Kahe tänavaäärse piirinaabri krundid on saanud oma algilme haljastaja käe läbi. Praktilised ja vähest hooldust vajavad. Omanikke on näha põhiliselt muru niitmas ning rehatöödel. Aga seal tagapool krundi sügavuses on ise-loomingulised naabrid. Üks neist on istutanud omale poole võrkaeda eriliigiliste lehtpõõsaste rea. Käin ikka aeg-ajalt üle aia piilumas. Varakevadel näsiniine õitsemist, suvel topelt jasmiini õievahtu. Heki nael aga hakkab särama sügisel. Põhimõtteliselt vana tuttav, kuid eriti efektsete viljadega kikkapuu. Täna siis püüdsin talle täpsemat nime leida. Loodetavasti sai õige.
 |
| Suuretiivaline kikkapuu -Euonymus macropterus |
 |
Põõsa lehed hakkavad värvuma -
sombuse ilmaga jääb pilt tegelikkuset tublisti tuhmimaks. |
Suuretiivaline kikkapuu kasvab erinevatel andmetel 2-7 meetri kõrguseks hõredaks põõsaks, eelistatavalt neutraalses või aluselises mullas. Pildil olev isend ei ole kiiret kasvu näidanud, kuid võib-olla teda ka kärbitakse nagu teisigi selle heki põõsaid. Põõsake on juba praegu kaunis, kuid pärast lehtede langemist täiesti vastupandamatu. Viljad inimesele mürgised, kuid linnud siiski neid pidid sööma ja nii seemneid levitama. Põhimõtteline luba pistoksi võtta on olemas, kuid see ruumipuudus ja "eks läbi võrkaia on ju ka päris hästi näha" on jätnud paljundusplaanid uinunud olekusse.
Kikkapuu on tõesti hästi tore. Need vahvad viljad...tore pilt ka!Sain eelmisel sügisel oma aeda hariliku kikkapuu, aga see on ka väga pisike veel.
ReplyDeleteTiivulised kobarad raagus okste küljes võib ikka väga maru pilt olla. Võimalusel paluks siis korduspilti uues olekus :).
ReplyDeleteKõik kikkapuud on väga ilusad, kahjuks ka väga mürgised. Kellel on väikesed lapsed, peaksid olema väga ettevaatlikud.
ReplyDeleteMulle ka kikkapuud meeldivad. Kui ma koeraga jõe ääres jalutamas käin, siis näen TBA omasid üle jõe "säramas". Ja just see suuretiivaline kikkapuu on "kolinud" ka üle jõe. Mõtlesin, et siis sealt mõne võrse võtma. Nagu ma Mati Laane jutust aru sain, ei ole seemnetega mõtet jännata. Väga vintskelt pidi kasvama ja saladuskatte all võin öelda, jutt jumala õige. Kasvab väga aeglaselt.
ReplyDeleteEks selle mürgisusega on jah halb asi, aga tegelikult onju palju asju mürgised. Sai siin just juttu tehtud õeperega, et kastani munade väliskest on ka mürgine ja seda ei tohiks ka hammastega koorida. keegi ei teadnudki sellest ja tuli vastus, et sellepärast oligi kunagi see nii imeliku maitsega. pigem ongi nii, et siis saab lastele selgeks teha, et see ja see vili on mürgine ja võtta ei tohi. See ei päästa, et aeda ei too, kunagi "leitakse" see kuskilt mujalt üles ja siis ei teata ju midagi ning ongi jama majas. Tegelikult võiks kusagil botaanika aias olla sihuke nurk, kus oleks siis kirjas ja kui võimalik, siis ka "elusast peast" näha mis on need mürgised taimed. Asja nimi võiks olla "mürginurk". Seda pole ainult lastele vaja, ka enamus täiskasvanuid vajaks seda. Ka mina.
Aga kikkapuu marjad talvel lume taustal on väga ilus vaade. Meil on siin kandis ka looduslikult kasvamas harilikku kikkapuud.
Ega mingist nurgast küll ei piisa - suur osa ilutaimi on üleni või osaliselt mürgised. Kuid need kõige ohtlikumad võiksid küll olla esile tõstetud hoiatavate siltidega. Väikeses koguses surmavaid maitsvaid vilju-juurikaid ju palju ei ole. Huvitav, mispärast laste ja ka täiskasvanute allergilisus on üha kasvamas. Kas ainult looduse suurem saastumus ja kemikaalid või hoopis oma osa mängib "liiga" steriilne igapäevane elukeskkond. Vana-aja kolmekopikase vee automaate, kus igaüks jõi samast klaasist, ei maksa küll vist tagasi igatseda. Võimalike kaasjoojate hulk ei piirdu ju enam oma linna rahvaga vaid igast ilmanurgast võidaks pisikuid klaasiäärele sokutada.
Delete