Värskeid värve

Tallinna botaanikaaias koos külalisega. Kõigepealt ülaltvaade teletornist, siis uuemaid suvelillesorte uudistama peahoone esisel, ringkäik kasvuhoonetes ja sammud seatud rosaariumi kui päeva põhiobjekti suunas. Enne kohalejõudmist aga võeti meid rajalt maha kuldsetes värvides särava liiliaplatsi poolt. Nii uhkena ja täpselt õigel ajal pole mul kunagi õnnestunud liiliate osakonda näha. Paistab, et haigused-kahjurid on seljatatud ning kõikjal paiknevad "Compo" reklaamsildid ei risusta peenraid päris asjatult. Ennetades küsimust - tegemist ei ole lõhnavate sortidega ning seega peaks külastus suhteliselt kahjutu olema ka liiliavaenuliku nina omanikele  Heledate rõivastega aga ettevaatust - tolmukad ei ole eemaldatud nagu lillepoes enamasti.

Kui Tartu botaanikaaed on juba praegu täiuslikkusele lähedal, siis  Tallinna omal on paremad päevad loodetavasti alles ees. Suur territoorium annab mitmeidki eeliseid  - ei pea pingsalt pead murdma, kuidas üks kord "kasutatud " plats ka veel teisele ringile suunamiseks vaatamisküpseks võluda.

Nii puhkas veidi eemal koltunud rohelisena juunikuu staar - iiriseväljak, tumerohelises rahus tukkus ka pojengiplats. Liiliate kõrval lebas järgmise kevade ootuses muldne üleskohendatud vähemate sibullillede peenrastik.

Rosaarium ei peta ootusi - pidulik ja puna-roosa. Mitte, et valge ja kollane värv täiesti puudu oleks. Momendi tegijad on õiteküllased peenraroosid, kuid kõigi teistegi sordirühmade hulgas jätkub veel värviandjaid.

Mis veel silma jäi.  Toidutaimede osakond pakkus üht-teist vähem igapäevasest menüüst nagu näiteks sojaoad ja muud erilised kaunviljad. Kusagil tee ääres lebas ligi ruutmeetrine tasane lapike kokkutuleku nõudluse tipus olevat lambavaipa. Poleks tähelegi pannud ilma eelneva elevuseta grupis. Internetist võib leida hoopis atraktiivsemaid pilte, kus vaip üle kivirüngaste laotatud. Vähemalt on neil olemas algmaterjal kui ükskord tõsiseks kujundamiseks läheb. Kõrreliste saarekest võiksid külastada entusiastlikud algajad heinahoolikud, et pisut hoogu maha võtta - ega need eelmise aasta armsad aruheina tutikesed teisel suvel enam väga esinduslikud ei paista. Kui südsuve puhul jätta vaatlusest välja puittaimed ja tegemata oletused külastamata jäänud astilbekalda võimaliku oleku kohta, siis ikkagi kerkib vaimusilma pikk nimekiri mitmetest uutest püsikuosakondadest ning vana sega-püsililleala vajalikest ümberkorraldustest.  Alpinaariumist koos tiigiga on soovitav üldse teises suunas vaadates mööduda. Tõesti liiga "looduslikuks" muutunud mu meelest. 

Pikk tee veel käia ja suur hunnik raha vaja kulutada enne, kui kohast võiks tõeline hitt-objekt saada. 

Seniks aga - minge ikka botaanikaaeda, täna näiteks piisanuks piletiraha õigustamiseks sest liiliaplatsistki. Roosid pealekauba ja puhta muidu. Ahjaa, puhkepäeviti on Joosti roosiaia inimesed päris suure kollektsiooniga müügilaudade taga ostjaid ootamas. Siseruumides oli parajasti päevaliiliate näitus ning mõndagi sorti oleks olnud võimalik kaasa osta.

Vaade teletornist