Viimane suurem värvipidu enne igirohelise ja valge valitsusaega. Kutsutud on kõik, kuid kohale jõuavad kõige kindlameelsemad. Kõrgemad puud ja põõsad pillutasid oma loorisid juba oktoobri hoogsatel pidudel. Mustikadki kasutasid juba tükk aega tagasi võimalust esikoht napsata kõige punasemate konkursil. Ega neid kiirustajaid laita saa, teada on ju, et mardiballi igal aastal üldse ei toimugi.
|
Lehis Stiff Weeper on meil juba mitu talve elanud, kuid korralikku sügiskollast
pole seni peaaegu õnnestunudki näha. Ikka mingi äkiline külm,
mis helepruunistab okkad ja kinnitab nad pikemaks ajaks paigale
- ei lase vabalt maha poetada.
|
|
Enelate ja põõsasmaranate osakond on tegelikkuses hulga erksam kui fotolt tundub. |
|
Tikrid uhkustavad ergavkollases rüüs - kui sulle me marjad ei maitse, istuta kasvõi ilutaimeks. |
|
Need kõige hiljem puhkenud krüsanteemid - Pisikene roosa ja kuldkollane jõudsid ometi. Vähese valguse tõttu kipuvad õiekaelad pisut välja venima. |
|
Alati usaldusväärne kukehari Herbstfreude ja häirimatu Ukraina muutlik valge krüsanteem |
|
Selle aasta tulnuk juurikalt - Niki Sidrunkollane krüsanteem |
|
Põisenelas Midnight - pea mustjad lehed on muutunud uhkeks tumepunaseks. |
Kukerpuud - tuntud sügisesse särtsu toojad.
|
Alati silmaulatuses - täiesti juhuslikult muidugi. |
|
Mugul-mungalill (Tropaeolum tuberosum) 'Ken Ashlet' - ainus sort sellest Lõuna-Ameerika põlisrahvaste toidutaimest, mis pidavat augustikuus õitsema jõudma. Siin sai pisukest sohki tehtud - need paar kõige külmemat päeva viibis ta aiamajakeses - igaks juhuks. Toiduks tarvitatakse juurikaid. Õisi võib ka süüa. Mõned külmakraadid kannatab välja, kuid talve meil õues üle ei ela. |
|
Lõpetuseks veel üks heitlehine okaspuu - metasekvoia, Esimesed lühivõrsed juba pudenenud. Varsti näeb ta välja üsna armetult alasti, et kevadel elustuda samas suuruses või siis omajagu tagasi külmununa. Ongi teine juba teise suvega nii suureks ja kaharaks kasvanud , et samas tempos jätkamine eriti soovitatav ei olegi. |