Suve pikendus Sveitsis II

 Sügisese reisi kirjeldus jäi pikaks ootama,  tahaks sellega varem ühele poole saada kui uus reis peale tuleb. Kõigepealt siiski paar pilti vana- aasta viimasest päevast. Talv  tuli vara ja suure lumega, mis vahepeal pea ära sulas ja uuesti maha sadas. Muidugi jäid mõned aiatööd ka talve jalgu, kuid tähtsamad said (vist) siiski tehtud. Vahepealne sula päästis ilmselt murdumast mõnedki okaspuud, kes pole aretatud suure lumekoorma jaoks  - eriti tüvel okaspuud. 

Noh ja siis tuligi uus aasta ja seegi on juba mitu päeva vana ning hetkel harjumatult külm -17 kraadi. Tavaliselt saab uus aasta õues vastu võetud, kuid sel aastal jäeti loomaomanike rõõmuks ja tavainimeste kurvastuseks raketisaluut ära ja nii ei olnud ka põhjust seda vaatama kippuda.

Nüüd siis üle aasta rajajoone tagasi Sveitsi.

1.10.2023 Start mägedesse: Furkapass, Grimselpass, jalutuskäik Rhône jõe ääres, Oberaarbahn’iga Gondlisõit ja ööbimine Berghaus Oberaar’is

Parajasti oli aeg mida sealmaal kutsutakse Indian summer. Punased on mitmete põõsaste lehed ning mustikavarred mäenõlvadel. Ka mustikaid korjatakse nõnda lagedatelt mäekallakutelt.

  

Gondlisõit mägedes oli üsna pikk ja ümberistumisega. Meie lõpp-punkt oli mägihotell Grimsel Hospiits. Sel oli ka üsna avar siseõu, kuid pildilt ei ole seda näha.Saarel keset veehoidlat.

Sellel pildil on uue kõrgema paisu ehitus pooleli (paremal) Vana samal ajal ikka kasutuses (vasakul). 

Sveitsis on elektrienergia hind tarbijatele üsna odav. Kohapeal toodetakse põhiliselt nn puhast energist (hüdro, tuuma ja muu taastuv) osa sellest müüakse välja ja sisse ostetakse umbes samapalju fossiilsetel kütustel põhinevat energiat. Nii on CO2 emissioon hulga väiksem kui Euroopa Liidus. Uusi tuumajaamu ei ehitata, vanad suletakse vähehaaval. Tammidega hoitakse tagavaraks vett, mida saab kiirelt kasutada elektritootmise ühtlustamiseks. Põhiline hulk energiat kasutatakse transpordis, kõik raudteed on elektrifitseeritud.

Ülemisel pildil on koit veehoidlal, vaadatuna alt, edasi vaade ööbimiskohast ja vaade sealsamast alla. Ka Grimselisse gondliga sõitjad jätsid oma autod veehoidla äärde.

Seekord me ei ööbinud kõik koos matkabussis vaid meie mägihotellis ja noored all veehoidla ääres bussis. Sinna mägimajja viib 3 km pikkune kitsas ühesuunaline tee. Iga tunni aja tagant suunda muudetakse. Seal sai ka söögiga nalja. Me ise ei olnud broneerinud ja bronn oli koos õhtusöögiga. Toodigi ette päris suur taldrikutäis salatikraami ja eks meil kõhud tühjad ja nii pidi ka igasugu salatite vastane Aarne sööma oma taldriku tühjaks. Nojah, praad ja magustoit tulid hiljem selle järel. Enamik rahvast ju oli kondimootoriga või lausa jalgsi päev läbi mägiteedel seigelnud ja tõhus toit oli igati kohane.