Õhtueine Maligcongi mägikülas Suzette kodumajutuse terrassil pärast päikeseloojangut. |
Mulle on alati suurt huvi pakkunud tundma õppida ja maitsta erinevaid puuvilju ja muid toidutaimi. Igal kaugemal reisil on õnnestunud proovida uusi seni kogemata vilju, olgugi et mõnikord kaugelt koju saabunud, torkab sama frukt silma mõne marketi puuviljaosakonna eksootikumide riiulil jupikesena kilesse pakitult ja teadmata küpsuseastmes. Siiani ma keeldun uskumast et "päris" viigimarjad ongi nii kahvatu maitsega nagu kaubamaja näidised. See on siis üks seni veel täitumata unistus - oma käega viigipuult küpset vilja noppida.
Tagasi Filpiinide teemasse - seekordne reis ei soodustanud just uusavastusi puuviljanduses, polnud eriti millegi tipphooaeg. Kogu Luzoni saarel kasvas palju hiidsuuri mangopuid, kuid valdavas enamuses kandsid nood vaid puhkevate õite kobaraid. Tundus isegi ebareaalne, seni nähtud mangoistanduste õunapuumõõtu puudel on olnud korraga peal õied, rohelised ja küpsed viljad. Igal turul siiski mõni mangomüüja oli ning tõesti - kuuldused Filipiinide mangode eriti heast maitsest vastavad tõele. Lõunamaa banaanide sordirohkus ja erinevad võrratud maitsed olid juba ette oodatud ja pettuda ei tulnud. Üks uus kogemus siiski oli. Ühed tömpsakamad rohekana ostetud banaanid pidid esimese suutäie järel paaegu prügikasti rändama. Nad olid kõige otsesemas mõttes söödamatu park-kibeda maitsega. Igaks juhuks said alles jäetud ja järgmiseks päevaks oli toimunud imetabane muutus. Kergelt hapukas mahemagus maitse leidis üksmeelset heakskiitu meie väikese reisiseltskonna kõigi liikmete poolt. Kui ühel järgmisel päeval sarnaseid lüheldasi veidi kantjaid banaane nägime ostsime kohe terve kobara. Olidki needsamad.
Edasi põnevamate tutvustega. "Põõsashernes" on siiani minu jaoks teaduslikult määramata. Kasvas ta mägedes, umbes aroonia suuruse põõsa küljes. Õied olid kollased, lehed hallikad ja kaunad kirjud. Söödavad ka toorelt. Maitse nagu kuivapoolsel hernel, kerge läätspuuseemne lisavarjundiga. Ka valmistoidus võiks teda vabalt herneks pidada.
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=80 Bataat seevastu kuulub lehtertappude peresse. Kenade värviliste lehtedega ilubataadid on ilmunud ka meie suvehaljastusse.
Hernepõõsa õied |
.. ja kaunad |
Põhja-Luzoni mõnusas projektiasulas Adamsis valmistavad eri põlishõimude naised sõbralikult koos magusat bugnay veini. Seda maitsesime meiegi. Mahla ja veininäidised said koju kaasagi toodud.
Veinipoe kõrval kasvas umbes kolme meetri kõrgune bugnay. Hetkel ei olnud saagiaeg, kuid nagu enamusel troopika viljapuudel, võib üksikuid õisi ja marjakobaraid näha ka põhisaagi vahepealsel ajal. |
Mul õnnestus maitsta vaid pooltooreid marju, mis olidki hapud. Mina kibedat maitset ei tundnud. Mahlajook on mustsõstra ja aroonia vahepealse maitsega. |
Ujuv lehtertapp, Ipomea aquatica |
Maitsetaime pilt leitud siit https://www.google.ee/search?q=ipomea+aquatica&oq=ipomea+aquatica
no mida kõike ka teada ei saa, ujuv lehtertapp, no tõepoolest :D
ReplyDeletePalun lisa!
ReplyDeleteTänan jagamast. Väga hariv ja põhjalik.
ReplyDeleteSee sõstrapuu meenutab Stockholmi ülikooli raamatukogu ukse ees nähtud põõsaid, mida algul kohipuuks üritasin määrata, aga ei klappinud hästi. Vaata, mis arvad, kas võib sama olla: http://3.bp.blogspot.com/-qIk9EBdj0cg/Ve2NFc5SKKI/AAAAAAAAdGM/n-9n5Fn7Tc0/s1600/IMGP1348.jpg ja teine pilt http://1.bp.blogspot.com/-eaTgDl7t5ys/Ve2NGEETgFI/AAAAAAAAdGU/OWdLxwtJdGs/s1600/IMGP1349.jpg
ReplyDeleteEi saa eitada mõningat sarnasust bugnayga , kuid selle 9b tsooni taime esinemine Stockholmi 6-tsooni avamaal on väga vähe tõenäoline. Ma vaataks pigem toomingaliste suunas - näiteks kuidas on, kirssloorberi omanikud, kas Kata pildid tulevad kuidagi tuttavad ette. On veel ka teisi igihljaid sugulasi. Kas sa ikka oled kindel, et su pildil on igihaljas puu?
DeleteEi ole kindel, nägin teda ju vaid septembri algul. Ja ei taibanud Keitil lasta enne äratulekut vaadata, mis põõsastest saanud on.
DeleteKohvipuuks ikka, mitte kohipuuks :D
ReplyDeleteAitäh, Sa jutustad nii ilmekalt ja huvitavalt, ega U.Laansoole enam palju alla ei jäägi. Maailmas on palju huvitavat, ootan järge.
ReplyDeletePõnevad taimed, aga mina sureksin seal ilmselt nälga. Ma olen igasuguste võõraste asjade suhupistmises lapsest saadik väga tõrges olnud.
ReplyDelete