Asukoht Pärnu jõe vasakul kaldal kahe silla vahelisel 4 kilomeetri pikkusel lõigul. Tuntud ka kui Jaansoni rada. Tänavu suvel avastatud ootamatult kui Päevalilleprojekti asupaik. Lillede kõrge kollane müür torkas silma asjalikul teekonnal remondiobjekti ja ehituspoe vahelisel teelõigul ning sundis aja maha võtma ja väikese jalutusringi tegema.
Pärnu Aiaklubi eestvõttel kutsuti 2014. aasta kevadel ellu projekt "Pärnu lillerohkeks koos lastega". Linnaaednik tegi kujunduse, lasteaedades kasvatati ette päevalilleistikud. Võistlus käis kõige kõrgema päevalille peale.
Pärnu vana sild läbi päevalillede |
Peenra kogusuurus on 250 ruutmeetrit. Servades kasvavad ahtalehised peiulilled. Eelmisel aastal istutati servadesse ka 200 stepirohu taime, kuid neist 160 oli üheks hommikuks varastatud. |
See suureõieline paksuke oli üks lühemaid peenras |
Kusagil keskel oli näha ka selle aasta kõrgeimat taime, mis küündis silma järgi hinnates vähemalt kolme meetrini |
Pika peenra lõpuots suundub pehme kaarega jõe suunas. Ka järgmisel aastal peaks olema võimalik päevalillepeenart imetleda, sest projekt rahastati 3-ks aastaks |
Vaade uue silla suunas. Kergliiklustee aerukujulised valgustid on paigutatud tee poole kaldu. Kivisillutisega kaldapealsel on näha lillekaste. Ei puudu ka jalgrattahoidjad, pingid ning ning prügikastid |
Pärnu linn ja rannapiirkond on nüüd ühendatud jalgrattaradadega ja tõesti - linnapildis on näha rohkelt jalgrattaid. Vähemalt ühe rattalaenutuse silt paistis teispool vana silda. Rannanpargis ja linna ümbruses on ka mitu tähistatud loodusõpperada; kunagiste terviseradade järglasena on rannaparki rajatud vabaõhu jõusaal.
Kui septembris-oktoobris on veel ilusaid ilmasid, siis miks mitte sõita Pärnusse näiteks bussiga, võtta laenutusest jalgratas ning teha mõnetunnine tiir vesiste vaadetega. Aega võiks varuda ka Tervise Paradiisi veepargi jaoks, mis ilmselt jääb veel mõneks ajaks kõige atraktsiooniderohkemaks omataoliste hulgas. Kõik hilisemad selletaolised rajatised rõhuvad rohkem tasulistele spa-teenustele.
2013. aastal peeti Pärnu kuurordi 175.juubelit ja selle puhul üles pandud veebilehelt võib leida mõndagi huvitavat. Muuhulgas Pärnu jalgrattateede ja matkaradade kaardid. Vaata http://kuurort175.weebly.com/
Mis armas projekt :) aga stepiohud teevad küll meele mõruks :(
ReplyDeleteOo nostalgia, nostalgia... suveti minu lapsepõlve igapäevased mängumaad... käisime vennaga seal ikka aegajalt puu kepi külge pandud nööriga kala püüdmas :D. Pole vist paarkümmend aastat sinnakanti enam sattunud (läbi sõitnud vaid ainult), päris palju on muutunud, ilusaks :). Seda stepirohu vargust ei kujuta küll ette, ei mahu pähe, kuidas see üldse võimalik on... Tänud jagamast, nii tore oli läbi päevalillede jälle lapsepõlve piiluda! :)
ReplyDeleteArmas projekt. Aga see stepirohtude varastamine on ajuvaba ja jube
ReplyDeletePärnu on alati ilus olnud ja mul on hea meel, et seal kogu aeg midagi paremaks muudetakse. Olen lapsena seal mitu aastat elanud, aga iga oli säärane, et ega suurt midagi ei mäleta.
ReplyDeleteIgasugune vargus on ajuvaba ja jube :(
Siiski, Pärnul on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kui me perega 70-ndate algupoolel Pärnusse kolisime, oli ema pettumus suur, sest tema mälus oli Pärnu eestiagne ilu ja uhkus. Vähehaaval aga hakkas asi paremuse poole liikuma, rannapiirkonda rajati uut haljastust, renoveeriti muuli, ehitati uusi kuurorte ja alustati veelgi suuremaid. Siis aga saabusid pöördelised ajad ja kõik seiskus. Olen isegi kolanud poolelijäänud hiidkuurorthoone mahajäetud kestas. Õnneks ka kõige kehvemad ajad mööduvaad ja praegust Pärnut võib ehk juba omaaegse uhke kuurortlinnaga võrrelda, kusjuures mastaabid on juba suuremad.
Delete