2010 aasta juuni lõpupäevil õnnestus tunnikeseks põigata Koppenhaageni ülikooli botaanikaaeda. Selle ajaga jõudsin läbi joosta avamaakollektsioonid ja eemalt silmitseda uhket klaasmaja. Territoorium oli piinlikult korras, kuid iga nurga taga oli ka näha kedagi askeldamas: hallipäine mees süstemaatika osakonnas kõplamas, tudeng põletiga teeradu rohimas, naised pojenge toestamas. Tänases postituses kiirvaade tol ajal äsjarenoveeritud kivilale. Palju suuri kivirünkaid, nii ümarvormilisi kui tahutud servadega. Julgelt on kasutatud serviti ning lausa püstasendis otsapidi maasse torgatud tahukaid. Pisut harjumatu, ent püüaks unustada eelarvamused. Jääaja poolt Eestima pinnale transporditud maakivid on ümaraks lihvitud ja sageli ka suures osas pinnasesse mattunud, meie silmale tundub selline kivide paigutus loomulik ja kena ka aiakujunduses. Päris mägedes ent võib näha ka kandilisemaid kivivorme. Üks Koola mäestikuplatoo, kus kunagi valgel suveööl sai ringi ronitud, nägi välja nagu äsja lõhkeaine abil maha lastud kõrghoone (pool kuningriiki kõva tallaga matkasaabaste eest!).
|
Kivila südamesse jõudmiseks tuli ronida aia kõrgeimasse tippu |
|
Mäe tipus ootas veidi kummaline kivikast. Taimed kivide vahel olid äsja istutatud ja väikesed. Küllap praeguseks näeb see kivimäe tipuehitis märksa teistsugune välja |
|
Mäe all kulges lauge tee allapoole, nõlval juba ühes eelmises postituses esitletud kaunis hortensiapõõsas |
|
Pilk vasakule |
|
Mõnest taimevaibast sai ka lähipilt tehtud |
|
Enamus rodosid oli juba õitsenud; seda kaunim tundus see väikeseõieline rodopõõsake
|
|
Tehisliku oja kaldad olid juba varasemast haljastatud. Vasakul on näha äraõitsenud puispojengi |
|
Oja voolu rahustasid kohati kujundatud laugemad lõigud. Kallastel kaharad kananda kuused ja bergeeniad |
|
Selle kalda ääres oli minul esimene kord näha serviti kividest kujundatud istutusala. Kesksel kohal roosakate lehetippudega epimeediumipuhmas. |
|
Taani kohalikud käpalised Dactylorhiza maculata |
|
Lõppu üks paljudest istuma kutsuvatest puhkenurgakestest aias. |
Tagasi olevikku. Tänasesse õhtusse mahtus Tallinna lillefestivali külastus - päev enne sellesuviste väljapanekute lammutamise algust. Tegin küll pilte, teisel päeval näitan ka.
Muehlenbeckia axillaris on kaenal-ronitatar, hetkel üks futulandi poputusobjekte, väga sümpaatne pinnakatja taim. Milda võlus selle kuskilt välja.
ReplyDeleteVäga inspireeriv postitus, tänan!
ReplyDeleteSellised suured imelikult paigutatud kivid üldises lamedas kivilas tunduvad algul ehmatavad, aga nad panevad kogu ala huvitavalt elama. Mina nägin selliselt paigutatud kive esmakordselt A.Hannusti aias üle paarikümne aasta tagasi. Nüüd avastatakse selliseid võimalusi kui midagi uudset.
ReplyDeleteVäga uhke. Eriti need kuused ja bergeeniad ...
ReplyDeleteVäga põnev, aitäh jagamast!
ReplyDelete