Kella pimedaks keeramise päev. Kui osa Eestist sai esimese lumekatte, siis meiekandis oli laupäeva hommikupoolikul ilm lihtsalt pisut vissis ja pärastlõunal päris nässus. Pühapäeval võitles päike lumekruupe puistavate pilvedega. Seis jäi vist viiki. Aias käis operatsioon kaevame sisse - hulk potsikuid, mida talveks mulla peale jätta ei riski. Ka suurem aiamööbel kolis varjulisemasse kohta ning õue veekraanid sätiti kevadet ootama. Peagi on igihaljaste säramise aeg; täna mitu sellist sügisõitsejat, keda siin aias varem pole nähtud. Lisaks mõned hilisõied, keda arvatavasti enam ei näe järgmisel nädalavahetusel.
 |
| Punased pelargoonid pole kogu suve jooksul puhkust võtnud, ka esimesed hommikused kerged miinused pole neid veel rikkunud. Bergeenia ja varane veigela aga jäävadki trepile talvituma. |
 |
| Kunagi katsetasin süüria hibiskidega. Nood suutsid kaks talve üle elada ja seejuures õitsema jõuda. Kolmanda talve järel oli küll mõningaid elumärke, kuid korralikku kasvu ei toimunud ja loobusin. . Seekord siis katses soohibisk Hibiscus moscheutos. Peaks olema külmakindlam. Soetatud kevadel uinuvas olekus, Ärkamine oli väga hiline. Esimene õis oli ära õitsenud siis, kui lätis olime. |
 |
Täielikult avanenud õie pilti ilmselt sel aastal ei saa.
Soohibisk alustab igal aastal uuesti maapinnalt. |
 |
| Kevadel üks noortaim ja suvi läbi ampel hooletu. Kui vaid kastmist päris ära ei unusta. |
 |
Vitsaster Horizontalis, kes on päris vahva suur õhuline mitmekorruseline põõsas. Ainukene miinus,
et õitsemise algus võib liiga hiljaks jääda. Pildil väike osa ühest maapinna kohal hõljuvast oksast. |
 |
Lillatäpiline kõreliilia Tricyrtis hirta on oma tagasihoidlikus varjunurgas ikka igal aastal
õitsema jõudnud. Tänavune õitsemine jäi pisut lahjaks. |
 |
| Lätist tuli kaasa täpselt sama nimega aga sinisetäpilise õiega Tricyrtis hirta. |
 |
| Elupuud poetavad kollaseid oksi ja seemnekimpusid tänavu ohtralt. Seda küll, et naabri elupuud. Olen ikka püüdnud vähemaks korjata. Mis neil viga kobestatud peenras idaneda. |
 |
| Tiger Eyes - suvel pleegivad õied kiiresti heledaks, sügisel jõuavad enne pudeneda. |
 |
| Peekerlille tagasihoidlik sügisene õieke. |
 |
| Säravpunane lobeelia on väga kaua õitsenud, viimased alumised oksad ikka veel punetavad |
 |
| Fortune'i kivirik Wada jõudis ka anda aimu, miks need kivirikud tsooni võrra soojemas kliimas nii moes on. Päris tore kahupea ja ega hilissügisel ju palju valikut pole. Moeharjal tekib üha uusi kirevamate õievärvidega sorte nagu seeni pärast vihma. Wada taga ongi üks hübriidne seemik, kuid paraku äravahetamiseni Wadaga sarnene valgeõieline. Ega sest lugu pole, tavalisel aastal jäävad põhi-tõmbenumbriks ikka paksud lopsakad 'toabegoonia' lehed. Eelmiste aastate õied on vaevalt ühe silmaga üle leheserva piiluma jõudnud. Mul üsna hämaras kohas ka. |
Sul nagu hiline suvi alles. Mis on esimesel pildil kõige suuremas potis? Mina oma süüria hibiskid panin pottidega kasvukasse, eks siis kevadel näha ole, mis saanud on.
ReplyDeleteSuures potis on varane veigela. Olen teda päris armutult kärpinud, kuid õitseb alati ohtralt. Põõsas kasvab eraldi anumas, mis suure poti sees.
DeleteIlus õiene jah, meil peab juba puhtalt okaspuude ilule lootma, sügisesed õitsejad on lavalt lahkunud.
ReplyDeleteOi kui palju õisi ja hibiskuse õis meie kliimas on ikka haruldus.
ReplyDeleteSiniste täppidega kõreliilia on väga huvitav ja nägus!
ReplyDeletemeil oli jah laupäeval lume-lörtsi kiht ja siis soe pühapäev, roosid ikka veel naksis, kuigi täna öösel oli juba krõbedam külm ja tiigile tõmbas jääkihi peale.
ReplyDeleteMinu kõreliiliad on praegu vist liiga varjus, teist suve mitte yhtegi õit ega uut võrset, eelmises aias olid nad lauspäikeses ja õitsesid suht varakult, vist lausa augustis... Ja olid lopsakad, paljunesid hästi. Aga neil oli ka rammus jalgealune.
ReplyDeleteEelmises aias oli syyria hibiskeid mul ka. Valge ja sinise õiega sordid. Veel varem mäletamatult ammu katsetasin toas talvitada, yks läks kytmata toas turbases mullas mädanema, teine talvitus, aga kevadel juhtus temaga midagi. Katsetamisi aga oli rohkem. U 4-6 aastat tagasi. Nad jõudsid hoolimata lehtedega katmisest talvel ära mädaneda, arvan, et asi pole isegi suht lyhiaegses pakases, vaid just vesises pinnases. Sel aastal proovin täidisõielise vist Ardens'iga, matan kasvukas maha ja panen natuke ruberoidi ka peale, et natu kuivem oleks.
Sa mõtle selle ruberoidi üle järele, kasvukas ju ei peaks vihma sadama. Iseasi, kui sa ise sinna suuremas koguses lund loobid talvel. Niiskuskartlike taimede lehtedega katmisest ma ka eriti aru ei saa kui tegu pole just tammelehtedega, mis ei mädane nii kergesti. Edu uue hibiskiga ja muude katsetustega ka.
Delete