Tänu Muhediku valvsale silmale (vt eelmise postituse kommentaari) saamegi teada, et Rahumäe surnuaiaservas võib suure tõenäosusega kohata Eestis haruldast täiskasvanud Breweri kuuskede gruppi. Selle kuuse välimus on eripärane ning alamliike ega hübriide ei olevat teada. Igaks juhuks võiks muidugi veelkord kohal käia ja detailsemaid tunnuseid uurida.
Looduslikult leidub selliseid pikanarmalisi kuuski Kalifornia mägedes, kus talved on lumerohked. Kitsad harunemata oksad ei murdu lume raskuse all. Breweri kuused oleksid nõus kasvama ka rammusamas mullas kui mägede kiviklibu, kuid looduslikult ei suuda nad sellistes paikades teiste jõulisema kasvuga puudega konkureerida. Narmaskuuse puit on pehme ning sorteeritakse madalamasse klassi, kui kusagil seda puud raiutakse.Väljaspool üsna piiratud looduslikku leviala võib teda kohata vaid haljastuses, kuid puu pidi olema üsna pirtsakas kasvutingimuste suhtes. Kuulub rahvusvahelisse ohustatud liikide nimestikku vähemohustatud sektsiooni: IUCN Red List of Threatened Species . Nurga puukooli müüginimekirjas täiesti olemas lisamärkusega, et kipub olema külmaõrn. Miinimumiks loetakse 29 kraadi ja sedagi soovitavalt koos lumekattega.
Pildilt narmaliste kuuskede arvu kokku lugeda ei õnnestu, tuleb ise kohale minna. Tundus, et vähemalt 3 tükki oli neid küll - kaks keskmist suurt ja vasakul nende taga veel üks väheldasem. Breweri kuused on aeglase kasvuga. Puukoolid paljundavad oksapistikutest, sest nii pidid noored puukesed kiiremini võtma iseloomuliku kuju.Välimuse tõttu pidavat liik olema eriti populaarne Inglismaal ning ka Skandinaavias. Seemneid eriti müügivõrgus saada ei olevat, kuid nagu näha on pildil olevatel puudel omajagu käbisid küljes. Need puud on kindlasti ka külmemaid temperatuure üle elanud kui lubatud miinimum. Seemned idanevat temperatuuril 1-3 kraadi varjulises kohas niiskes substraadis ja kuivas õhus 30 päeva.
Kõige lõppu panin veel ühe detailsema oksa. Igatahes on ka tavaliste Eestimaiste kuuskede varieeruvus üsna suur, nii et mine tea..
Breweri kuusk - P. breweriana (?) |
Looduslikult leidub selliseid pikanarmalisi kuuski Kalifornia mägedes, kus talved on lumerohked. Kitsad harunemata oksad ei murdu lume raskuse all. Breweri kuused oleksid nõus kasvama ka rammusamas mullas kui mägede kiviklibu, kuid looduslikult ei suuda nad sellistes paikades teiste jõulisema kasvuga puudega konkureerida. Narmaskuuse puit on pehme ning sorteeritakse madalamasse klassi, kui kusagil seda puud raiutakse.Väljaspool üsna piiratud looduslikku leviala võib teda kohata vaid haljastuses, kuid puu pidi olema üsna pirtsakas kasvutingimuste suhtes. Kuulub rahvusvahelisse ohustatud liikide nimestikku vähemohustatud sektsiooni: IUCN Red List of Threatened Species . Nurga puukooli müüginimekirjas täiesti olemas lisamärkusega, et kipub olema külmaõrn. Miinimumiks loetakse 29 kraadi ja sedagi soovitavalt koos lumekattega.
Pildilt narmaliste kuuskede arvu kokku lugeda ei õnnestu, tuleb ise kohale minna. Tundus, et vähemalt 3 tükki oli neid küll - kaks keskmist suurt ja vasakul nende taga veel üks väheldasem. Breweri kuused on aeglase kasvuga. Puukoolid paljundavad oksapistikutest, sest nii pidid noored puukesed kiiremini võtma iseloomuliku kuju.Välimuse tõttu pidavat liik olema eriti populaarne Inglismaal ning ka Skandinaavias. Seemneid eriti müügivõrgus saada ei olevat, kuid nagu näha on pildil olevatel puudel omajagu käbisid küljes. Need puud on kindlasti ka külmemaid temperatuure üle elanud kui lubatud miinimum. Seemned idanevat temperatuuril 1-3 kraadi varjulises kohas niiskes substraadis ja kuivas õhus 30 päeva.
Kõige lõppu panin veel ühe detailsema oksa. Igatahes on ka tavaliste Eestimaiste kuuskede varieeruvus üsna suur, nii et mine tea..
Ja ongi! :) Seda on nii tore teada. Minu kogemus ütleb, et kui istutatud puuke titaeas kohaneb ja karastub, siis muutub ta iga aastaga külmakindlamaks. Selliseid ei tohi istutada lagedale väljale lõõtsuvate tuulte kätte. Ju on nad kalmistul juba vanemate puude kaitse all suutnud meie oludega kohaneda. Seemnekülvist ei saa vist päris õiget liiki, ma ei tea täpselt, kas nad ka risttolmlevad looduses, aga proovida ju ikka võiks.
ReplyDeleteMa natuke uurisin, see liik pidavat olema ajalooliselt varakult teistest kuuskedest eraldunud ja kuigi ta peaaegu alati kasvab koos teiste kuuskedega ei olevat täheldatud hübriidseid vorme. Vaata googlest Picea breweriana subspecies
DeleteOtsides Picea breveriana hybrides leiab kirjeldusi ebaõnnestunud hübridiseerimiskatsetest ning ka mõned vihjed oletatavatele hübriididele.
DeleteTegelikult oleks ju tore saada külmakindlam hübriidne narmaskuusk.
Mmmm...mul kasvab kodus üsna sarnane tolgendistega kuusk, täiskasvanud isend. Dendroloogiline idioot minu isikus ón kogu aeg arvanud, et see on lihtsalt väärareng, kuna kasvab väga madalas ja märjas kohas. No kuskohast pidi Breweri kuusk sinna võpsikusse saama? Teen nädalavahetusel pilti, pimedas kahjuks ei saa.
ReplyDeleteHuvitav :)
ReplyDelete