Linnametsa mändide all. : Presidendi Kantselei Roosiaias

Postitust on täiendatud Heleni piltidega
Vahetult taasiseseisvumispäeva eel oli mul ja Helenil võimalus liituda roosiaia külastuseks loa saanud grupiga. Ise veel mõtlesin, et rooside tippaeg peaks juba läbi olema. Aga valesti mõtlesin! Asjatundliku hoolitsuse all on roosiaed oma nime väärt kogu suvehooaja kuni suure sügiseni. Luba pildistamiseks olemas, niisiis alustame ekskursiooniga. Turvakontroll läbitud, väljume Kantselei maja sisehoovi.

Maja ukse ees kasvab suur tamm, ukseesist ilmestavad mõned ümarvormilised põõsad ja lilleanumad

Helen: Esimene vaade on hoonega samal tasandil asuvale purskkaevule

Ümar purskkaevubassein on ümbritsetud teadagi roosidega

Heidame põgusa pilgu peaväljakule ja liigume paremale ühte kahest väikesest pargiosast,

mis paiknevad kahel pool peaväljakut.

Presidendi ürdipeenar-püramiid ja kolmest mesipuust koosnev mesila kohe kantseleihoone otsas

Roosipeenardest need mesilased eriti ei hoolivat. Hea ka, sest ega roosikasvatuses päris ilma kahjuritõrjeta toime ei tule

Pargi silmapaistvaim puu - seitsmetüveline tiibpähklipuu.
Puult ripuvad paarikümne sentimeetri pikkused tiibadega ripatsid.
Viljad ei ole söödavad.

Peaväljaku ringkäiku alustame ühest lossipoolsest nurgast. Kantseleimaja ja ümar bassein
paiknevad astangu võrra kõrgemal.

Riskin eksida, kuid loodan, et pildil on 'Winchester Cathedral' ja et just see
magusalt lõhnav roos kaunistab basseini lossipoolset otsa.

Päikeseküllase müüri ääres kasvavad roniroosid. Nood ongi esimesed õitsejad roosiaias. Üksikuid õisi jätkub sügiseni. Talveks painutatakse kõik hoolikalt maha, kinnitatakse klambritega ja kaetakse liivaga. Üks roos kantseleipoolses nurgas on jõulise kasvuga, ühekordselt õitsev, rohkete lõhnavate kreemikate valgeks pleekivate õitega ('Rosa Helenae Honungsros') Seelle õiekobaraid ei lõigata ära vaid lastakse moodusutuda rohketel viljadel. Roos on ka üsna külmakindel, kuid ei selgunud päriselt kas ta vajab mahapainutamist või ei.

Ronirooside tee teises servas võib majapoolses otsas näha rikkalikult õitsemas tublit kollast iiri roosi 'Jan Spek', mis pidavat ületama mitmeidki moodsamaid kollaseid aretisi

Sama peenra keskel kasvab paar põõsakest aia kuulsaimat ja ka murettekitavaimat roosi 'Staatspräsident Päts' - Konstantin Pätsi järgi nimetatud hübriid-teeroosisorti.

Wikipeediast: 'Staatspräsident Päts' aretati Christoph Weigandi poolt 1937. aastal 'Ofelia' ja 'Souvenir de Claudius Perne' ristamisel ja nimetati Späthi aiandusfirma kauaaegse kliendi järgi. Roosisordi õied on kreemikaskollased, suured, pleegivad heledamaks. Lehed helerohelised. Põõsa kõrgus 70 cm. Keskpärase haigus- ja talvekindlusega.

Pildil presidendi roosi piklikud kreemikad pungad. Kahjuks haigestub see roos kergesti roosiroostesse ja teda ei ole kerge paljundada. Eestis paljundatud taimed olevat ka järjest välja läinud. Lootust siiski on, sest sordi taastamisega tegeldakse praegu Saksaamaal. Kõigepelt tuleb Saksaamaa rooside geenipangast saadud silmadest kasvatada elujõulised emataimed, ning need siis pookida just temale sobivale ehk Laxa alusele, mis annab roosidele parema haigus- ja ilmastikukindluse. Tööga loodetakse valmis saada paari aasta jooksul. Seni aga võivad huvilised ikkagi õnne proovida kodumaidse paljundusega - küsige Rosmakorist või Tõnu talu puukoolist. Põhipaljundaja on olnud R. Joost, kelle poolt oli ka roosiaia algkujundus ning kes on põhivarustaja mitmete roosisortide asenduseksemplaridega siiani. Uutest partneritest mainib aednik Merilin Mentaali ja mõningaid Saksamaa firmasid.

President Pätsi büst asub ühes spetsiaalselt kujundatud ümaratest orvadest müüris. Selja taga ronib tobiväät. Lahkunud presidentide büstide jaoks on kujundatud päris hulk isiklikke kohti.

Roosiaialt oodatakse pidevat õitsemist kogu hooaja jooksul.
Abiks on peaaaegu lakkamatult õitsevad pinnakatteroosid.
Neid on mitmetes toonides, eriti roosasid ja punaseid.

Üldiselt on põhikompositsioonis üht roosisorti päris palju eksemplelare. See suures ulatuses värvimuutev põõsake oli üsna üksikuna roosade pinnakatterooside kõrval. Usun, et selle sordinimeks on 'Baby Masquerade' või siis lihtsalt 'Masquerade'

Helenile jäi silma selline roosa roos

Parimad vaated avanevad aiakülastajale Presidendi Kantselei roosiaeda
ja Kadrioru Lossi lilleadeda eraldavalt galeriilt.

Pildistamise aega ei saa valida ning tuleb leppida puu varjuga üle värviliste peenarde

Võib ka ilma varjuta vaate leida, kuid hulk uhket ilu jääb siis kaadrist välja

Helen seevastu leiab, et hoopis varju heitev tamm ise on jäädvustamist väärt. Ongi!

Heleni pildil Kadrioru loss otsevaates.

Helen piilus ka otse alla Kadrioru Lossi aia purskkaevukaskaadi selja tagant

Kadrioru Lossi tagakülg lillepeenarde taustal. Tore, et selline uhke aed igamehele jalutamiseks ja imetlemiseks vaba on!

Vaade galeriilt vastupidises suunas. Tähelepandamatult tumeroheline taganurk on maikuus just kõige pilkuköitvam ala. Müüri ääres kasvab päris arvukalt suuri rodopõõsaid. Viimasel ajal on 'lihtsalt rododele' lisandunud ka mõned sordinimega põõsad Hansaplantist. Päris nurgas asub ka taimestamata nn majandusala, kuhu mahub korraga parajasti üks koorem loomaaia komposti või liiva - need nimelt on ainsad pinnasetooted, mida roosiaed tarvitab. Nurgast toimetatakse kogu väärt kraam käsikäruga iga roosipõõsa alla. Talvekatteks kiht liiva, mille peale kinnituseks kihike komposti. Kevadel rehitsetakse kate laiali ning viimistletakse rooside poolt katmata pind peene kooremultsiga.

Lennart Meri silmitseb aiaelu oma posti otsast keset rodosid, taustataimeks roniv hortensia. Aednik hindab ronivat hortensiat parimaks ronitaimeks oma valdustes ning on sellega asendanud mõnedki varasematest ronijatest.

Lennu vaatevälja jäävad mitmed säravpunased ning lillakaspunased polüantroosid.

Astrid Lindgren - tubli heleroosa kordusõitseja

Pisut erilse veidi metsikuna tunduva lehestikuga valge roos, mis pidi olema väga hea õitseja. Hetkel veel üksikusd õied näha. Nimeks Maryssa (kui ma ikka õigesti mällu jätsin). Aias olemas ka tubli pargiroos Hansaland ning plaanis on Kantseleihoone teises otsas asuvale rohealale istutada terve rida Kadrioru pargi juubelile pühendatud pargiroose. Selliseid, nagu allpool näha.

Juulis Kadrioru pargi 300. juubeliaasta roosinäitusel toimus Kadrioru juubelile pühendatud roosisordi esitlus. Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on tegu on 17. sajandil Hollandis vabas looduses avastatud umbes saja lillakasroosa kroonlehega tugevalt lõhnava roosiga Rosa x centifolia ’Muscosa’. „Kadrioru jaoks valiti just see barokne roosisort, sest see sarnaneb väga Kadrioru lossi peasaali laemaalil kujutatud roosiga,“ ütles Ain Järve. Roos istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul kingitusena Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei roosiaeda ja Kuberneri aeda. Nagu pildilt näha, on tegemist sammalroosiga, mille sammaljad pungad lõhnavad juba enne kui õied puhkevad. Pilt siit: https://www.rosen-tantau.com/en/buy-online/park-and-wild-roses/rosa-centifolia-muscosa

Kogu kantselehoone poolne basseinikülg on ergavpunase 'Amsterdam 'i päralt. Väga muljetavaldav! Lähedalt vaadates on küll näha pisut lehekahjustusi . See roos ei armastavat vihmutust, mida aga põuase suve tõttu tuli liigagi palju kasutada.

Järgnevate Heleni piltide kaudu heidame pilgu teisele pargiosale:

Pargis on mitmeid üsnagi täiskasvanud puid, kuigi pargi esmasel komplekteerimisel istutatud puudest suurem jagu on hukka saanud. Eks toodi liialt kaugelt lõuna poolt juba üsna suurtena. Puude all kasvab mitmeid õispõõsaid, kuid ega seal varjus erilist õiterohkust ei esine kui rodod muidugi välja arvata. Silma jäid kaks Bretschnaideri hortensiat, mis aga olid vaid kahvatu vari Estonia teatri Pärnu maantee poolsel küljel veel eelmisel suvel uhkelt õitsenud eksemplaridest. Praeguseks on Estonia teatri tagakülg haljastatud steriilselt - Hollandi kombe kohselt kanti pügatud noorte kõrgetüveliste puudega.

Vaade pargist basseini suunas. Viimane aeg vist juttu teha juba mitmel pildil näha olnud suurtest heinakuhi-elupuudest. Ehitusmaterjaliks on mitu (vist kolm) harilikku elupuud grupina kokku istutatud. Vanus orienteeruvalt 20 aastat. Sambad on nii tihked, et nende vastu võib toetada redeli, millelt üks kord aastas põõsaste vormi viimistletakse. Tänavu aastal pole seda tööd veel tehtud, mida poleks osanud arvatagi.

Teise pargiosa staar - väga vana kadakas, kena tervise juures tänu regulaarsele hoolitsusele. Just sinnakanti on planeeritud Kadrioru Pargi juubelile pühendatud rooside peenar.

Lossi roosiaias öeldi paar aastat tagasi kasvavat 35 roosisorti ja 1500 istkut.

Rooside talvitamisest oli eespool juttu. Küsisime ka, milliseid hooldusvõtteid roosiaias veel rakendatakse. Väetamine: maikuus kõigepealt lämmastikväetist, juunis ja juulis täisväetist ning septembris lämmastikuta sügisväetist. Kuigi valitud on võimalikult haiguskindlad sordid ning heas kasvujõus roosid on kahjuritele vähem ahvatlevad, on ikkagi vajalik ka taimekaitsevahendite mõningane kasutamine. Õitsemise perioodil käib pidev äraõitsanud kobarate lõikamine. Tugevamakasvulised roosid lõigatakse tagasi esimese täismõõdus leheni.
Kuidas majandatakse pidevalt samas kohas olevaid roosipeenraid. Kuna peenrale puhkusaastaid anda ei saa, asendatakse umbes käruäis mulda kohaliku aiamulla lisandiga loomaaia kompostiga iga kord asendusroosi istutamisel, Vana roosimuld kulub ära pargi teistele taimedele. Roosiaia perenaist abistab mõnigate tööde tegemisel Kantselei kojameees ning Kopli ametikooli praktikandid teevad praktikatunde. Mõni neist käib veel hiljemgi abiks kiirel ajal. Sellegipoolest ei kujuta ette kuidas ta jõuab näiteks põuaga muude kohustuste kõrvalt voolikuga kasta iga roosi jalgealust lisaks vihmutite tööshoidmisele. Senini ei ole idee kastmissüsteemist riigimeestele kuigi mõistlik tundunud.

Suur tänu roosiaia aednikule Eve Silmale, kel polnud kahju paarikümne inimese roosihuvi rahuldamiseks kiirel tööajal paari tundi kulutada. Välja marssisime samast suurest aiaväravast, kust täna, 20. augustil sisenesid presidendi piduliku vastuvõtu sajad kutsutud külalised. Tegelikult tundsime ennast rohkem priviligeerituna - saime mitu tundi ilusa ilmaga rahulikult nautida hästi hooldatud kaunist aeda. Sirvisin kiirelt üle ka eelmise 2017 aasta delfi ametliku pildirea presidendi vastuvõtust roosiaias. Roosiaeda oli pisut näha vaid ühelainsal pildil. Roosid ja aed on sellisel üritusel pelgalt kulissid, mida suure rahvahulga vahelt vaid killukaupa näha saab - kui ehk pakkuski huvi.

2018 aasta piduliste kostüüme ent täiendasid vihmavarjud. Ega vabaõhu pidu vihmast hoolida saa.
vaata https://elu24.postimees.ee/6136797/galerii-president-kaljulaid-kutsus-tuntud-ja-riigi-huvangusse-panustanud-kaasmaalased-kadrioru-roosiaeda-taasiseseisvumispaeva-tahistama

Vaata ka 2017. a. pildigaleriid siit: