiliseks näritud. Ikkagi hea, et meie kliimas need kassitapu sugulased umbrohuks ei muutu..
Kevadise olekuga sügislilled toovad aeda varakevade tunnet. Kui seda talve ees ei oleks, võikski ring uuesti alata. Kuigi jah, krookuse suurprojekti algmaterjalgi alles kohale saabumata.
Oi kui kaunis Diana ja üldse huvitavad sordid. Tore, et nad Sind ka praeguses ajas oma õitega rõõmustavad. Minu Piilud ja uueke on õitsenud juba.
ReplyDeleteMa ikka katsetaks temaga - äkki mul teised närijad ja neile need pungad ei maitse. :o)
ReplyDeleteOotan ka põnevusega Su teadet paki saabumise kohta. ;o)
Oh, tore, et väikeseõielistest elulõngadest juttu tegid - jupike teadmist juures. Meil vaja terrassile turvakaalutlustel teha aed ümber ja siis ma juba esitasin oma "tagasihoidliku" soovi, et see külg, mis maapinnast kõige kõrgemal (terrass kallaku peal) saaks väljastpoolt viimistletud taimevõrega väikeseõieliste elulõngade jaoks. Diana ja P Farges on mul endalgi meeles mõlkunud.
ReplyDeleteJajah, ma ka juba nihelen paki ootuses ja informeerisin peret, et mul sügisel veel üks kaksikutevaba käik plaanis :)
Mulle meeldivad ka väikeseõielised elulõngad enam kui suured sordid, see liikide armastus ongi vist minu kiiks, aga kahjuks pole nad mu nr 1 eelistuseks ja ronimiskohti napib samuti. Siiski on hea ju teada, kuidas kuskil kasvavad
ReplyDeleteMa vaatasin täna just oma elulõnga, veel väga ei muretse- ei ole söödikuid ta kallal ja uustulnuk teine ka. Mu esimene. Panin sauna eesukse varikatusele ta ronima, uks suunatud lääne küljele. Aga märkimisväärseid edusamme ei ole täheldanud. Ilmselt asun teda siiski kolima...
ReplyDeleteKaunid on nad küll Sul!
Sa ei kirjuta, mis sorti või liiki Su elulõng on. Kui ta on veel noor, ei maksa kiirustada ümberkolimisega. Õige kasvujõu saavutamiseks läheb neil päris mitu aastat. Ka mahalõigatavad tulevad igal aastal üles üha suurema hulga võrsetega ja jõuavad kõrgemale kasvada. Varikatusele jõudmisega võib madalamakasvulistel siiski probleeme olla.
Delete