Kes küll tuleks sellega toime? Kes istutaks, rohiks ja kastaks? Ometi on seda on edukalt tehtud ja 'tegijaks' on Loodus ise. Liikide arv ühel istutusalal on minimaalne. Rohimist pole vaja, kui koht sobib kasvamiseks parasjagu kindlale taimeliigile. Kasta pole vaja, kui juured sügaval soolases liivas või põõsakesed lainepritsmete mõju piirkonnas. Lausistutustele sekka on pikitud ka soolotaimi. Seeme tuli tuulest puhutuna, pudenes inimese saapa küljest või lendas kohale linnu kõhus.
Vareskaer vasakul, merisinep paremal ja keskel laulev liiv |
Liiv-vareskaer (Leymus arenarius) levib hoogsalt risoomidega. Anna talle ainult veidi soolakaid jookisid. Järvseljal müügis . |
Pea on ühest varrekesest saanud juba puhmas |
Liiv-merisinep (Cakile Maritima) esimesed arglikud võrsed tihenevad peagi mõnusaks lillatavaks padjandiks |
Üksik randmalts (Atriplex littoralis) seisb väärikalt eesliinil - alalises üleujutusohus. |
Lehtma sadamas käib pidev palkide pealelaadimine - metsa esialgu jätkub Hiiumaal . Kõik pildistatud taimed kasvavad rannaservas või pisut kõrgemal vallil ja valli taga, |
Liblikõielise puhmas valliservalt |
Tüüpiline juulibukett rannaniidul - madarad, imikad ja maokeeled |
Ega söödikud ainult aiataimi ründa - must täi metsiku oblika varrel |
Teema jätkuks: revolutsioon liivakastikujunduses - Neljandiku patent
Väga äge liivakast, kõrred on varjuks ja ilusad ka.:)
ReplyDeleteLiiv-merisinep on tõeline kaunitar ja neljandiku liivakast on igatahes järgimist väärt igas liivakastiealistega peres. võrratu :)
ReplyDeleteHaljastamata liivakast on kõle nagu uusarenduse majakarp keset siledaksnyhitud saviplatsi.
ReplyDeleteLoodus on tõesti meisteraednik. Lisaks mererannale on meil teisigi põnevaid ja ilusaid kasvukohatyype ja vääriselupaiku, kes meist raba ja kruusakynkaid ei teaks, aga ka mustikamets, puisniidud, muidu heinamaad ja kraaviperved... Isegi pajuvõsa on huvitav.
Hahaa, no liivakasti haljastas samuti emake Loodus, mina ainult jätsin laste palvel loomingusse sekkumata
ReplyDelete