Kanarbikunõmm

Peaaegu nagu päris. Või õigemini ongi päris kui mitte arvestada vaid paari ruutmeetri suurust pindala. Erinevad kanarbikud, eerikad, sekka jõhvikad, pohlad ning paar väikest okaspuukest.  Kui ma esimesi kanarbikke istutasin, siis oli silma ees rohkem peenra moodi korralike kompaktsete eraldihoidvate põõsakestega pilt, kuid vaat mis välja tuli. Mulle meeldib. Okkaid ma ei korja välja, taimed tulevad ise nende ümbertöötamisega toime.

Kõige alguses olid kolm imelist värvirõõmsat spiraali lätlaste müügilaualt. Kevadeks nad just parimas vormis ei olnud. Sügismüügilt sai siis odavaid  juurde toodud, et olgu kuni külmadenigi kena vaadata. Juhtusid ellujääjad olema. Juurdetulijad ongi kõik ilma sordinime ja sugupuuta leti kõige ilusamad leiud. Päris kõik pole oma esimest kevadet näinud, mis jääb, see hakkab laienema. Polegi enam vaja olnud juurde muretseda. Kui lähedalt uurida, siis võib märgata erinevaid õievorme, üks uhkem kui teine. Calluna vulgarised kõik, kuid eks vist mõni sugulasliik ole ka asjasse segatud olnud.

Siin ühe kunagi-spiraalse põõsa sakilised õiekellukesed

See oli enne roosa, kuid pruunikal järeltoonilgi pole viga

Kõige punasem topeltõieline

Kõige praktilisem - pungõielised põõsad säilitavad oma värvi peaaegu kevadeni,
 õis rohkem ei avane

Kanarbikupõõsad trügivad küll omavahel üksteise territooriumile, kuid punane eerika on valmis kogu piirkonna enda võimu alla haarama. Hoolega vaadates näeb mõnda roosat õieträpsu - need kanarbikud on juba peaaegu alla neelatud. Valge paremal all nurgas veel sirutab üht oksa üle eerikate peade. Oh ja eerikad ise õitsevad kevadel nii ilusasti. Sügisel paisutavad juba õiepungad peaaegu puhkemiseni, kevadel siis ainult avamise vaev. Osad on valged ja osa roosad. Oleks ruumi, siis võiks neid päris suur plats olla. 

Nüüd ma tean ka, mis eerika mul rodode juures  kevadel hullult kaua õitses. See on koleda nimega ilus põõsas - värdeerika Erica x darleyensis. Uusi õiepungi on tal seekord moodustnud tagasihoidlikult. Praegu on neid müügilettidel küll, sest avanemata rohekate õiepungadega taimede järele pole nii suurt nõudmist. Tõingi Hortesest esimesele seltsilise, rohkem ei söandanud haarata, sest seda peetakse meil talveõrnaks. Eelmine talv ei lähe arvesse, eks edaspidi paistab. Oli saada ka imeilusaid püharbikupõõsaid, kuid üsna kallid ja veel kahtlasema ellujäämislootusega.

See on vist hall eerika Erica cinerea,  alustas õitsemist juba ammu tasapisi.
 Eelmisel sügisel koos püharbikuga ostetud.