Üle lahe linnalilled

Ühepäevane linnajalutuskäik külalistega Helsinkis.  "Mina-olin-siin" -dokumentaali ülesvõtmise kõrvalt jäi kaamerasse ka naaberpealinna rohelist elustikku. Haljasalad olid üsna tugevate põua tundemärkidega, kuid lillepeenrad ja arvukad vaasid tänavail ja parkides olid korralikult kastetud. Parlamendihoone ees oli murugi roheline. Esiplaanil osa pikast Soome rahvusvärvides  lillepeenrast, mille kohal hõljus heliotroobi magus vanillilõhn. 

Heliotroop on see madal pisikeste tumelillasiniste õitega suvelill heledama päsmaslille kõrval.

Petuunamütsakud silmapiirini.

Ülal: kapsaraua kujuline peenar ristmikuringil

All: kõik noored puud on  kaitstud traatvõrkudega või õhkkottidega. Pole parata, linnajänesed tahavad vägisi võimu võtta.

Kõrvuti hostadega tunnevad end koduselt sinised lembeliiliad. Oletatavasti needsamad "Headbourne" ehk Palmeri hübriidid, mis pidavat Soomes juba aastaid avamaal kasvama.

Lõuna-Euroopa linnades levinud elusad inimkujud on jõudnud ka Esplanaadi parki. Pronksmehikese käsi ei ole siiski kogu aeg tõstetud, vaid viipab tänutäheks kogumiskarpi kukkunud sentide eest

Vaade Kaivopuisto päikeseteleskoobi mäelt saarestiku poole

Särtsakad pilgupüüdjad hallikiviliste parkimisväljakute vahel

Mereäärsel lopsakama rohuga platsil toitub rahulikult laglekari. Need linnud pesitsevad lausa linnas, eriti lahes olevatel kaljustel väikesaartel. 

Viimastel aastatel on peaaegu-mustade õitega või siis jälle peaaegu-mustade lehtedega lilled moe harjale tõusnud. Kontrastiks helerohelised ilubataadilehed. Kõrgust annab rebasesaba.

See pilt pole suurem asi, kuid tahtsin näidata omapäraseid puudega tipnevaid koonuskünkaid. 

Tänavakohvikud püüavad üksteist üle trumbata oma lõunamaisete lilleseadetega

Keskvaksali klaaskatuse all perroonide otsas  on rahva rõõmuks juba teist suve maist oktoobrini üles seatud "Imede aed".  Kompositsioon on terviklik, sest kujundajaks vaid kaks autorit.