Campanula incurva

NB! Postituse lõppu lisatud veel kokkuvõte kasvutingimuste kohta 31.07.2018
Campanula incurva, sün. Campanula Leutweinii,
Tsoon 6, monokarpne.
Eestikeelset nime tuleb nõutada!

Kelluke, kes paneb proovile aedniku kannatuse mitme aasta jooksul, et siis suure õiekuhjaga hüvitust pakkuda. Ning seejärel kaduda. Nii kõlas legend. Ja peaaegu nii see ka läks.

Mitu aastat tagasi (kui mitu?- kolm olevat, seega 2015 ) hankis Kiskjasiil selle kellukese seemneid, külvas maha ning jagas osa taimi sõpradele laiali. Ega siis kohe polnud teada, kuidas ta käitub või kas ta ülepea talvitub. Aga talvitus küll ja kord juba oma hoolde võetud, kussa elavat hinge ikka peenrast välja viskad, kuigi õiteta leherosetina ta mingi eriline vaatamisväärsus ei olnud.

Tänavu siis lõpuks hakkas tunduma, et hooldusprojekt lõpusirgele jõudnud. Mitmes suunas maadligi laiali sirutuvatele vartele ilmusid õiepungad. Rõõm ja kergendustunne korraga :) Järelekuulamine teiste hoodusperede hulgas näitas, et kellel kadunud asjade hulgas, kellel ikka veel mõtleb. Annan siis ülevaate tema kuumaperioodi tõttu ehk liiga lühikeseks jäänud õitsemisajast. Tegin ka selle vea, et ei noppinud ära õitsenud õisi, sest esimestel tipuõitel olid väga lühiksed õisikuvared ning murdmisel valgus piima, mis tardus imelikuks tumedaks plumpsuks.

16. juunil on taim üleni kaetud õiepungadega.

15. juuliks on pilt juba üpris kena

19.juuli. Kõige esimesed jääsinised laternad on juba kustunud,
kuid on lisandunud uusi

22.juuli. Enam paremaks minna ei saa.

29.juuliks on plats värsketest õitest puhas aga midagi paistab paremal potikeses 

KAS UUS ALGUS?

Tunnistan siis üles, et tegelikult sain ma vastutavale hoiule 2 taime. Võimalik , et isegi 3, sest vasakpoolsel oli 2 püstist mastiosa. Kuna tundus, et vastupidiselt surnuksõitsemise prognoosile ei kavatsegi proua Incurva täielikult kaduda, siis kohe uudishimulikult kühvel mulda. Nuga käepärast, et lõigata lahti elusana näiv rosett kuhtuva varre küljest. Aga nuga ei läinudki tarvis! Aitas tasakesi sikutamisest-saputamisest ning vana ja uus taim eraldusid teineteisest. Täiesti oma turdharudega juurestik oli mõlemal osal. Veel n aastat ootamist? No EI! Vähemalt see väljakaevatu peab uue hooldaja leidma. Kui romantikata vaadata, siis need õied on ju üpris samad kui keskmisel kellukal, ainult paiknemise on eriline. Keskmise kelluka kaheaastane tsükkel tundub äkki üsnagi vastuvõetav. Incurvast  vasakul õitseb valgeõieline karpaadi kelluke juba juunikuust alates, tõsi küll juba üsna väsinud moega. Pole ka ime, tigu on õisi näksimas käinud - muu roheline osa oli vist liiga kibe.

Taim potis ja uue kasuvanemaga on hooldusleping juba allkirjastatud.

Ülejäänud osas mõtlesin, et ehk lasen seemnel valmida. Kui oleksin õitsenud seemnealged ära noppinud, siis oleks taim veel uusi õisigi pakkunud nagu kellukatel kombeks. Pisikesed õiealged on näha aga väga kängu jäänud seal arenevate seemnete kõrval.

Pakun lõpuks veel ühe lingi selle taime kohta. Nagu ongi oodata mitmeaastase kasvuajaga taime puhul, seemned säilivad kaua ning idanevus isegi paraneb. Kehtib seemnete külmas säilitamise puhul. Mainitakse ka, et kuigi teksti autoril haihtus taim pärast õitsemist, on kuulda, et alati see nii ei lähe.Et sobivates kasvutingimustes võib Incurva kauemaks jääda. Siin see link: http://www.robsplants.com/plants/CampaIncur#seeddetails

Kokkuvõte netist. Seda ettearvamatu käitumisega kellukat on kasvatatud ka 3-ndas tsoonis, seega külm talv ei tohiks olla peapõhjuseks taime hävimisel. Klassifitseerub alpitaimede hulka - piisavalt niiskust ja hea drenaaz. Võib teha ka isekülvi. Enamusel õitega piltidel on näha ka mõned kivid, sageli paikneb taim kallakul, isegi vertikaalse seina praos. Jahedamas kliimas õitseb kauem. Õitsemiseni 2 kuni n aastat. Minul kasvas kividega ääristatud peenra servas, liivakas maa, tegelikult kahel pool taime veel maasse kaevatud potid lumikellukestega, mis mõningal määral imiteerib ehk sellist tsehhi tüüpi alpiaeda. Mõnedel kasvatajatel õitseb taim kohe järgmisel aastal teistkordselt pärast esimest õitsemist vähemas mahus ning siis kaob. Õitsemiseaegne vihm võivat rikkuda taime välimust, kuid ainuüksi ülespoole suunatud õied ei saa olla põhjuseks, kust muidu teated üle kuu aja pikkusest õitsemisajast. Mul ka kastmisvesi algul jõudis õitesse kuid suure kuumusega sest väga probleemi ei tekkinud. Hiljem püüdsin igaks juhuks ettevaatlikumalt kasta. Campanula incurva pidavat olema pärit Kreekast; kohati kutsutakse ka kreeka kellukesesks , lihtsalt kellukeseks või kaubanduses romantiliselt Heavenly bells - taevased kell(uk)ad. Eestis olen kohanud peale Aalujate veel Sveta aias, kes teadis selle olevat kaheaastase. Ei teagi kas tal juba see õitsenud on. Õite värvus varieeruvat helesinisest valgeni, enamasti hele jääsinine.