Eelmisel laupäeval siis lõpuks õnnestus ka minul Pirita aiandusseltsi kiiluvees Mati Laane rajatud dendroloogiahuviliste unistuste aeda külastada. Kuna grupi jaoks oli see korduskülastus samal hooajal, siis keskendus aiaringkäik väljahõigatud teema kohaselt sügisvärvidele. Mulle aga oli seal ju kõik uus. Nii ma siis haarasingi muljeid ja mõned uued nimepidi tutvused sain ka. Lehtpõõsaste ja kõrgekasvuliste püsikute rinne moodustas loodusliku väljanägemisega "segavõsa", kuid hooldatud roheline muruvaip laskis vaateid imetleda nii eemalt kui käegakatsutavast kaugusest. Ilm oli mahe ja kogu üritus mõnusalt lahe.
 |
Üldvaates oli pilgunaelutajaks tumeda okaspuumüüri taustal selgelt väljajoonistuv pähklipuu.
Päritolu Siberi suunalt, viljad kuigivõrd söödavad, kuid puu pole veel viljumiseas. |
 |
| Vereva vesikanepi eriti lopsakad kõrged puhmad pälvisid üldist imetlust. |
 |
| Kuldroosades toonides kompositsioon. |
 |
| Esiplaanil lursslilled õitsemasja lõhnamas, tagapool erinevad saledamad sabadikud. |
 |
| Efektsed kõrged päevakübarad Ameerika mandrilt. (Rudbeckia californica?) |
 |
| Suure kollase puhma jalamil kontrastiks eriti kribude õitega kollane aster. |
 |
| Heitlehine iileks |
 |
Igihaljas põõsas on ikka ilusam. Eriti kui nii palju punaseid marju peal
|
 |
| Viinapuu trügib esile ja varjutab kirsipuu show. Mõlemad ilusad ja ongi puhtalt ilutaimed |
 |
| Krundi idaküljel, roogukasvanud veekogu ja tee vahel paikneb pisut metsistunud "lepik" kus ei kasva muidugi mitte lepad vaid üks eksoot teise kõrval. Pildil kuradipuu marjakobar. Kõige aimamatum puu selles salus oli leinasaar, mille kergelt sakitud lihtlehed saare sulgjaid lehti sugugi ei meenutanud. |
 |
| Erinevad söödavad pihlakad. Neid võiks küll igal pool rohkem kasvada. Maitsvad marjad ja ilusad lehed. |
 |
| Valgekirjude lehtedega üheemakalise viirpuu vorm |
 |
Pildil olev vaevakase mõõtu laiuv põõsas on Kloostrimetsa aeda jõudnud
kusagilt eriti kaugelt lõunapoolkeralt. Eriti tänuväärt materjal bonsaide kujundamiseks.
Tõesti, selle teadmisega varustatuna märkasin minagi, et aiapoe laiatarbe-bonsaidest
umbes pooltel olid just sellised lehekesed küljes.
|
Pilti ei ole, kuid hea meel oli oma silmaga näha kallas-kontpuud. Elegantne puu, mille oksad kasvavad korrustena ning mida on kõige parem imetleda pealtvaates pööninguaknast nagu ütles Mati ise.
võib ainult ette kujutada kui palju põnevikke seal kasvamas on :)
ReplyDeleteKäisin seal vist aastat kolm tagasi, oli tõesti põnev.Kahju, et aed on müügis, samas on ka selge, et küsitud hinnaga ei osta seda keegi ja nii on lootust selle olemasolule veel pikaks ajaks
ReplyDeleteKahju, et meie riik nii vaene on. See kollektsioon oleks kenaks täienduseks botaanikaaiale ja maja võiks ka teaduse huvides kasutust leida. Mati rääkis ka probleemist, mis alles viimasel ajal on botaanikaaedade teadvusse jõudnud - seemikute sordiehtsuse kadumiset sugulasliikide lähestikku kasvamisel. Temagi aias on ju paljud seemikud, sageli rangelt registreerimata hankimiskohast, ehk teiste sõnadega hübriidsed taimed. Aed on praeguseks üsna küps tihe dendropark, niigi juba laienenud üle ääre, mis tähendab, et hulk puid-põõsaid asub kohas, kus arendaja kirves võib täiesti seaduslikult oma tööd teha. Kui selle kodu ostaks rikas dendroloogiahuviline isik (Kesse?), ka siis võiks oletada, et ta sooviks ise kollektsiooni täiendada, kuid peaks hoopis hakkama üht-teist üle-ääre alast sissepoole evakueerima. Aia pärast sooviks, et kestaks ta veel kaua, aia loojate endi pärast aga oleks kena soovida müügi õnnestumist ning, et õigel hetkel vähemalt see võimas ümberistutamistehnika kohale ilmuks ja nii palju päästaks kui päästa annab.
DeleteNii tore, et said seal ära käia, usun, et leiad nüüd aega seda aeda ka muul ajal külastada, esmakordselt ju kõiki haruldusi ei näegi.
ReplyDeleteKunagi ammu-ammu, kui Mati-Mari rääkisid meile sügisvärvidest, mõtlesin, et ei tea, mis need veel peaksid olema :D Linnas vaatasid ju peamiselt betoon ja asfalt vastu, igal nädalavahetusel ju ka polnud aega aeda sõita.
Nüüd räägin ise kõigile, kes puude vastu huvi tunnevad, et uurige nende muretsemisel ka sügivärvi.
Oh need vaesed suure linna lapsed! Tegelikult on Tallinna linnaski suhteliselt palju päris loodust, ainult et meie inimesed pole harjunud parke nõnda kasutama nagu näiteks tiherahvastusega suurtes idamaa linnades. Isegi keset ülikehvade elutingimustega kvartalit võib seal asuda kaunis park, mis ümbruskonna asukate poolt mitmekülgset elavat kasutust leiab. Seal nagu kulgebki nende inimeste "päris tõeline ilus elu". Mis seal ainult Aasiast rääkida, ka üsna kivise Koppenhageni kesklinna parkides võis ühel juhuslikul päeval näha gruppidena lasteaia ja koolilapsi, turiste, tervisejooksjaid, vanemaid ja nooremaid isikuid jalutamas, lugemas või pildistamas. Mitte et meie esinduspargid nüüd päris tühjad oleksid, kuid eks endalgi on sinna asja ennekõike mõne külalise saatjana :)
DeleteVäärt külastus! Meil on siin Muhedikud ja botaanikaaed. Toomel on ka päris ilus. Märkasin seda, et Riia mnt äärde Tartu linnas on keegi istutanud punase tamme, tore.)
ReplyDeleteJah, inimeste väärtushinnangud on erinevad. Miljonärid ei ole tavaliselt rohenäpud...heal juhul sattub uus omanik olema esteet ja sellisel puhul on aial küll lootust püsima jääda. Vaated on väga kaunid.
ReplyDelete