Sunday, November 11, 2018

Mardiball

Viimane suurem värvipidu enne igirohelise ja valge valitsusaega. Kutsutud on kõik, kuid kohale jõuavad kõige kindlameelsemad. Kõrgemad puud ja põõsad  pillutasid oma loorisid juba  oktoobri hoogsatel pidudel. Mustikadki kasutasid juba tükk aega tagasi võimalust esikoht napsata kõige punasemate konkursil. Ega neid kiirustajaid laita saa, teada on ju, et mardiballi igal aastal üldse ei toimugi.

Lehis Stiff Weeper on meil juba mitu talve elanud, kuid korralikku sügiskollast 
pole seni peaaegu õnnestunudki näha. Ikka mingi äkiline külm, 
mis helepruunistab okkad ja kinnitab nad pikemaks ajaks paigale
 - ei lase vabalt maha poetada.

Enelate ja põõsasmaranate osakond on tegelikkuses hulga erksam kui fotolt tundub.

Tikrid uhkustavad  ergavkollases rüüs - kui sulle me marjad ei maitse, istuta kasvõi ilutaimeks.  

Need kõige hiljem puhkenud krüsanteemid - Pisikene roosa ja kuldkollane jõudsid ometi. Vähese valguse tõttu kipuvad õiekaelad pisut välja venima.

Alati usaldusväärne kukehari Herbstfreude ja häirimatu Ukraina muutlik valge krüsanteem 

Selle aasta tulnuk juurikalt - Niki Sidrunkollane krüsanteem

Põisenelas Midnight - pea mustjad lehed on muutunud uhkeks tumepunaseks.

Kukerpuud - tuntud sügisesse särtsu toojad. 

Alati silmaulatuses - täiesti juhuslikult muidugi.


Mugul-mungalill (Tropaeolum tuberosum) 'Ken Ashlet' - ainus sort sellest Lõuna-Ameerika  põlisrahvaste toidutaimest, mis pidavat augustikuus õitsema jõudma. Siin sai pisukest sohki tehtud - need paar kõige külmemat päeva viibis ta aiamajakeses - igaks juhuks. Toiduks tarvitatakse juurikaid. Õisi võib ka süüa. Mõned külmakraadid kannatab välja, kuid talve meil õues üle ei ela.

Mugul-mungalille mugulad on suhteliselt väikesed, nii umbes pöidlajämedused. Pilt ja lisalugemist siit: https://www.pacificbulbsociety.org/pbswiki/index.php/Tropaeolum_tuberosum
Lõpetuseks veel üks heitlehine okaspuu - metasekvoia, Esimesed lühivõrsed juba pudenenud.
Varsti näeb ta välja üsna armetult alasti, et kevadel elustuda samas suuruses või siis omajagu tagasi külmununa. Ongi teine juba teise suvega nii suureks ja kaharaks kasvanud , et samas tempos jätkamine eriti soovitatav ei olegi.


4 comments:

  1. Minu metasekvoia pudenes juba ammu, lehised on sel aastal nagu ime ja mardiball on sul seal vägev, tikerid peab vist hakkama selle kollase pärast massiliselt kasvatama :D

    ReplyDelete
  2. Stiff Weeper on võimas, nagu juuksed oleks lennus.:)
    Mugul-mungalille mugulad on väga sarnased mugul-nõianõgese ehk nõiakartuli (Stachys affinis) omadega. Taime maapealne välimus on muidugi hoopis teine.

    ReplyDelete
  3. Nii toredad tikrid, mul üks tegi sel aastal erepunased lehed

    ReplyDelete
  4. See on olnud imeline sügisvärvide aasta. jah, ja isegi need tikrid! Omajagu sutsu kade on vaadata, et seal merele lähemal ikka hoiab veel neid lehti, õisi ja värve. Minul küll on juba õige lage lugu, astrid-krüsanteemid külmavõetud ja heitlehised kõik paljad juba, ainult kukerpuu hoiab veel marju küljes.

    ReplyDelete